Opel GT ´69
#41


Veel üks küsimus. Olen lasknud ühes katusefirmas teha endale plekkdetaile (endal puudub painutamise võimalus). Avastasin nädalavahetusel aga, et osad detailid mis sügisest oma aega ootavad on tehtud tsingitud plekist. Kas on mõttekas uued tellida või võib need rahus paika keevitada? Ise kaldun esimese variandi poole.
[/quote]


Minu seisukoht oleks selline,et ma ikka telliks uued.Vähemalt mina pole autode juures tsingitud plekki kasutanud,s.tt keevitada juba.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#42

Mina olen ka kasutanud auto juures tsingitud plekki ja väidan vastupidist.

Kui relaka kettaga ennem keevitamist serv üle käia, siis saab keevitada üsna hästi. Olen ka ilma käiamata keevitanud ja tõesti, fekaal on, aga see-eest roostekindlus on tüki maad parem. Kunagi(6 aastat tagasi) tegin tuttava 82 aasta passatit, millel kasutasin ainult tsingitud plekki. Tulemuseks see, et peale 5 aastat roostetas ülejäänud masin mõnuga edasi, aga tsingitud detailid olid täiesti puutumata...

Oluline sõna on ka muidugi korrosioonitõrje, aga peale kokkukeevitamist ju igale poole sissepoole ligi ei pääse korralikult(küljekarbid jms), seega mina kasutan tsinki ikka edasi...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#43

Ja sured seda tehes.


tsingitud detaile keevitates tekkivad mürgised gaasid. üldiselt peaks 2-3 cm raadiuses keevituse ümber puhtaks tegema kas happe või käiamise teel. kuis siis pole nägu tsingil enam mingit mõtet.

(25-01-2011, 20:47 PM)nustu826 Kirjutas:  Mina olen ka kasutanud auto juures tsingitud plekki ja väidan vastupidist.

Kui relaka kettaga ennem keevitamist serv üle käia, siis saab keevitada üsna hästi. Olen ka ilma käiamata keevitanud ja tõesti, fekaal on, aga see-eest roostekindlus on tüki maad parem. Kunagi(6 aastat tagasi) tegin tuttava 82 aasta passatit, millel kasutasin ainult tsingitud plekki. Tulemuseks see, et peale 5 aastat roostetas ülejäänud masin mõnuga edasi, aga tsingitud detailid olid täiesti puutumata...

Oluline sõna on ka muidugi korrosioonitõrje, aga peale kokkukeevitamist ju igale poole sissepoole ligi ei pääse korralikult(küljekarbid jms), seega mina kasutan tsinki ikka edasi...

Vasta
#44

Vaheleal on uste remont jõudnud sinnamaale, et tuleb jääda ootama ilma soojenemist. Siis liivaprits + krunt ja saab hakata katteplekki tagasi panema hakata. Tehtud sai ka kinnitused uutele el aknatõstukitele ja see nädal lähen toon ka keskluku mootorid ära.
Järgmiseks sai ette võetud ninaplekk. Värv maha, tule ümbruse raamid eraldatud ja augud lapitud. Tsingitud detailide asemel tellisin uued ja kui need saabuvad, siis saab ka ninapleki esiosale esteetilisema välimuse anda.

Vahelduseks hakkasin natukeka mootoriga tegelema. Plokk on puhastatud ja hetkel kokku mäkerdatud. Värvimine jääb kevadesse. Kuna mootor tuli tötava masina pealt ja külmast peast töötas ning käivitus ilusti, sinist suitsu välja ei ajanud, siis arvatavasti ma selle sisemist ilu avastama ei hakka. Eks selle osaga tegeleb siis, kui tuleviksu juba otsene vajadus tuleb. Vända otsa- ja kaante tihendid panen muidugi uued.

Võtsin maha ka hooratta, et see siis lasta uue siduri jaoks ümber teha. Hoorattal on ca 5 mm rant ääres, kuhu kinnitus vana sidurikorv. See rant on vaja nüüd maha treida, uue korvi jaoks augud puurida ka kogu krempel tasakaalu ajada. Otsisin netist vastavasisulisi teemasid, kuid need kõik on 6...10 aastat vanad. Oskab keegi praegu öelda, kus sellist teenust pakutakse? Teiseks, kas piisab hooratta tasakaalustamisest või peab siiski ka vända maha kiskuma. Olen lugenud mõlemapidiseid arvamusi, kuid selgust pole saanud.
Vasta
#45

Tasakaalus peaksid olema kõik komponendid eraldi. Koos tasakaalustamise puhul on mõne osa vahetuse korral vaja kõik osad jälle koos tasakaalustada.

Do'nt panic
Vasta
#46

Mõned uued pildid alates siit:

http://album.ee/node/24513633/50234375


http://album.ee/node/24513657/50234375
Selle pildil hooratas. Maha on vaja treida servas olev 5 mm paksem osa ning teha uued keermestatud avad teise korvi jaoks. Tulemus peab jääma selline nagu selle pildil
http://album.ee/node/24513877/50234375

Vasta
#47

sellist suurema korvi jaoks mõeldud hooratast leiab 2.0 Rekordilt ...
Vasta
#48

Hooratta mõõt on õige, seetõttu teist hooratast pole vaja. Sinna minev sidur on pärit GM riiulitelt Chevy S-10-lt. Mikidemaa GT klubi andmetel parim lahendus sinna koos Getrag 240 kastiga. Ühesõnaga tegu suhteliselt levinud siduri ümberehitusega, mida kasutatakse ka siinpool suurt lompi.
Vasta
#49

Palju vett jälle merre voolanud ja ka plekitöö pisitasa edasi liikunud.

Ninaplekk on suuremas osas lapitud

[Pilt: large_24962373_RNox.jpg]

Esimene kõrvalistuja poritiib ka saanud natuke siledama välimuse.

[Pilt: large_24962359_MzuP.jpg]

Töö käib juhipoolse tiiva kallal.
Senimaani tegu vaieldamatult kõige hullemas seisus oleva plekitükiga mille kallal kätt harjutada saanud.

[Pilt: large_24962319_SPP5.jpg]
[Pilt: large_24962337_Rczj.jpg]

Hetkeseis selline

[Pilt: large_24962385_r8Le.jpg]

Kõige hullema, ehk siis alumise põlle jätsin viimaseks.

Veel mõned pildid:

http://album.ee/node/24962319/50234375

Vasta
#50

Peab ikka olema elevandi kannatust.
Imestan ja imetlen.
Kuid ega neid tiibu ja nina vist saada ka pole. Selles situatsioonis peaks ka ise nii põhjalikult tegema.
Kui oleks B grupi detaile võtta siis pigem paneks need. Ei jää paneeli keskkohta õmblusi ja pingeid.

Jõudu igatahes. Vägev!

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#51

B grupi osade hinnad:

tiib - 450 x 2
Suunatule nurk - 150 x 2
Ninaplekk 400
Alumine põll 900
Tagatiib 500 x 2
Tagumine põll 400
Kaboti plekk 250
Taga aknaalune nn pagasiplekk 250
Ukseplekke enam ei pakuta.
+ muud plekid (tulede pesad jne)
Hinnad siis uues rahas.

Lisanduks transa. Kõik kokku maksavad juba korraliku GT hinna.

Ma võtan kogu seda üritust rohkem stressimaandajana ja kuna erialalt rohkem puidumehega tegu, siis veelgi enam esimese õppetunnina plekitöötlemise vallas (mida on ka näha Toungue ). Viimasest tingituna tegelikkuses ka otsus miks lapin vanu plekke (lisaks rahalisele põhjusele). Kiiret mul ei ole, kui vaimu peale ei tule, siis seisab.
Vasta
#52

Keevised tinutad üle, või pildilt ainult tundub nii ?

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#53

[quote='kooma' pid='263382' dateline='1304800464']
B grupi osade hinnad:

tiib - 450 x 2
Suunatule nurk - 150 x 2
Ninaplekk 400
Alumine põll 900
Tagatiib 500 x 2
Tagumine põll 400
Kaboti plekk 250
Taga aknaalune nn pagasiplekk 250
Ukseplekke enam ei pakuta.
+ muud plekid (tulede pesad jne)
Hinnad siis uues rahas.

Lisanduks transa. Kõik kokku maksavad juba korraliku GT hinna.

Päris krõbedad hinnad. Kui ma oma Mantale plekke ostsin, siis numbrid olid umbes samad, aga seda veel vanas heas rahas. Tõsi küll, ma ei ostnud ka terveid uksi ega tiibasid, ainult karbid ja kogu tagumise otsa alumise ääre, aga hinnad olid täiesti vastuvõetavad.
Igatahes soovin edu ja kannatlikku meelt, on mille nimel pingutada.
Vasta
#54

plekkide hinnad tundusid müstilised ja tsekkasin siis ebay`st ... väiksemaid "plekitükke" sai vahemikus 20 - 50 EUR`i aga siis läks asi veidi lappama ... tutikas uks: 575 EUR ... tagatiib (tagumine külg ... ulatub katuseni välja, koos tagumise aknaga) : 1600 EUR ... sama kasutatuna 399 EUR ... seega point ise teha täitsa olemas ... Cool
Vasta
#55

(08-05-2011, 10:00 AM)k2rpman Kirjutas:  Keevised tinutad üle, või pildilt ainult tundub nii ?

Üritan pleki serv servaga täies pikkuses kinni keevitada ja seejärel käian õmbluse maha. Jäljed on siis käiamise jäljed. Pole hetkel eriti rõhku pakkud ülejäänud osas pleki ilusaks haljaks lihvimisele. Kõige eelduste kohaselt lähevad plekid enne värvimist nagunii veel liivapritsi. Viimase osas on muidugi väike kõhklus sees, mida prits plekkidega teeb (just kuju säilivuse osas).

Vasta
#56

Aeg lendab meeletu kiirusega, natuke ka plekitööd edasi liikunud. Poritiivad on enam vähem valmis ja ka esimene põll hakkab valmima. Pilte pole kahjuks teinud. Põhimõtteliselt tahab kere ise veel natuke tööd ja siis tuleb hakata tükkide puhastamise, kruntimise ja omavahel kokku keevitamise peale mõtlema. Siit oleks ka targematele küsimus. Kui hullult sellised plekid liivapritsis ära tõmbavad.

Leitud sai ka sobiv stabilisaator varras, millele on vaja teha kere kinnitused.


Lahendust pole leidnud veel hoorattale, õigemini siis pole leidnud inimest kes treiks, sobitaks uue korvi ja ajaks asja tasakaalu. Esimest ja teist veel tehtaks aga viimase puhul tõstetakse käed. Ehk oskab keegi suunata.
Vasta
#57

Väike uuendus:

Puhkuse jooksul sai lahenduse hooratas - töö teostas Indrek Kavorist. Suured tänud talle.

Samuti sai lõigutud, sobitatud ja keevitatud sisselaskekollektor (auto saab endale sissepritse). See töö sai ette võetud, kuna kollektori paigutus nõudis natuke ruumi tegemist ka mootoriruumis.

Edasi on läinud ka keretööd. Välimise plekid on lõpetatud ja krunditud, kere ise vajab veel siit-sealt natuke tegemist ja seejärel saab ka epokrundi selga. Siis saab hataka välimisi plekke taas kerekülge keevitama. Aasta tagasi pandud eesmärk jõuludeks lõpetatud plekitöödest terendab silmeees, kuigi kodanik Kure hiljuti toodud kingitus, kipub enamuse vabast ajast endale nõutama.

Aga üks väike küsimus kah. Kere välisplekid on saanud selga happe + 2k krundi. Kõik sisepinnad aga on/saavad kaetud kuuevarbaliste toodetava epokrundiga. Peale seda on kavas kõik plekiservad üle käia kerehermeetikuga aga seejärel??? Kas ja mida sinna epokrundi peale lasta enne kere kokkupanekut ja igasuguste möginatega katmist?
Vasta
#58

Siduri puhul kasutasin mina järgmist lahendust. rekordi 2.0 puhul
Hoorattas treida vaja uued augud korvile ja korviks volvo 240 turbo korv ja ketas oli kas ka volvo oma või läks opeli enda originaal, see peaks väga hästi pidama ja ei pea mikide maalt juppe tooma. pritse puhul võib kasutada ka 6sil. lühendatud sisselaske kollet (ei tea kas see GT kapoti alla mahub ainult. TB soovitaks kasutada vw kahe liblikaga TB siis ei ole koheselt liiga suur avanemine. Olen ühe sarnase Opeli mootori ehitanud kui infot vaja siis mul peaks kuskil juhised olemas olema.

Harri
Vasta
#59

Pole ammu midagi kirjutanud ja ega ka auto pole eriti edasi arenenud. Niipalju siiski, et masina pära on taas kokkukeevitatud ja sama töö ootab ees nina. Vast see aasta jõuab sellega ka ühele poole ja seatud eesmärk saab täidetud.

Kuna kalendrit vaadates võiks varsti talve oodata ja mu garaaz kuulub külmade sekka, siis pahtlite ja värvidega mässamine jääb kevadesse. Selleks, et aga vahepeal midagi teha oleks, sai võetud kätte el. süsteemi ehitamine. Vana el süsteem on juba kellegi poolt kokku lapitud ja seda väga algeliselt, seetõttu leidsin et on lihtsam valmistada uus. Et päris nullist alustada tundus mõttetu, siis sai doonoriks koju veetud Calibra juhtmekimp. Praegu tegelen el skeemi ümberjoonistamisega - põhiliselt lisan el vidinaid mis masinale lähevad (el aken, kesklukk, alarm jne), et pärast ei peaks hakkama vedama täiendavaid juhtmeid. Üks probleem millest pole läbi hammustanud on tuled. tagumistega on kõik ok aga küsimus on esituledes. Nimelt tahan jätta klapptuled ainult pimedas sõitmiseks ja valgel ajal saada hakkama muude tuledega. Originaalis asuvad gabariidid klapptuledes, suunad külgedel ja esivõres udutuled. Udutulesid iseenesest pole mul vaja aga ma pole kuskilt leidnud ilusaid ümmargusi tulesid, mis sisaldaks päevasõidutulesid ja gabariite. Üldse kipuvad kõik lisatuled, mis pole udu või kaugtuled olema ledid, mis minu arvates selle masina külge kuidagi ei sobi. Ka sooviksin ette esivõresse lisada suunatuled, kuna olemasolevad nurgapealsed on tegelikkuses suht kehvalt eest jälgitavad. Enam vähem idee gabariitide ja suunatulede osas on mul juba olemas aga päevasõidu tulede osas on ikkagi täiesti vaakum. Sai võetud ette uus liiklusseadus ja lugesin sealt välja järgmise:

§ 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.

§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.

Kas keegi oskab kommenteerida, isiklikult loen ma siit välja, et ma võin klapid rahulikult kinni hoida ja sõita udutulede + gabariitidega? Kui see on õige oleks tulede valik hulka kergem, sest ümaraid udutulesid leidub lademes.
Vasta
#60

(16-11-2011, 14:14 PM)kooma Kirjutas:  Kas keegi oskab kommenteerida, isiklikult loen ma siit välja, et ma võin klapid rahulikult kinni hoida ja sõita udutulede + gabariitidega? Kui see on õige oleks tulede valik hulka kergem, sest ümaraid udutulesid leidub lademes.
Saad öigesti aru. Vana seadusega oli see keelatud, enam mitte.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne