Opel GT ´69
#81

Maitse asi, ratta juures koos rattaga sada korda minutis hüppav vasktorudel kolmik on minu arvates palju ohtlikum koht, kui kaks pidurivoolikut. Olen mitmelgi masinal näinud väga keerulisi pidurisüsteeme, mõned lausa üle mõistuse keerulised ja klappe- regulaatoreid- jakke tihedalt täis. Lõppude lõpuks on avariiliseks piduririkkeks olnud ikkagi pidurivooliku purunemine, piduritoru purunemine või pidurivedeliku vaikse lekkimise tagajärjel saabunud vedeliku puudus. Ei tule meelde, et jakud, või klapid oleks äkilisi rikkeid tekitanud.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#82

Kolmiku kinnitad poldiga püstaku külge loomulikult. Ja noh ma ei tea, julgeks pakkuda et vähemalt 90% autodest, sealhulgas võidusõiduautod, on klassikaline ühe toru ja voolikuga süsteem ning töötab aastakümneid ühegi probleemita.

Asjade üle komplitseerimine on hirmus haigus, selle aja ja raha eest mis kulub Volvo süsteemi imiteerimise peale võiks parem mõne iluvidina soetada.
Vasta
#83

Kahe pidurivooliku hinnaga (15€ koju) saad sellise asja:

[Pilt: katcov1.jpg]

Ein Muss für jeden GT Besitzer.
Vasta
#84

Tänaseks päevaks asjad sealmaal, et pidurisüsteemiga hakkab asi ühelepoole saama. Torud on veetud ja põhidetailid on olemas. Puudu nipet-näpet aga see puudutab juba tegelikult lõpplikku paigaldamist, mida aga veel esialgu ei tee (nagunii käivad sillad veel vähemalt korra kereküljest ära). Piduritorude vedamisega seoses jõudis päevakorda ka kütusetorustik. Kuna paigaldamisele läheb sissepritse, siis ei piisa vaid uute torude vedamisest. Hangitud on paagiväline pump + filter. Vastuseta küsimusi on aga veel piisavalt.

1. Millest kogu süsteem koosneb - paak, sealt voolik pumpa, edasi filterisse ja sealt juba pikk toru pritselatti. Pritselatist peale rõhuregulaatorit uuesti toru tagasi paaki. Kas kuskil peab veel midagi vahel olema? A´la tagasivooliklapp või miskit.

2 Paagi põhjast tuleval ühendusel on kunagi olnud ees metallist sõel. See sõel on aga sealt jalga lasknud ja tagasi seda ilma paaki lahtilõikamatta ei pane. Paaki aga lahti lõikuma hakata ei tahaks. Ise arvasin, et vast oleks mõttekas panna enne pumpa mingi jämedam filter vahele, mis suurema sodi kinni püüab.

3. Kui kõrgel pump peaks asetsema paagi suhtes? Kas kindlasti paagist madalamal või võib olla suvalisel kõrgusel?

4. Millist toru ja mis läbimõõduga kasutada? Kas toru otsad peab kuidagi ära valtsima, et tagada vooliku paigalpüsimine? Vooliku kinnitaks tavaliste voolikuklambritega.
Vasta
#85

Ei pea tingimata mingeid tagasivooluklappe olema, paagi tuulutusel võiks idee kohaselt mingi U kujuline jõnks sees olla, mis kummuli keerates väldib kütuse välja valgumist.

Pumbad reeglina väga õhku imeda ei armasta, seega mõistlik on neid paigaldada paagist madalamale.

Mina olen kütusetorusid teinud tavalisest santehnilisest vasktorust, näiteks 8mm või misiganes kätte satub parajasti. Tegelikult on 8mm juba ka üsna suur, võib vabalt olla väiksem ka, need kogused mis sealt läbi käivad on suht väiksed. Kui on võimalus otstesse rant valtsida, siis see teeb kindlasti head - aga saab ka ilma kui kasutada korralikke, tugevaid klambreid. Neid on suht raske leida kusjuures, enamus poodides leiduvast on puhas rämps. Ma olen kasutanud Tööriistamarketist neid mis pingutatakse poldiga, mitte teo ja sakilise ribaga, tunduvad väheke kindlamad.

