[Jesper]

Yeah, Krss on teema super hästi kokku võtnud.

[motamees]

... kui tosooli ei tuntud ja avtooli võis -30 juures noaga viilutada...

Mina panin ZIL-ile õhtul, veel töötavale mootorile, klaasitäie või kaks bensiini õlile juurde. Hommikul oli õli vedelam ja karterituulutusest tulev bensiinilõhn rikastas ka segu. Mootori soojenedes auras bensiin õlist välja. Päev sai sõidetud normaalse õliga ja õhtu jälle protseduur kordus.

[metsakohin]

Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.

Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks. Aga põhimõtteliselt on kütusesegu põlemine seuhke teadus... et on tavalisel tarbijal seda üldse vaja peensuste ja ülitäpse terminoloogiani tunda? Minul on alati hakanud enne "pea valutama", kui ma olen suutnud selle endale peakolusse suruda Kuigi ma saan sellest "hiina keelest" peaaegu lõpuni aru tänu reaalainete eriklassile, siis vaat sedasorti teooriaid pole ma suutnud eales pähe õppida... ja sellise mehe ees, kes kogu sellise lehe sisu (ehk kogu sisepõlemsimootori kütusepõlemise teooria) suudab sujuvalt kõigi ees kriidiga tahvlile kanda, võtab kasvõi kolm mütsi korraga maha

Jõudes "tilkade arv faaklis" ... pistke kurat see "endale seeklisse"... ja siis pead minema pellerisse põit kergendama ning kõrvus kõlab "keskmise tilga abil pihustuskarekteristiku arvutamise meetod" mille abil on võimalik hinnata "keskmise tilga pinna diameetrit ja summaarselt pihustunud joa pinda". Käsi hakkab värisema ja see pihustunud joa pind võib pool seina katta.

Vabandust, aga ma ei saa aru, millest selline emotsionaalne puhang. Muide paljud asjad siin ilmas on kokkuleppelised, nagu ka el.voolu suund alalisvoolu ahelas.
Ja kas viimase lõiguga tahad öelda, et kused kõigile jala peale?

P.S. Vastates pole vaja hakata elektrone lõhustama.

[PlyVal64]

Metsakohin, mis on emotsionaalsuses paha? See oli selline mõnus emotsionaalsus, tuli meelde noorus, kui hakkasin üldse mootorite vastu huvi tundma ja mingi sügavalt staliniaegse autojuhi käsiraamatu põhjal püüdsin diisli tööd selgeks teha. Muidugi oli näidiseksj usee JaaZ 2-taktiline kompressoriga diisel... Et survesüütega ja puha, et muudkui surud naftat kokku ja siis plahvatab. Tuli välja, et polegi nii "lihtne". Füüsika algas ju alles 7.klassis, keemia aasta varem. Püüdnud veel mitu korda kogu seda "jura" läbi lugeda et korralikult mõista ja no ei suuda Lihtsalt selleks, et "hea teada", on diisli peenehitus liiga hull asi...

[motamees]

... et muudkui surud naftat kokku ja siis plahvatab...

Olen ka seda "nafta" põletamise värki tudeerinud. Pole aga kunagi olnud arusaamist, et naftat kokku surutakse. Ikka õhku suruti kokku ja sealt edasi kõik. Minu õpinguaastad olid ilmselgelt varasemad. Peaks nüüd uuesti uurima seda värki. Kas tõesti Sahharov ja Anohhin nii lollid olid, kui PlyVal siin paista laseb.
Selline oli mu üks esimesi "raketiteaduse" õpikuid.    

[metsakohin]

Kahju, kui meil on/olid sellised eriklassid, kus on midagi tuubitud ja süsteemi pole tekkinud, et juba naftat põletatakse diiselmootorites ja kütuse pihustamine sarnane protsess urineerimisega. Kõva sõna.
Muide tänapäeva koolis on ka eriklassid, lisaks veel need eriti erilised, kust tulevad uued edisonid ja muud mehed. Mõtlen neid niinimetatud tootsiklasse.
P.S. Olen peale füüsika õpimise ka õpetanud seda ainet, nii et enda tarbeks valdan piisavalt. Sinu pakutud peensused huvitavad paraku ainult akadeemikuid, kuid ei aita tavainimesel asja olemust mõista.
-------------
Edasi võiksime jälle teemasse minna, näiteks talvine ja suvine diiselküte, lisandid ja muud käivitamist soodustavad ollused.

[Tegelane5]

Paljud autod oleks palju külmakindlamad kui need Lada nipid käiku lasta, aku ööseks tuppa jne. Muidugi Lada või Uazi puhul on nende kasutamist vist mingil määral insenerid ette näinud. Motamees, Citroenidel igatahes on vabriku poolt ettenähtud mingid plast katted külmaga ette panna. Ilma selleta ei lähe prantsuse talveski uued diislid soojaks, bensukatel aga tekib see jama et tuulik mis on enne radikat läheb lund täis ja jäässe.
Kusjuures Kärsa -40 jutu kohapealt vaatasin ühte nõukaaegset auto kataloogi(reklaame polnud ühtegi), seal oli kirjas "Normaalsed kasutus tingimused" all Ladade puhul -40 - +45 C, Volgal ja Uazil -45 - +40 C. Ma ei tea muidugi mis selle külmapiiri määras.

[PlyVal64]

Peaks nüüd uuesti uurima seda värki. Kas tõesti Sahharov ja Anohhin nii lollid olid, kui PlyVal siin paista laseb. Selline oli mu üks esimesi "raketiteaduse" õpikuid.

Ma tuletaks Sulle siiski meelde, et keemiat hakkasime me mõlemad õppima 13- ja füüsikat 14-aastaselt, mingi arusaam nendest ainetest ja seaduspärasustest tekkis seega alles puberteediea alguseks. Nõuka ajal hakati ka traktoriste koolitama kutsekates alates 15. eluaastast, kui neil oli keemia-füüsika algkursus põhikoolis läbitud.

Aga vaat huvi hakkavad poisid tundma palju varem, kuid algteadmised on puudu! Kuulad "suurte onude juttu", sittagi aru ei saa. Mõtled survesüütega, haiseb vedelik ka teisiti, tähendab seda ollust kokku surudes peab pauk käima. Enne peab ikka A ja B selged olema, nii lugemiseks kui loetust aru saamiseks.

Võib-olla tõesti geenius saab diislist aru ka 5-aastasena, ning 10-aastasena loeb vabalt keerukat tehnilist kirjandust aga sellisel juhul ei remondi ta täiskasvanuna autosid... Need on minu 5 senti.

PS: eks neid füüsiakõpetajaid on ka nähtud: August Alop oli siis lihtsalt lahe joodik ja on praegu kõva veinimees, füüsik pole ta küll kunagi olnud. Armsa klassijuhataja Kukrusega võrreldes seda enam... Kes ise ei oska, õpetab teisi. Veel paar senti lisaks

Nüüd sai vist vähe teravalt aga mis teha Elu on seline.

[IIIFFFAR]

Kes ise ei oska, õpetab teisi. .

No, nii loll pole ometi mitte keegi, et teist õpetada ei oska....

[hobiautod]

Kes ise ei oska, õpetab teisi. .

No, nii loll pole ometi mitte keegi, et teist õpetada ei oska....

Õppefilm ...

The Diesel Story History of the Diesel Engine Film Presented by Shell

http://www.youtube.com/watch?v=GMdLbPS9R20

[hulgus]

-------------
Edasi võiksime jälle teemasse minna, näiteks talvine ja suvine diiselküte, lisandid ja muud käivitamist soodustavad ollused.

Täna tegin oma igapäevasõidukile (2,0D, ´93) korralist hooldust. Ravisin külmakahjustusi (1 murdunud akuklemm), vahetasin õli, filtrid ja käisin niisama lapiga ringi. Õli läks sisse "arktiline", ehk vedelaim saadaolevatest.
Muu hulgas avastasin ühe mittetöötava eelsüüteküünla, mille mittetoimetamist juba ammu kahtlustasin. Ja käivitus see mootor omal jõul ka -26 juures, 3. sil. pealt. Karmimatel päevadel ei olnud mind (õnneks/kahjuks) kodus.
Statistika lihtne: mitte käivitumisi paar (kusjuures jälle: ise ei olnud juures). Põhjused: 1x lahtine akujuhtme ühendus ja teisel korral tühi aku, mille põhjuseks lühikesed sõidud ja pikk seismine külmas.
Muus osas on valem lihtne: Korras aku, piisav käivitusvool, aku järellaadimine, vedel õli, korras (tihe)mootor ja korras küünlad. Suuremate külmadega oli aku, kui sülekoer: igal õhtul ronis tuppa sooja.
Kui keegi soovitab jälle lisandeid diisli käivitumise parandamiseks, siis ...

PS. ettevaatust käivitusabi andmisel ja saamisel: sh. eriti start-tüüpi akulaadijatega. Teatud tingimustel tekkib valus ülepinge ja kaitsmed sel puhul ei kaitse.

[via]

Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.

Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks.

Hõõgsüüde tähendab pidevalt "hõõguva" objekti paiknemist põlemiskambris, nagu oli petroolimootoritel kuumpea.. Diislil tuleneb kuumus õhu kiirel kokkusurumisel toimuvast kuumenemisest ja see ei ole pidev...nagu pole pidev kaarlahendus bensumootori küünlal mis kannab seetõttu sädesüüte nime

[metsakohin]

Mõni mees on ikka tavakoolis ka käinud ja asjade olemusest teadlik. Oli küll endal tahtmine lihtne teave edasi anda, aga ei leidnud põhjust suure tarkusega vaidlemiseks. Julgeks keegi veel maakeeli ja ilma seedeprotsesse appi võtmata selgitada nafta ja diiselkütte sugulussidemeid

[muska71]

[/quote]

Täna tegin oma igapäevasõidukile (2,0D, ´93) korralist hooldust. Ravisin külmakahjustusi (1 murdunud akuklemm), vahetasin õli, filtrid ja käisin niisama lapiga ringi. Õli läks sisse "arktiline", ehk vedelaim saadaolevatest.
Muu hulgas avastasin ühe mittetöötava eelsüüteküünla, mille mittetoimetamist juba ammu kahtlustasin. Ja käivitus see mootor omal jõul ka -26 juures, 3. sil. pealt. Karmimatel päevadel ei olnud mind (õnneks/kahjuks) kodus.
Statistika lihtne: mitte käivitumisi paar (kusjuures jälle: ise ei olnud juures). Põhjused: 1x lahtine akujuhtme ühendus ja teisel korral tühi aku, mille põhjuseks lühikesed sõidud ja pikk seismine külmas.
Muus osas on valem lihtne: Korras aku, piisav käivitusvool, aku järellaadimine, vedel õli, korras (tihe)mootor ja korras küünlad. Suuremate külmadega oli aku, kui sülekoer: igal õhtul ronis tuppa sooja.
Kui keegi soovitab jälle lisandeid diisli käivitumise parandamiseks, siis ...

PS. ettevaatust käivitusabi andmisel ja saamisel: sh. eriti start-tüüpi akulaadijatega. Teatud tingimustel tekkib valus ülepinge ja kaitsmed sel puhul ei kaitse.
[/quote]
Lisaks eelpool mainitule võtan sügisel enne talve töömasinal ja lumise talve igapäevaliikuril (2,3d 86a )starteri maha puhastan määrin puksid,kontrollin harjad üle ja lippab tükk maad erksamalt.Aku laetuseastmest ja geneka tööst teeb igapäevase aruande ampermeeter.Kütuselisandeid ei kasuta,eeter kah puhas jama ja võib hoopis pahandust teha(guugeldasin märksõnaga diisli käivitamine)40WD pidi sama effektiivne ja ohutum olema.Kui väga häda peaks olema siis panen sisselaskekollektorisse kuumaõhu puhuri kuumust puhuma käivitamisel kuna diisel nõuab sooja.Kui oma rauast kallima eest hästi hoolitseda siis ega ta sind talvel külmaga hätta ei jäta.

[uko]

Sellest starteri määrimisest.Olen ka seda teinud,kollektor vesiliivaga puhtaks ja igale poole määret. Enda arust kõige paremat mis juhtub olema.Kuid mingi aja pürast,no ütleme paari aasta järel lahti võttes on kõik asjad määrdega küll koos,kuid liiguvad suht raskelt.Viimased korrad juba sellel aastal ei määrinud enam väga .Pesin lihtsalt hästi puhtaks ja panin ainult natuke sünteetilist õli,aga ainult mõned tilgad.Siiamaani suurte külmadega nagu funkab päris hästi.Aga,mis oleks hea määre praegustel tingimustel.Külma kuni30,suvel sooja 30.?