[sugraM]

Lisasin paar arvutist leitud pilti. Värsked teen siis, kui põhjaga asi ühel pool. Nagu näete pole ma eriline plekksepp aga vaikselt õpin. Igatahes annan endast parima, et tulemus jääks vähegi söödavam kui oli enne. Nagu pildilt näha, otsustasin ma enamus lappimist enne ära teha, kui kere liivapritsi saadan. Selle peamiseks põhjuseks oli see, et ilma liivapritsitagi oli näha, et ca 50 % põhjast tuleb lihtsalt välja vahetada, seega mis ma ikka selle rooste pritsimise eest maksan. Tagasilla kinnituse juurest leidsin ka rekordi - lisaks originaalplekile oli seal veel 3 kihti eri aegadel keevitatud plekki, mille otsas siis ilutses iseväänatud kinnitus. Teise kinnituse sai eemaldada natuke haamriga tagudes. Seega imestasin täiesti, et see sild seal siiamaani üldse all seisis.

Mull või Hugo töid olen netist jälginud. Kahju, et see projekt viimasel ajal seisma on jäänud. Silla vahetuses ei ole midagi nii hullu. Nagu ma juba kunagi mainisin ja nagu ka paar rida ülevalt poolt lugeda võib, ei ole originaal silla kinnitustest sisuliselt midagi säilinud. Seega kas nüüd teha uued sillakinnitused Opeli enda või mõne muu masina silla jaoks - ma ei näe seal erilist vahet. Kuna käigukast läheb nagunii vahetusse 5 käigulise vastu, siis kiirusmõõtja õigeks saamiseks on nagunii vaja mingi reduktor trossile vahele ehitada. Tagasilla osas - et asi oleks JOKK, siis mina väidan, et auto jääb originaali (eks need kes asja tunnevad saavad ise aru...)


http://album.ee/album/514537/50234375

[ryblik1]

Silla vahetusega on see teema et ma tahaks näha seda ülevaatuse venda kes suudab eristada ntx volvo silla oblika enda sillast niisama peale vaadates ja tõdedes et sa mees oled siiia ise silla ehitanud.

Enamik ülevaatuse pässe pole sellist oblikat mitte kunagi isegi pildilt näinud ja nad ei tea halligi mismoodi see auto alt peab välja nägema.

Samuti on ka Arki vanadega. Nad on nii juhmakad et mul kulus tükk aega et neile selgeks teha et 4,0 mootoriga irmscher senator on olemas ja täiesti reaalselt 200kw. Algul raiusid et pole olemas. Näitasin ette kapoti aluse kiri 4,0 ees. Ikka raiusid et pole olemas. Peale 2 h neil tagaruumis sain lõpuks kuidagist passi siiski õiged numbrid....

ENAMIKU läänest pärit harvaesineva tehnika kohta nad ei tea mitte muhvigi rohkem kui neil arvuti ekraanil trükimust näitab ja ei tee nad vahet ei 3,5L roveri v8 ega 7,4 l usa v8 vahel.

Seega vahet pole mis silla alla pannakse, peamine et on tehtud korralikult ja isetegmise jälgi ei jääks.
LIHTNE JU!

[sugraM]

Eile tabas mu projekti esimene tõsisem tagasilöök (kui nüüd mitte arvestada auto enda seisukorda peale lahtivõtmist). Nimelt otsustas mu muldvana 91 aasta AVTO VAZ logo kandev keevitus trikitama hakata. Peale keevitust päästikut lahti lastes kadus küll keevitusvool ära aga traati andis masin peale edasi. Pääsitikut vajutades ei juhtunud enam midagi (st keevitusvool järgi enam ei lülitunud). Lülitasin masina välja, katkusin elektri poolel kaane maha ja lülitasin uuesti sisse. Tulemus jäi samaks, lisaks hakkas trükkplaat kuskilt ka väheke tossama. Seega kardan, et keretööd jäävad nüüd natukeseks ajaks seisma, kuniks leiab uue keevituse. Kuna ma ise ei ole ei elektroonik ega elektrik, siis pole vist mõtet vanaga jamama hakata. Mõni asjatundja võiks soovitada, kus kohast ja milline aparaat hankida. Sirvisin eile ka keevituse teemasid siin foorumis aga midagi väga tarka sealt kahjuks välja ei lugenud. Voolu pakub maja peakaitse 3x16A ning mõttekam oleks vist vaadata 3 faasilise masina järgi. Hinnaga on nagu alati, mida odavamalt kätte saab, seda rõõmsam rahakott, samas saab määravaks vast ikkagi hinna ja kvaliteedi suhe.

EDIT: soovitused palun PM teel. Ei sooviks siia 4 lk keevitus teemat.

[mrt36]

Sama mure vaevab siinkandis ühte keevitust ja peaks tegu olema isegi samasugusega.
Öigemini praegu töötab, aga vahel jamas. Traat jooksis lihtsalt peale.
Viga on ise korda läinud, kuid ükskord vist mingi elektroonikakunn parandas seda, aga täpselt ei tea mis tehti.

[canyondrift]

Meil nöökis ka keevitus just, no, oleks viga natuke rohkem süvenenud, siis oleks ilmselt sama juhtunud. Kuna keegi ei ole seda keevitust vist näppinud, ehk siis puhastanud oksiidist, siis ei saa türistorid ega dioodid ühendust. Meil kaks türistori jäid keevitades täitsa külmaks, kakkusime plaadilt lahti, tegime puhtaks, vaskseibid vahele ja töötab nagu muistse. Süsteem ei ole raske, aga kui juba trükkplaat kärssas, siis ega seal ka viga suur ei saa olla, tuleb lihtsalt trükkplaadis leida asendusdetailid, külge joota ja samamoodi kõik türistoride ja dioodide ühendused ära puhastada. Ära kõrbes ilmselt türistore juhtiv tüürvoolu plaat.

[sugraM]

Sain ühe tuttava elektriku nõusse masin üle vaadata (loe: vaadates keevituste hindu sai ihnur minus võidu). Kui läheb hästi, siis rändab keevitus reedel remonti ja heal juhul järgmise nädala lõpul on selge, kas saab asja või ei. Selle 10 - 15 kilo eeki investeeriks parema meelega kuhugi mujale.

[hundu615]

osta.ee-s on või oli üks Modul müüa 6000eek,plekitöödeks paras,ja hind mõistlik.

[sugraM]

Pole siia ammu midagi kirjutanud, seega tõstaks natuke teemat. Keevituse mure on tänaseks päevaks lahenuse leidnud. Vanast aparaadist kahjuks asja ei saanud ja see ootab metallihunnikus kokkuostu viimist. Siiski uut ka ostma ei hakanud, vaid sain tuttavalt tema vana masina, millel oli etteveo pool vigane. Kasutades oma vana aparaati doonorina aga sai asja jonksu ja masina normaalselt tööle.

Vahepealne ilma keevituseta aeg kulus küll rohkem majale aia ümber panekuks aga sai ka silla juppe uuendatud ja hetkeseisuks on esisild taastatud. Pukside osas kasutasin kodumaiste nokitsejate abi ning nüüd on ees jooks polü pukse. Rooliotsad on originaalid, kuulliigendid aga kadett c omad. Ainukese puudsena ei ole ees stabilisaatorvarrast. originaalis seda masinal küljes ei olnud aga kuna ühel õõtsal oli kinnituskõrv olemas, sai see tekitatud ka teisele ning eks nüüd peab otsima kust ka sobiv varras leida.

Tagasild on ka puhastatud ja värvitud ning hetkel tagasi kere küljes. Siiski pole see komplektne vaid kokku pandud niipalju, et saaksin keret õue lükata kui vaja on. Puudu on nii eest kui ka tagant amordid, mis on aga tellitud. Otsustatud sai punaste konide kasuks.

Ka keretööd on edasi läinud. Vahetatud on jalgealused plekid, tehtud uued istmekinnitus kohad.Remonditud on uste postid. Hetkel on tegemisel esitulede all käivad plekid. Need koosnevad kolmest osast, küljeplekk, alusplekk ja rattakoopa plekk. Neist esimesed sai korrastatud aga ülejäänud tuleb uued teha. Enne välisplekkideni jõudmist tuleb veel ära teha tagaakna kohal olev veerenn ning sellel järgnevad külje kollektorid ja äravoolutorud. Samuti on puudu uksepostide juurest paar plekki, mis aga lähevad külge peale kere liivapritsi ja kruntimist. Seejärel on käes välisplekkide järjekord.

Mõninad pildid ka: http://album.ee/album/514537/50234375

[nymmik]

Põhimõtteliselt ehitad uut autot, pilte vaadates, siis vanast kerest väga midagi järgi ei jää.

[mrt36]

Tubli töö! Miks punaste Konide kasuks valik langes?

EDIT: A ja liivapritsi ei tahtnud kasutada sest?

[sugraM]

Tubli töö! Miks punaste Konide kasuks valik langes?

EDIT: A ja liivapritsi ei tahtnud kasutada sest?

Konid olid norm hinnaga pakkuda (tellimisaeg on küll veidi pikk aga nagu näha, ega mul kiiret veel hetkel ei ole kah). Punaseid peetakse vähemalt mikidemaal optimaalseks lahenduseks tänavasõidu ja originaal vedrustuse juures.

Liivapritsist olen vist juba eelpool kirjutanud - kuna kere oli nii mäda, siis polnud nagu mõtet hakata seda roostesodi pritsima, nagunii lõikasin enamuses selle välja. Nüüd on vaja eelpoolmainitud tulede ümbrused ja taga rennid ära teha ning loodetavasti septembri alguses, kui männiku liivaga mängijad puhkuse lõpetavad, läheb kere liivapritsi ja seejärel kruntvärvimisele. Edasi jääb siis remontida välimised plekid.

[parmhot]

Ainukese puudsena ei ole ees stabilisaatorvarrast. originaalis seda masinal küljes ei olnud aga kuna ühel õõtsal oli kinnituskõrv olemas, sai see tekitatud ka teisele ning eks nüüd peab otsima kust ka sobiv varras leida.

Risti asetsev lehtvedru töötab mingil määral ka stabilisaatorina.

[sugraM]

Risti asetsev lehtvedru töötab mingil määral ka stabilisaatorina.

Eks seetõttu ongi neid tulnud tehasest välja mõlemas variandis. Kuna mul oli valida, kas ehitada ühele õõtsale kinnituskõrv või lõigata teiselt maha, siis sai mindud esimest teed. Eks tulevikus näeb, kas see stabikas tuleb sinna või ei, vähemalt on võimalus selleks olemas.

[ummiloko]

Tervitused! kuidas ühe kaunima sõiduki lugu edeneb?

[sugraM]

Visalt, vahepeal oli suur seeneaeg ja ka muud tööd ei andnud mahti. natuke siiski on edasi liikunud. Tagumised tiivad on suures piires üles ehitatud, katus on remonditud. Remonditud on ka taga aknaalune plekk. Juhipoolne tiib vajab veel natuke tähelepanu. Järgmiseks kavas ette võtta tagumine põll. Juppidest on kohale jõudnud amordid ja kui hästi läheb, siis järgmine nädal peaks kohale jõudma ka chevy s-10 sidurikomplekt (mikidemaa lemmik siduri swap). Hangitud on ka teine mootor (põhimõtteliselt küll kolmas), mis tähendab, et algselt plaanitud ja soetatud 2.2 sinna vahele ikkagi ei lähe. Mootori ostmise põhjus oli, et pakuti soodsalt sõitva masina pealt täiskomplektset isendit. Põhimõtteliselt sain sealt maha keerata kõik mida tahtsin ja seda ma ka tegin.
Edaspidisest - nagu mainitud tagumine põll ning seejärel uksed. Uste puhul tuleb ära lahendada akende küsimus. Praegu on mõlemas ukses erinevad tõstukid ja kumbki pole originaal. Ukse plekid on seest osaliselt ära ratsitud. Endal mõlgub mõttes sinna asemele el-mootoritega siinid aretada. Uste enda seisukord on üldiselt nagu kogu autol. Alumised otsad tuleb uued ehitada, mis tähendab et kattepelkid tuleb maha võtta. Siiski on see suht kerge võrreldes sellega, mis ootab esimeste poritiibade ja ninapleki juures. Üldiselt aga pole mul kombeks pikki plaane teha, ehitan ja nokitsen nii kuidas aega ja viitsimust on.

[sugraM]

Järgmisel nädalal saab täis aasta sellest päevast, kui GT mu garaaži jõudis. Teeks siis vahekokkuvõtte. Kere osas on tööd jõudnud usteni. Nende olukord on suht sama nagu kogu ülejäänud masinal. Kõrvalistuja poolsel uksel on plekk maha võetud ja enamik raamistikust parandatud. Teha on jäänud veel ülemine aknaklaasi servapoolne tugiplekk. Ukseplekil endal on see äär suures osas keevitatud, teha jäänud alumine osa. Siis ootab ees juhipoolne uks, mis tundub olema natuke paremas seisundis.

Seega tehtud on katus ja kõik mis jääb ustest tahapoole. Ka tulede kopsikud on üle käidud ning kere ise võib ka kanda plus poolele. Viimasel on vaja siit-sealt keevitusi lihvida ning turvavööde kinnitused uuendada. Mõningaid muudatusi arvatavasti veel aga need on seotud juba mitteoriginaalosade paigaldamisega.

Tehnilise poolepealt on üle käidud sillad. Kohal on ka tellitud amordid. Samuti saabus peale pikka ootamist sidur.

Aasta pärast samal ajal loodaks, et kere on tagasi koos ja vähemalt krundi all.

Mõned pildid:

http://album.ee/node/24301079/50234375

[sugraM]

Rege rauta suvel ja ....

Ühesõnaga keretööd käivad ja seda veel kindlasti kaua aga vaadates tulevikku, oleks aeg hakata ennast vaikselt reepeale sättima värvimise osas. Tean, et sellest siin palju kirjutataud aga kordamine siiski tarkuse ema. Nagu aru olen saanud, siis parim variant happekrunt + 2K krunt, pahtel ja värv. Päris lõpuni värvimist ma ise tegema kindlasti ei hakka, aga suuremad kruntimised /pahteldamised, vast ka mootoriruum jne peaksid olema ikkagi jõukohased.

Minu jaoks aga küsimus rohkem konkreetsetes tootjates. Lähinm värvipood mulle on Mustamäel asuv Pintaväri, mis müüs minmeelest AkzoNobeli kraami (edit, näe vana pea viskab vigurist tegelt jah Spies Hecker). (olen kasutanud tema asju silladetailide korrastamisel).
Teiseks, eriti just hinna poolest - mida arvata Lätlaste (riia) toodangust.

Võtaks läbi aga siis eraldi kõik kere osad -

1. Suletud sisepinnad (peamiselt karbid ja poolraamid) mis enne keevitamist said krundidtud. Arvata on, et keevitamise käigus on kohati värv maha põlenud, mis nende khtadega teha? Ligipääs on piiratud, seega uuesti kruntima - värvima neid ei küüni. Kas lasta mingit korrosioonivastats õliollust täis ja unustada? Kui jah, siis millist.

2. Avatud sisepinnad (uste , poritiibade sisemused, kogu salongiosa jne)
Peale liivapritsi üle harjata, siis happekrunt ja 2k krunt, seejärle kerehermeetikuga plekkide liitekohad üle käia. Mis edasi? Ise pakuks välja, et lasta peale mingi veoauto seeria pinnavärv ja edasi uste ja poritiibade sisemusse mingi kerevaha, salongi sisemuses pigimatid? Jällegi kuhu ja mida?

3. Põhi ja rattakoopad. Oma tarkuses jälle hape + 2K, siis kerehermeetik liitekohtadesse. Mis edasi? Pinnavärv + põhjamastiks? Millist mastiksit eelistada. Kas ja kuhu ja millal lasta kivikaitset.

4. Mootoriruum - H + 2k + pahtel + täitekrunt + pinnavärv.

5. Kere välispinnad - H + 2k + pahtel + täitekrunt - sealt edasi jätaks asja profesionaalide teha.

6. Autol olid tulles peal klaasplastist laiendid. need olid needitud kerekülge. Endal oleks soov need tagasi panna aga kui aus olla, siis auke keresse selleks puurida küll ei tahaks. Tegu siis selliste laienditega, mis pahtliga kere sisse nn sulatatakse.

7. Viimane lihtne ja loll küsimus, arvestades, et plekk ei ole ja ei saa olema kõige sirgem, siis tahes tahtmata lihvimise käigus kipub siit/sealt mõnest kohast metallini läbi lihvima. Mida teha selliste kohatdega enne jäegmist pahteldust? Jätta niisama või siis lokaalselt happekrunt ja 2K

Margus

[siimik]

Tere
Olen Pintaväris nüüdseks aastakese tööl olnud ja AkzoNobeli karaamist kuulen esimest korda.
Kõige parema tulemuse saad siis, kui:
Liivaprits-kohe garaazi ja happekrunt selga-siis on valida kas 2K täitevkrunt või siis spetsiaalne uunikumide restaureerimiseks mõeldud sidumis krunt-siis pahtel-värv-lakk. Lakialust värvi soovitan sellepärast, et värv ei tuhmu, ja kui kunagi poleerimistest lakk mahapoleeritud, siis piisab uuest lakkimisest.



1. Soovitan kasutada EPO-krunti, väga heade roostekaitse omadustega. Hiljem muidugi Terosoni, poolt toodetud korrosiooni vastaseid mõginaid. Miks just Teroson, sest enamik Jaapani ja Saksa autotootjaid kasutavad ise neid vahendeid ja nõuavad sama ka uuesti värvimisel.

2. Võimalikult palju kruntida ja värvida. Väga suured ja lihtsalt kaetatavad pinnad pigimati alla, sinna kuhu ei pääse tuleks lasta õli/vaha.

3. Hape-krunti-hermeetik-pinnavärv. Põhjaalla mastiks ja rattakoobastesse pihustatav hermeetik. Miks hermeetik, sest seda saab lasta paksult ca 3-4mm jäme kiht, ning kuivab "kummiks" mis on vastupidavam kivide ja muu lendava/kraapiva tegevuse vastu.

4. Mootoriruum - H + 2k + pahtel + täitekrunt + pinnavärv, see sobib.
Võid panna ka EPO-vajadusel pahtel-pahteldatud kohad uuesti kruntida-värv.

5. Kere välispinnad - H + 2k + pahtel + täitekrunt - sealt edasi jätaks asja profesionaalide teha.

6. Võid proovida Terosoni kere-epoliimi, koodiga 5045/5055, sellega liimitakse uusi koopaääri vanade asemele, et ei peaks keevitama.

7. Ideaalne oleks plekk ikka enamvähem sirgu saada. Minuarust happekrunt kuskil kihtide vahel teeb rohkem halba kui head, nimelt kipuvad pahtlid ja värvid tema pealt ja alt mahakooruma. Soovitaksin kasutada EPO-krunti.


Kui muid küsimusi on ja hindasi teada tahad saada, siis võid mulle helistada.
53482016
Siim
www.pintavari.ee

[sugraM]

7. Ideaalne oleks plekk ikka enamvähem sirgu saada. Minuarust happekrunt kuskil kihtide vahel teeb rohkem halba kui head, nimelt kipuvad pahtlid ja värvid tema pealt ja alt mahakooruma. Soovitaksin kasutada EPO-krunti.

Enam vähem sirgu tähendab minu oskuste juures seda, et ma vähemalt üritan tagada lainetuse, mis oleks alla 2 mm. Kahjuks seal kus on lohk kipub ikkagi muhk kõrvale tulema. Vaadates siit-sealt pilte profesionaalide tööst, siis ikka kipub pilt olema selline, et mõnest kohast läheb lihvides plekk ikkagi haljaks.
Happekrundi peal käib ju ometi 2 k krunt ja pole näinud, et see kuskilt koorima hakkaks.

Küsisin ka enne Riia toodete kohta. Kas neil on tootevalikus pakkuda analooge eelmainitule. Pean eelkõige silmas sisepindade kruntimist.
Nagu ikka on asi hinna/omaduste(kvaliteedi) suhtes. Samas on näha, et neid kasutavad rahulikult ka tuntumad restaureerijad.

Veel üks küsimus. Olen lasknud ühes katusefirmas teha endale plekkdetaile (endal puudub painutamise võimalus). Avastasin nädalavahetusel aga, et osad detailid mis sügisest oma aega ootavad on tehtud tsingitud plekist. Kas on mõttekas uued tellida või võib need rahus paika keevitada? Ise kaldun esimese variandi poole.

[siimik]

Mõtlesin just seda, et Oled pahteldanud ja mässanud, lased osad kohad paljaks, siis läheb ju happekrunt ka pahtli peale, ning siis hakkab pahtel trikke tegema.
Kusjuures see Smartserice võtab mõlke nii välja, et värvida pole vaja. Süsteem töötab ainult laugete mõlkide korral. Siit saab infot:
http://www.youtube.com/watch?v=ILVWPzO_s...re=related