Enne pumpa võid panna suvalise autopoes leiduva madalsurvefiltri. Sellel on see eelis ka, et kui paagipõhjas mingi sodi liikuma pääseb, siis saad filtri ummistumise visuaalselt tuvastada. Paagisisese puhul pead kontrolliks paagi tühjaks tegema. Samas mina loobusin sellest, iseenesest on küll paha jah kui sodi pumpa pääseb, aga teisalt on iga süsteemi töökindlus pöördvõrdeline komponentide arvuga ja see plastmassjunn koos kahe kinnitusega hakkas lihtsalt unerahu häirima.
Vasta
#86

Tänud Jesperile

Olen suutnud kokku ajada pea kõik asjad, selleks, et kütusesüsteem kokku laduda, kuid suurimaks probleemiks on jäänud see madalsurve filter enne pumpa. Nimelt on pumba sisendots 12mm, filtrit sellise sisendi ja väljundiga aga ei ole suutnud leida. Mingi sõel aga enne pumpa peaks kindlasti olema, sest paak pärit 69 aastats, kohati on seda juba ka paigatud ja kogu sodi sealt seest kätte saada väga raske

Teine probleem on paagi sisendid ja väljundid. Nimelt on paagil kokku 4 ava - tankimiseks, kütusenäidikule, alt keermestatud ava pumpa ja ülal ots õhutuseks. Seega on puudu ava tagasivooluks. Puudub ka ühendus tankimistoru ja paagi õhutuse vahel (hilisematel mudelitel oli see juba tehasest), st kui masin pilgeni täis tankida, siis tuulutuse ava kaudu voolab kütus lihtsalt maha. (tuulutuseks oli masinal algselt peal lihtsalt voolik, mis läheb paagi pealt põhja alla). Endal on plaan tuulutusele vahele panna kolmik ja teha tankimis nn kõrile sisend. Paagist läheks voolik kolmikusse, kust siis üks ots kõrisse ja teine kaarega (tankimisavast kõrgemalt) põhja alla, kus lõppeb.

Paagile tuleb teha lisaks sisend tagasivoolule ning välja tuleb vahetada kindlasti ka pumpa minev ühendus. Viimase põhiliseks probleemiks on väike läbimõõt. Nagu juba mainitud on pumba sisend 12 mm, ava põhja all aga 8 mm. Üheks mõtteks on tegelikult ka paagi alt punni sulgemine umbmutriga ja paagi peale lisaluugi tekitamine, kust kaudu vedada läbi pumpa minev toru. Sellisel juhul oleks lihtne kasutada ka suvalise masina paagisisest filtrit (pumba eelse filtrina). Kui seda teed minna, siis tekib aga kiusatus leida ka pumbale koht masinas sees, mitte põhjaall (korrosioon). Selle mõtte miinuseks aga loomulikult küsimus, mis saab siis, kui surveosas midagi peaks katki minema, siis on terve tuba üks suur bensiinipaak.

Viimane küsitavus on paagi ja pritselati vaheline filter, õigemini selle asukoht. Kas see peab kindlasti olema otse peale pumpa põhja all või võib vabalt olla ka vahetult enne mootorit. Ise eelistaks viimast varianti. Palju mugavam oleks kaboti all toimetada.
Vasta
#87

Pritse lati küljes on see rõhuregulaator ehk tagasivooluklapp.
Enne pumpa filtri panekuks sebi mõni japsi suurte otstega kütusefilter. tavaliselt suht väiksed plönnid .

halb on see et opeli enda klappi mis takistab kütuse mahavajumist , ei ole enam uuena saada vanadele rekord, senator jne autodele. näeb välja selline väike ümmargune junn pumba ja filtri vahel( kui ma ei eksi järjekorras)

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#88

(08-03-2012, 12:09 PM)kooma Kirjutas:  tekib aga kiusatus leida ka pumbale koht masinas sees, mitte põhjaall (korrosioon).
kadettidel-vectratel asuvad nad justament põhja all - poolraami küljes või paagi veeres. Ma kõlgutan edukalt nii suvise kui talvise oopli all pealt 20a vana pumpa - ei ole neil häda kedagi ning ei ole ka hoomanud viiteid, et rooste pumba korpusest läbi närida tavatseks. Miks Sa pumbalt põhja all nii intensiivset korrodeerumist ootad?

edit: ma seni vist ainult mõttes Su tegemisi esiotsa kallal kiitnud - aga tegu on ikka tõesti mehine ning tulemi nägu on asja keerukust arvestades ikka väga hea! Tunnistan, et ise ei tihkaks nii suurt tööd alustadagi - pole küll tüütu pahtlitöö, aga sellises koguses muutub ilmselt ka metallitöö üpriski tüütuks. Kas tegid ka tehtut ümber või sai enne piisavalt mõõdetud, et lõikekettaga auto juurde asja poleks? Tulesid-vilesid oled kindlasti kõiki enne kruntimist külge passitanud ning istuvad kenasti?

jõudu,
Teet

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#89

Kooma, sa mõtled asja liiga keeruliseks. Ma ei ole küll päris täpselt kursis, milline su paagil see tankimise kõri on, aga pakuks taalreid sõõrikute vastu, et kõige lihtsam on tuulutuse väljavõtet teha just sinna. Kahest kohast tuulutada ei ole vaja, kui sa vaatad moodsaid autosid siis kogu see kupatus seal tankimisava ümbruses, klapp, tuulutus jne on ainult selleks et inimesed ei saaks jämedat pliikütuse püstolit paaki toppida. Mis tänaseks on nagunii ajalugu, mingit muud eesmärki sellel pole, kütuse hoiab paagis paagi kork. Tagasivool läheb vanasse tuulutusse. Pumbaeelse kütusefiltri asjus käi mõnes suuremas autopudipadi poes ja lase endale need filtrid ette näidata - minuarust üks oli selline, kus mõlemad otsad olid astmelised ja sai lõigata sobiva läbimõõdu juurest liigse maha. Pumbajärgne filter võib põhimõtteliselt olla ükskõik kus, paljudel autodel see ongi mootoriruumis.

Leidsin pildi ka astmelisest filtrist: http://www.autoladu.ee/rehvid/3851 . Konkreetseid mõõte muidugi ei tea, aga üldiselt kõik bensupumbad on väga sarnased.
Vasta
#90

Vahepeal jälle palju vett merre voolanud. Väga palju pole kahjuks Garaazi jõudnud. Natuke siiski.

Lahenduse leidis paagi filtri, tuulutuse ja sellega seonduv. Kasutan mootoriga kaasa tulnud söekanistrit ja muud mudru. Paagi filtriks sai vahetatav element, mille istutasin alumise väljavõtte otsa.

Alustatud on ka elektrisüsteemiga. Veetud juhtmed masina tagaossa, samuti kellade ja sülitite paneeli taga. Vaikselt tegin algust etteotsa minevate juhtmetega, kuid selleks et kogu esiosa juhtmekimp valmis meisterdada, tuleb esmalt enamik agregaate paigale sättida. Seetõttu tegelen hetkel mootoriga. Alguses mõtlesin kõik vidinad paika panna ja enne värvi uuesti maha katkuda, kuid siis leidsin, et selle pole vast mõtet, seega sai mootoriruum uue musta poolmatt värvikatte.

Kuna mootor tuli sõitvalt masinalt, siis nagu vist juba olen maininud, suurt remonti tegema ma ei hakka. Kaant maha ei kanguta aga vahetan kõik tihendid millele ligi pääsen. Plokk ise värvitud, otsakaan, karter ja muu puhastatud. Nüüd ootan veel mõnda tihendit ja siis saab mootori kokku aladuda ning oma kohale panna.

Ajajooksul tekkinud ka mõningad küsimused:
1. Mida kasutada salongi ja mootoriruumi vahelise seina mürakatteks. Mõtlen siis mootoriruumi poolset osa.
2. Millega põhi ja rattakoopad üle teha. Hetkel pinnad krunditud, hermetsiga liitekohad üle käidud ja uretaanvärviga värvitud.

Ah jah, kuna naisel tekkis küsimus kuhu kogu muu pere mahtuma peaks, siis sai vahepeal vähendatud olemasolevate laialikistud masinate arvu ja Garaazi veetud 71 aasta Taunus kupee. Otsustasin selles osas targem olla, et enne midagi lammutama ei hakka, kui Opel valmis. Vahepealset aega aga kasutaks juppide otsinguks. Seega, kelle midagi lakapeal vedeleb, andke teada. tegin ka vastavasisulise kuulutuse:

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=40896

Vasta
#91

(30-05-2012, 11:52 AM)kooma Kirjutas:  1. Mida kasutada salongi ja mootoriruumi vahelise seina mürakatteks. Mõtlen siis mootoriruumi poolset osa. 


Kindla peale minek on üks kiht 4mm pigimatti + kaks kihti Würth`i poolt müüdavat umbset ning liimitavat müraporolooni nr. 0890100 065 kuni üles klaasiservani välja.



[Pilt: IMGP6641.jpg]


Põrandale läks samuti üks kiht pigi ning kaks kihti tunduvalt odavamat "noore tehniku" vilti...(+ lakke õhuke laepigi + eelpoolmainit. porolooni...)

Kui keegi oskab midagi odavamat välja pakkuda, oleks hea, aga see töötas küll hästi (salongimüra kuulub E-klassi mersu valdkonda...)

Põhi ja rattakoopad seest või väljast?

Vasta
#92

Stihl, ma mõtlesin seda kuuma või mistahes tõket mootoriruumi poolt. Esialgu salongi seest ei plaani veel midagi teha, see jääb sellesse aega kui masin värvitud ja kõik karbid ja õõnsused ära mögistatud. Kui masin minuni jõudis, ei olnud tal enam mootoriruumi originnal kuumakaitset/müratõket enam olemas. Saksas müüakse meetriga mingit fooliumiga kaetud matti. Huvitabki, kas ka siinmail midagi taolist pakkuda, mis mootori soojust ka taluda suudab.

Rattakoobaste ja põhja osas milliseid vahendeid ja millises järjekorras. Kas ja kuhu kivikaitse ja seejärel milline mastiks?
Vasta
#93

Ah see kuumatõke...?
Ega sul sinna ju mingi Jaguari V12 vahele ei tule...Cool (mis 25% kulutatud bensiinist kasutab liikumiseks ja ülejäänu kõik kulub maakera soojendamisele...ja tänu sellele ka tuba suvel soojeneb, kui kont ei tööta. Ja see soojendab nagunii, mul vähemalt küll, aga tehase kuumakaitsmed on peal ja terved)

Üldse, olengi neid ainult Jaguaritel näinud, isegi vanemad usa V8-d panevad ilma...
Rääkimata mingist euroopa väikesest mootorist. Ok, uuematel mersudel on vist ka...
Sellise asjaga ma ei viitsiks üldse oma pead vaevata.

Ja kui ta tõepoolest oluline on, siis korralikult on teda üsna raske teha, peab ta ju survepesu kannatama jne; selle meetrikaubaga vaevalt, et asi kultuurselt õnnestub. Nii, et kena vaadata ka on.
Ühesõnaga, ma olen kahtleval seisukohal, kas teda ikka on vaja.
(Ja vaevalt sa viitsid mereveekindlast 1,5mm aluplekist seda välja taguda, mis torpeedopleki kuju täpselt järgib, peegliks poleerida ja siis pukside abil torpeedost 5mm kaugusele kinnitada....)





Koobaste väljast kaitsmisel on kõige olulisem ikka plekitöö - et kõik vett peaks ning niiskuse kogunemise kohti ei tekiks. Topeltpleki kohad peavad hästi kereliimitud olema. Lisaks hea krunt ja kõva värv.
Pärast, värvile, võid mida iganes peale lasta, niipalju kui viitsid ja rahakott kannatab. Ikka kõvemale järjest pehmemaid peale. Ehk kivikaitse enne.
Aga see mastiks sinna otsa veel on juba nagunii overkill...(ehk s..tt kivikaitse juba ise on üks korralik niiskuselõks)

Rooste läeb nii ehk naa, kui talvel sõidad, suvel kestab vast kauem...Toungue
Aga ikka mitte üle 10ne aasta, eriti kui sul see esimene auto teha on...
Vasta
#94

See kapotialune mootoriruumi ja salongi vaheline mürakaitse/tulekaitse on olemas ka näiteks Rover SD1 `l , olenemata mootori suurusest.
Ise otsisin ka selle asendust ~5 aastat tagasi, kuid ei leidnud midagi asenduseks ja tuli kolmest vanast üks uus teha.
Vasta
#95

Mootoriruumi plaadid sain Fixusest, alumiiniumkattega ja vähemalt väidetavalt tulekindel. Mõõduks 0,5 x 0,5, paksus 10 mm. Seega see probleem lahendatud (loodetavasti)

Mis aga ikkagi teha põhja ja rattakoobastega. Ise plaanisin kivikaitset lasta sinna, kus reaalselt kive võib lennata, kogu põhja kas on mõtet?
Kere haljaks võttes oli koobastes ja põhjaall midagi kummi moodi asja lastud (kautšuki baasil mingi mögin?). Kas sellist asja on meie kaubandusvõrgust saada?
Vasta
#96

Põhja kaitsmiseks on väga palju meetodeid.
Mis neist kõige parem on, las jääda teoreetikuile väljaselgitamiseks...Big Grin



Mina, oma praktikas, olen kasutanud Dinitroli 700-t, mille olen peale lasknud spetspüstoliga, mis näeb välja niimoodi:


[Pilt: 708foto.jpg]


Dinitrol 700 on meie kaubandusvärgis täiesti saadaval, (ma olen kasutanud Rivor`i teenuseid), püstol on samamoodi seal müügis.

Hinnatundlikumale kliendile (siiani ainuke - ma ise) olen lasknud põhja alla ka STC 64 - ja. (kui terve põhi teha, siis keskmise auto puhul võiks 15 . 20 tuubiga arvestada, kui korralikult teha; üks pudel maksab 6€ ringis; 700 oli kallim ...)


Kas on mõtet teha terve põhi?
Hea küsimus.

Kui aasta pärast ilmub kuulutus, et müüa Opel GT, keretööd tehtud, põhi kaitstud, siis ei ole mõtet.
Mitte keegi ei taha pooliku projekti puhul mingeid kalleid materjale kinni maksta.

Kui, aga, auto endale valmis teha ja suveti (miks mitte ka Talverallil) kasutama hakata, siis kindlasti on mõte.
Tekitab see ju täiendava kaitsekihi põhja keevis- ja topeltpleki liidetele. Ühtlasi summustab mingil määral ka teemüra.


Mõistliku pakkumise korral tuleb kõne alla ka püstoli laenutus...ühe auto jaoks seda osta pole kindlasti point`i.

Vanade autode, mille taastamine nagunii on hirmkallis ja mõttetu, mingit poolikut tööd ma pole teinud (s.o rattakoopad üle lasknud ja põhja mitte nagu tänapäeva keskklassil tehasest).

Ka sellel siin sai tehtud kogu põhi, esitiivad seest ja esilansekad väljast:


[Pilt: IMGP1141.jpg]


Loomulikult, enne sildade jne paigaldust...
Neil juhtudel, kui oluline on, kuidas auto ka põhja alt välja näeb (nö. modellautodel) olen selle kaitsekihi ka kerevärvi täiendavalt üle värvinud:

[Pilt: IMGP6571.jpg]


Vasta
#97

Viskaks veel õhku kaks küsimust.

Nimelt sooviks üle minna elektrilisele radiaatori ventilaatorile. Muretsetud on radika ette käiv ventikas koos plastist korpusega. Küsimused oleks.

1. Plast korpus peale parajaks lõikamist on umbne, st ainuke ava on ventilaatori ava. Kas parema jahutuse mõttes oleks targem nurkadesse ja mujale kuhu saab täiendavad avad lõigata? Loogiline nagu oleks.

2. Lahendada tuleb termolüliti. Kuna ma pole nendega väga kokku puutunud, siis küsimus, kas see peaks asuma vertikaalsete ribidega radika korral üleval või all?
Vasta
#98

Kui ventika koda auklikuks teha hakkab ventikas töötamise ajal ju hoopis sealt õhku tõmbama, mitte läbi radika. Umbse koja mõte on selles, et kogu ventika poolt tõmmatav õhk tuleks läbi radika. Puhuva ventika puhul siis , et kogu õhk läheks läbi radika, mitte ei pahiseks kojast välja radika kõrvalt mööda.

Termolüliti pannakse ülalt alla voolu radika korral alla. Horisontaalvoolu korral väljuvale poolele (ka enamasti allpool). Mõte on selles, et vent lülitatakse sisse siis kui radikast väljuv jahutusvedelik on liialt kuum tagamaks piisavat mootori jahutust.
Vasta
#99

Tänan vastuste eest. Mõtlesin ka ise seda, et kui koda auklikuks teha, siis võib hakata avadest läbi pressima, samas kehtib see ainult siis, kui ventikas juba töötab. Tavaolukorras on aga suur osa radika pinda kaetud plastkärakaga ja ainukese ava ees tilberdab ka veel üks segaja. Proovides rakendada jälle loogikat, tähendab augustatud kojaga lahendus paremat jahutust tavaolukorras aga kehvemat siis kui ventilaator juba töötab.
Vasta

Mingil masinal olid ka augud selles kojas sees, ning auke katsid pehmed kummist katted, mis töötasid nö. klapina.

Tee augud alles siis, kui jahutus jääb liiga lahjaks.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne