meesterahva jalgratas King Alfred, 1922.a.
#1

Inglise päritolu või vähemalt inglise päritolu detailist kokkupandud ratas. Ratta mark "King Alfred", valmistamisaasta 1922 ja Uue-Võidu vallas asuva esimese omaniku andmed on teada tänu õnnelikule juhusele - ratta leistangitoru sisse oli peidetud rullikeeratud sedel nende andmetega (arvatavasti vargustele mõeldes).

Ratta üldkonstruktsioon ja ülesehitus lubavad tegelikult oletada, et ratas on kokku pandud mingi kohaliku tootja poolt Inglismaalt imporditud osadest (kokkupanija ja osade importija teadmata). Raaminumber on 17954, esimärgist puuduvad igasugused järjed. Kui see silt on üldse olnud olnud, on ta olnud vesipildina, kuid vaadates 1920ndate aastate fotosid jalgratastest, võib tegelikult väga kahelda selle olemasolus (paljud rattad olid päris ilma).

Ratta omapäraseim asjaolu on tagapiduri täielik puudumine - olemas on vaid saksa tüüpi rehvile mõjuv esipidur. Ülejäänud käiguosa detailid on inglise päritolu. Phillips pedaalid ja vändad, kuusnurkse mustriga ketiratas. Brampton rummud, ees inglaslikult 32 kodarale, taga 40 kodarale. Taga, kusjuures, asetseb peenike "tirriga" vabajooks, mis pidurit ei sisdalda. Inglismaal olid selliseid vabajookse sisdaldavatel ratastel leistangilt kangidega juhitavad pidurid, mis mõjusid veljele (vt nt minu 1938. aasta naisterahva Phillips), kuid sel rattal pole ühtegi märki niisuguste kangpidurite pidurite olemasolust - esipidur on tüüpiliselt saksalik ja raami tagaosal pole ainsatki jälge ühegi pidurikangi kinnitusest.

Arvatavasti on niisugune kummaline detailide kooslus tekkinud kohapeal Eestis hetkel kättesaadavatest tükkidest kokkupanemisel. Küllap olid Vabadussõja järgsed aastad üsna vaene aeg ning külateedel sõitmiseks oli esipiduri olemasolu vast täiesti piisav.

Inglise päritolule viitavad ka muud nüansid - traatääristega rehvidele mõeldud veljed (Saksamaa elas tollal veel paljus rantrehvimaailmas), kinnipigistatava klambriga leistangikinnitus jms.

Lohmann sadul (Saksamaalt) pärineb tõenäoliselt siinselt kokkumonteerijalt (kui ta ei ole 1930ndatel koguni vahetatud, aga ei ole välistatud, et ta on ka 1920ndatest), pakiraamiga sama lugu. Tagahelkur pärineb kindlalt 1930ndatest, 1922 neid üldiselt vähemalt siinmail küljes ei olnud (kui vaadata tollaseid fotosid).

Kui ratas üle 10 aasta tagasi minu kätte tuli, oli ta ahjulakiga üle võõbatud. Selle alt tuli välja ca 85% raami ja tagaporilaua originaalvärvi koos peente kollaste ja siniste kaunistusjoontega. Alles on siin-seal ka algset niklit.

Peale originaalvärvi väljapesemise olen ma vahetanud ära ka ta rehvid (all olid nõukogudeaegsed) ja pannud külge ajastu karbiidilambi ning 1920ndate aastate numbrimärgi. Samuti olen käinud üle kogu ta käiguosa, vahetanud määrded jms. Muid suuremaid töid ma ratta juures teinud ei ole, sest mul puudub igasugune teave, milline ta võis välja näha originaalis ja kuidas niisugune kummalistest detailidest kokkupandud ratas üldse tekkis. Arvatavasti on siiski valdav enamik osi pärit 1922. aastast, täpsemalt siinsest kokkupanemisest.

See fakt, et ma pole sirgeks väänanud millalgi aegade hämaruses kõveraks kukutud esikahvlit (külgvaates hästi näha), on puhtalt minu laiskus. Samas - kuna Teise Ilmasõja eel olid paljud rattad tänavapildis niisuguse kõvera esihargiga, on ka see omamoodi pärand ajaloost Wink

2000ndate aastate algul, väikese korrastamise järel, olen selle rattaga läbi sõitnud mõned mitmekümnekilomeetrised matkad - ilma tagapidurita kannatas sõita küll. Ainsaks nende käigus avastatud puuduseks on pedaalivõllide karastuse kadumine, mistõttu pedaalid kippusid kõveraks minema.

Ratas on haagisel läbi teinud üle kahe kolmandiku 2005.a. Vanatehnika Suursõidust. Alates 2007.a. kevadest on ratas avalikkusele vaatamiseks väljas Palmse mõisas Tehnmikamuuseumi kollektsiooni deponeerituna. Juuresolevad pildid on tehtud 2007.a. kevadel.

[Pilt: alfred_1.jpg]

[Pilt: alfred_2.jpg]

[Pilt: alfred_3.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Pakun teemasse kord juba foorumisse lisatud King Alfredi reklaami , 1928 aasta.
http://i37.tinypic.com/o711c3.jpg
Vasta
#3

Austet spetsid! Millisesse ajajärku kuuluvad "suured"- 64, 58 hambaga esimesed hammasrattad. Mälu järgi olid need ka 5- poldi kinnitusega.

Tervitab Veteran.
Vasta
#4

Austet Valdo! Oleks huvitav lugeda ka seda paberirulli, mis lenksu sisse oli peidetud! See oli ka 50-el panipaik rattapaberite või lubade jaoks.

Tervitab Veteran.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne