Realistlik auto kasutuskulu - hindame oma sõiduvahendeid
#1

Ma olen seuhke "loll" inimene ja meeldib "statistikat" teha. Eks ta ole ajendatud ka linnamaasturi valimise teemast, kus mõni tuntud mark kohe mitte sõita ei taha...

Mugavuskoefitsent on 1, tegu on siis elementaarautoga, kus sees vaid pidurivõim, pisut turvalisust ja mugavust. Lada/Mosse oleks 0,5 ning Ford-A jms 0 ehk neid enam ei saa tavaautodega võrrelda. Mugavus maksab ja seda peab arvestama. Ideaalse auto kasutuskilomeeter võiks maksta 1 kroon.

Päris põnev oleks teada mittekäivituva liisingu-linna"maasturi" kilomeetrikulu Big Grin (ärgu selliste omanikud nüüd vihast siniseks mingu).
Sellise mugavuskoefitsent võiks olla 2 ehk võrreldava numbri saamiseks võib kilomeetrikulu jagada pooleks ehk ~2 krooni reaalne kulu. A'la Audi A6 oleks 3, S-klass/A8 4 ja Rolls/Maybach 5. Seda kõike standardvarustuses. 3 juurde jäävad ka maailma parimad maasturid, olgu nad kuitahes mugavad, on nad siiski veoautolaadsed traktorid nagu ei saa Avensis kunagi olla 3 täis. Ta võib olla kõikide lisadega 2,99 aga Audiks saa ta kunagi. Nagu ei ole X5 või Cayenne kunagi siiski S-klassiga võrdne.
Lisaks loeb mugavuses ka selline "pisike" fakt, et paljud bussilaadsed ja maasturid ei saa mitte kohe igalepoole (maa-alustesse) parklatesse sõita ja võivad tihti ka laevade peal hoopis karmima hinnaga klassi sattuda, rääkimata jääteedest jms. See ei ole mugavus, sestap nad ka natuke "alandatud" klassides.

Jagaks autod klassidesse aga nii, et selle lisa kuni 0,99 saab kätte vaid tõesti täislisadega kõige kõvema diisli või bensukaga 4WD + autonoomne küte + sisenavi jne. Kui 4WD puudub, siis oleks lagi +0,7. Igaüks siis paneb realistliku koefitsendi oma masinale, millega lõpus kulu läbi jagada.

1. Väikeauto/linnaauto 1-1,99, siin ei teagi maksimumi näidet tuua, sellist äkki polegi? Kõvas varustuses Swift 4WD, Panda 4WD etc võiks olla 1,5 ja võibolla mingi ulmevarustuse ja mootoriga Yaris hädapärast 1,6. Koefitsent 1 võiks olla Peugeot 107 "entry level", tõeline hetke moodne ja turvaline elementaarauto ilma roolivõimuta. Tata Nanot ei tahaks veel nagu autoks pidada...

2. Golf-klass 2-2,99 koos linnamaasturite, bussilaadsete ja avensiste-matstakuutega. Selle viimase saab kätte tõesti siis kõige-kõige täispauk Golf R mk.IV või silmini täis tuubitud BMW X3. Ehk tagumine ots on juba kolm KORDA parem auto, kui võrdlusmomendi Poekott 107 Urban-varustuses ja see on juba tohutu vahe, mida reaalsuses pole olemas. Mitte üks auto k.a. Veyron pole kolm korda kiirem (157 on antud) jne ehk seegi on juba subjektiivne.

3. suurem pereauto 3-3,99 koos suuremate maasturitega. Lagi võiks olla Superb Elegance 3,6 FSI 4x4 DSG + veel enamus saada olevast lisavarustusest, samasugune A6 Allroad või Cayenne Turbo.

4. Suured esindusautod. 4-4,99. Lagi? Siin polegi 4WD enam oluline, lagi nende hulgas on ju S 65 AMG L aga ta ikkagi pole Maybach vaid "tavaline" Mersu.

5. Ja siis kõik muud, millest me siin enamuses vaid unistame, 5- Veyron. See on hetke ajaloo "lagi" kõiges ehk hetkel lõpmatus Big Grin

Mis võiks olla realistliku hindamise muud tingimused: auto uuest peast alates ja vähemalt 12 kuud käes (mõni tuhat oli ees, pole ju vahet) ning läbisõit vähemalt 30 000 km. Auto hinda ei arvesta aga kuludena läheb arvesse nii intressi summa kui kasko + kõik muud kulud. Pesemine ja hoiustamine mitte. Intress ja kasko muudavad väga palju kilomeetrihinda ja sealt võib "kooruda" välja palju põnevat.
Mida pikem kogemus, seda täpsem tulemus tuleb. Tegelikult tuleks kuludesse arvestada ka garantiiasjad aga seda ei pruugi ju täpselt teada summaliselt. Minul on see 0 krooni ja esimene ning ainus hooldus Vehos oli tasuta.

Teen otsa lahti:
Saxo 3d 1,1. Elementaarauto, koefitsent 1. "Lisa"varustuses 2 turvapatja ja istmesoojendus ning ka 2 kõlariga magnetoola. Kulu 1 kroon 20 senti kasutuskilomeeter.

Kuna seesama putukas on algusest peale meie käes, siis saan ma välja arvutada tema sõidukilomeetri hinna. Auto vana 108 kuud, ls. 160 000. Kõik mittebensiini kulud - remont, 14 rehvi, 1 aku, kindlustused, aknapesuvedelik, pirnid, ülevaatused koos tulekustuti taatlemisega etc - on läinud maksma selle aja jooksul ~50 000 krooni ehk 460 eek/kuus. Ei ole ei liisingu intressikulu ega kaskokindlustust.
Läbisõiduks kuus 1480 km ehk 2,5 paagitäit ehk 100 liitrit. Seda julma varuga, mis kompenseerib jälle "remondi"kulu viga. Kogu 9 aasta keskmiseks bensuhinnaks võtan 13 eek/liiter, seega ~1700-1800 eek/kuus. Kogu ajaloo kilomeetrihind seega 50000+(13*(100*108))/160000=1,19 eek/km. Kuna kõike on varuga, ümardame sellegi üles: 1 kroon 20 senti kilomeeter on mede siiani lolli-pommikindla putuka kulu. See 20 senti üle "normi" tuleb täpselt ühe erakorralise suurremondi pealt: 8000 eek läks maksma tuntud nõrga koha, kompakttagasilla, remont.
Vasta
#2

lugesin seda arvestus ja mitte ei saa aru sellest arvestusest, huvitav milline mu 200jase volvo koefitsent siis olema peaks, umbmääraselt olen oma masina kulude kohta arvestust pidanud ehk siiani olen masinat omanud 3aastat ja 3 kuud, selle ajajooksul on masinale kulunud (koos soetusmaksumuse, ja ka ülevärmimisega, ning hoolduse ja osadega, rehvid seal hulgas) ca 27000.- kokku, sinna lisandub kindlustus 700.- aasta, tüv 500.- aasta ja küte ca 24000.- aasta (sõidan 15t km aastas, 10l/100le ja 16.- l), roolivõimu pole, muresid 0, ühtegi jama masinaga olnud pole
Vasta
#3

(25-01-2010, 17:48 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Teen otsa lahti:
Saxo 3d 1,1. Elementaarauto, koefitsent 1. "Lisa"varustuses 2 turvapatja ja istmesoojendus ning ka 2 kõlariga magnetoola. Kulu 1 kroon 20 senti kasutuskilomeeter.

OK, püüan siis ka rehkendada auto kulutusi kilomeetrile.

Dacia Logan MPV, ostetud 2007 kõikide lisade ja kõige suurema saadavaoleva mootoriga 260 tuhande eest (liising mulle ei meeldi, ostsin kohe välja).

a) Eeldatatav läbisõit (minu rahuliku sõidustiili juures) ca 400 000 km (Lada käis ilma suurema remondita 360 tuhat), seega auto ostuhinnast 65 senti/km.

b) Kütusekulu 7,5 l / 100 km peale. Praeguse kütusehinna 16 kr/l korral tuleb 1,24 kr/km

c) Korralised hooldused/remondid. Senine praktika (esimesed 116 tuh km) on umbes 4000 krooni korralike hooldus, kui arvestada ka detailivahetusi (senini käisid need garantiist, enam ei käi). No OK, ekspluatatsiooni lõpuosas hakkab remondiraha veidi vast rohkem minemam, seega arvestame 5000 kroomi hoolduse kohta, mis toimub iga 15 tuh km tagant. Kokkuvõtteks seega 33 senti/km.

d) Rehvid. 110 tuhandega sõitsin siledaks komplekti talve- ja suverehve. Kuna ma rehvi pealt kokku ei hoia, siis peab arvestama ca 5000 jooks (15" velg ka). Jagades kaks 5000 maksvat komplekti läbisõidu peale, tuleb siit 9 senti/km.

Lüües need arvud kokku, saame summa summarum 2,31 kr/km. Pole just väga odav, aga ma arvestan ka seda, et päris "mikroautot" ma omada ei taha - tihtipeale vaja uunikum-jalgrattaid sees vedada, kui kaks tagumist rida kokku klappida, siis 4-5 jalgratast läheb vabalt sisse. Ja mingit vana autot väga ka ei taha, sest ei ole vaba ajaressurssi pidevalt remondile mõelda. Võibolla saab mingit iidvana diislit pidada miski 1,5-2 km/km, ei tea.

Samas usun, et mingi uhkema "päris lääne" auto omanikul ja eriti maasturi/luksauto omanikul pole probleemiks ka miski 3-4 kr/km. Eriti kui arvestada asjaolu, et Lääne suuremapoolset pereautot naljalt uuena alla 350-400 tuhande ei osta...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Valdo, Sa tõid ka ostuhinna sisse, selle jätame mängust välja (nagu ka mistahes teoreetilise taasmüügiväärtuse). Nendega saab mängida ja lõpliku arvutuse teha auto kasutusaja lõppemisel, kui veteran otsejoones viimase sõiduga Kuusakoski pressi alla viiakse. Meil on selline plaan küll. See on selge, et lõpuks maksavad kõik autod tonni vanaraua hinda ja rahakulu on kallima auto ostnul arutu. Kui isegi Ford Mondeol lastakse hinda alla rohkem, kui terve tuliuus linnaauto maksab... Või "ostad Rangeri letihinnaga, saad Fiesta kauba peale". Tegelikult on kõigil sama asi.

Siis jääb Sul 1,66 järgi. Sinu masin mahub ka lõdvalt mõistesse "bussilaadne" ehk mugavus on vähemalt 2, jääd suisa alla ideaalse kulu. Kindlasti hiljem varuosade pealt hind tõuseb, selles võid olla kindel. Ja puudu on kindlustus jms, meil on auto aastakindlustus 640 eek, alguses oli paar aastat 560 Big Grin Mul arvestuses sees ta hetkeseisus kogusummana 5500 krooni.

Aga sm.Supp: vana auto puhul ei saa asju võrrelda. Kuigi vana auto võib sisult olla igasugusest uuest asjast üle (no ja Volvo seda ka on Big Grin ) siis võrrelda saab ausalt vaid tuliuusi poest ostetud asju. Eriti, kui tuua sisse ka soetusmaksumus, tuleb uue auto soetanul ahastus peale. Kasutatud autoga võib juhtuda see, et kindlustus maksab lõpuks rohkem, kui suutsid kokku ära kulutada... Cool Aga kurask, uus on siiski uus ja siin pole mitte midagi teha.
Vasta
#5

(25-01-2010, 21:41 PM)supp Kirjutas:  lugesin seda arvestus ja mitte ei saa aru sellest arvestusest, huvitav milline mu 200jase volvo koefitsent siis olema peaks, umbmääraselt olen oma masina kulude kohta arvestust pidanud ehk siiani olen masinat omanud 3aastat ja 3 kuud, selle ajajooksul on masinale kulunud (koos soetusmaksumuse, ja ka ülevärmimisega, ning hoolduse ja osadega, rehvid seal hulgas) ca 27000.- kokku, sinna lisandub kindlustus 700.- aasta, tüv 500.- aasta ja küte ca 24000.- aasta (sõidan 15t km aastas, 10l/100le ja 16.- l), roolivõimu pole, muresid 0, ühtegi jama masinaga olnud pole
See teeb siis 3,25*(700+500+24 000)+27 000=108 900 eeku 15 000*3,25=48 750 kilomeetri peale ehk 2,23 EEK/km nende arvude järgi.

Aga kuhu liigitada kahesajane Volvo? See on ju keskmisest mahukam auto, võiks nagu "kolm-kopikatega klassi" panna, samas sellel ajal oli see ikka tänapäevases mõistes võrdlemisi ebaluksuslik. Eks vaielge vastu, aga mina paneks muidu koefitsiendiks 2,2 (selle loogika alusel, et näiteks tühjast Golfist ikka natuke mugavam asi), aga tagaveo eest kirjutaks veel 0,1 otsa Big Grin Ehk siis, minu loogika kohaselt on tinglik kilomeetri hind 2,23/2,3=0,97 krooni/km.

Ainuke liikur, millega mul natukenegi pikemalt on olnud kasutus- ja remondikokkupuuteid, on olnud Omega A, aga kuna sellel tuli kõvasti arstida eelmis(t)e omaniku/omanike tegematajätmisi, siis see kulu ei tuleks päris aus. Tegelikult ei ole ma julgenud ka seda kulu kokku rehkendada (kuigi dokumentatsioon on olemas).

Huvitav teema tõotab tulla Smile
Vasta
#6

Pangem siis teemale realistlik pealkiriToungue
Niipea kui tuuakse sisse mingid koefitsendid, antud juhul auto suurus, luksus, jms. ja kukutukase nendega tegelikke rahanumbreid läbi jagama, ei saa asja enam mingite kriteeriumite järgi realistlikuks nimetada...Sad
Vasta
#7

(26-01-2010, 22:17 PM)via Kirjutas:  .. ei saa asja enam mingite kriteeriumite järgi realistlikuks nimetada...Sad
Ega see jagamine üksi pole ebarealistlik. Mo arusaamist mööda ka Mosse ja Lada panemine 0,5 peale on ebarealistlik. 1 punni autod on siis tavalised punktist A punkti B kulgemise asjad, aga Ladaga nagu jäädki punkti A,5. Mina sõidan oma Ladadega kogu tähestiku läbi ja jääb ülegi. Mõnest 1 punkti autost on Lada igati üle. Ka Mossega olen kamminud läbi terve venemaa ja olen ju tagasi siin. SIIN all mõtlen Saaremaa ühte linna, mitte Taga Kaukaasiat.
Ju PlyVal64 kartis, et Lada läheb muidu "igapäevaautodest" paremaks ka statistika osas.
Smile
Vasta
#8

Kui nüüd veel lisada, siis mõned meie juhtivtöötajad ütleksid sellise asja korral: Tule taevas appi!
Ei ole võimalik, et kroon, mis läheb Sapikusse on 5X kallim kui see mis läheb mingisse Bemmi, Merssu, vms.Big Grin
Vasta
#9

Honda Civic Hybrid ´08

ütleks mugavusaste 2.5 Suurem kui Golf ja kõik võimalik varustus
Tänaseks täis 24 kuud ja 60 000 täpselt
Ostuhinda ei arvesta.

Kasko - 606 kuus
kindlustus 100 kuus
Keskmine kulu 6.2 (80% tallinn)
Kütuse liiter - 15 keskmiselt
3 korralist hooldust 2100.- kord (iga 20k järel)

Kokku 24 kuuga kütust - 3720 liitrit / 55800.-
kasko - 14544.-
Kindlustus - 2400.-
Holdus - 6300.-

Kokku 60 000 km peale - 79044
1 kilomeeter - 1.32.-
Vasta
#10

Samas on ikkagi lahtine mõiste mugavus, tänapäeva autod on ikka mõeldud eelkõige invaliidide huve silmas pidades, noorele tervele inimesele pole see lisavarustus mitte mugavus vaid mõttetud lisavidinad. Elektrilisad on mugavus invaliidile, kel mõned jäsemed puudu, roolivõim düstroofikule, peeruimeja staazikale pedele, parkimisandurid radikuliidihaigele, istmesoojendus anorektikule jne.

Autu põhiülesanne on ikka punktist A punktisse B liikumine, mitte nuppude näppimine ja istmesse peeretamine.

Kasutuskulu aitab vähendada pruugitud autu ostmine, iseremondimine ja gaasiga sõitmine.
Minu Volvo 440-l läheb kütusele 80 s/km, +10 s muud kulud seega saab 0,9 kr kilomeetri läbitud.
Vasta
#11

[quote='jurkman' pid='241229' dateline='1264574643']
Samas on ikkagi lahtine mõiste mugavus, tänapäeva autod on ikka mõeldud eelkõige invaliidide huve silmas pidades, noorele tervele inimesele pole see lisavarustus mitte mugavus vaid mõttetud lisavidinad. Elektrilisad on mugavus invaliidile, kel mõned jäsemed puudu, roolivõim düstroofikule, peeruimeja staazikale pedele, parkimisandurid radikuliidihaigele, istmesoojendus anorektikule jne.




vaielge vastu kui tahate , aga minu arust väga asjalik tähelepanek ... Cool
Vasta
#12

Kui mul oleks auto punktist A punkti B sõitmiseks siis ma ei kolaks Auto teemalistes foorumites ja ei võtaks seal sõna.
Minul on auto koht, kus ma tõõlt koju sõites puhkan. Selleks ongi seal roolivõimendi, elektriline starter ja muu sarnane lisavarustus. Auto peab olema mõnus ja nauditav mitte koht kus täiskohaga tõõl olla või lihaseid treenida.[/i]

Jawa 559 -65a, Jawa 360-+velorex560 -65a, Jawa 638 -89a, V-150 Elektron -74a, Ford Taunus -75a, Ford Sierra 2,9 -83a, M 412 -84a, Chrysler 300C 2007a, Ford Ranger 2007a, Chrysler Sebring Cabrio 2003a., Gaz M20 -48a.
Vasta
#13

Kui auto on vaid punktist a besse jõudmise vahendiks, siis pole see teema vist huvipakkuv. Miks siis vaevuda siia postitama?

Minu arvates on mugavus (just subjektiivne mugavus, mitte meetriga mõõdetav ruum esiistmete seljatugede vahel) vägagi määrav auto sobivusel. Kas selles autos on mugav olla, kas ma tahan selles autos veeta need minutid, mis ma sellega liikluses osalen või ma pean need minutid seal piinlema...

Õnneks on võimalik igaühel valida endale sobiv auto. Aga teeme nii, et ei kommenteeri teise valikuid halvustavalt.

Mis puudutab aga teemapüstitust, siis on see väga huvitav, samas ka läbimõeldud. Kas tuua sisse ostuhind või mitte, on pigem kokkuleppe küsimus. Kuna PlyVal pakkus välja mugavuse koefitsendi, siis minu arvates kõrvaldab see vajaduse ostuhinda arvestada.

Kuna meie perre pole veel ühtegi uut autot ostetud, siis ma ei saa näidet tuua.

Kuid ma tegelikult ei usu, et siin olulist vahet oleks uue ja kasutatu vahel - vana kallima kilomeetri peaks tasandama väiksem mugavuse number...

Hm, kontrollime...
Vasta
#14

(27-01-2010, 14:51 PM)v6sa Kirjutas:  Mis puudutab aga teemapüstitust, siis on see väga huvitav, samas ka läbimõeldud. Kas tuua sisse ostuhind või mitte, on pigem kokkuleppe küsimus. Kuna PlyVal pakkus välja mugavuse koefitsendi, siis minu arvates kõrvaldab see vajaduse ostuhinda arvestada.

Teema võib olla huvitav, paraku pole sellisel arvutusel reaalse finantsanalüüsiga midagi ühist.

Raha puhul pole vahet, et kas kroon läheb saia, saabaste või SAAB-i sisse.
Kroon on ikka kroonBig Grin
Vasta
#15

(27-01-2010, 11:47 AM)MaxL Kirjutas:  Kui mul oleks auto punktist A punkti B sõitmiseks siis ma ei kolaks Auto teemalistes foorumites ja ei võtaks seal sõna.[/i]
Tõsi?!?
Me räägime siin teemas ju praktilistest igapäevaautodest, mitte foorumlaste uunik-projektidest.
Ma julgen - isiklikult kasutaja Valdot tundmata - arvata, et näiteks tema igapäevaauto (Eelmine Lada, nüüd Dacia) on just nimelt punktist A punkti B jõudmiseks. Seega sinu väite järgi ei peaks ju Valdo kah "Auto teemalistes foorumites kolama ja seal sõna võtma" ?!? KES seal peaks siis käima?
Vasta
#16

(27-01-2010, 15:03 PM)via Kirjutas:  Teema võib olla huvitav, paraku pole sellisel arvutusel reaalse finantsanalüüsiga midagi ühist.

Raha puhul pole vahet, et kas kroon läheb saia, saabaste või SAAB-i sisse.
Kroon on ikka kroonBig Grin
Nonoh??? Sa pole ka veel laenubuumi pohmakast üle saanud? Sel on OLULINE vahe, kas kroon läheb SAABi ja käid näljasena paljajalu või jagad krooni saia, saabaste ja auto vahel mõistlikutl laiali. Või avastad, et taksoga on üldse odavam sõita, mis pole suurtes linnades citys elades üldse mitte haruldane. Minagi tean autosid, mis pole 6-7 aastaga veel 30K läbi sõitnud, Tallinna piirest on lahkutud mõned korrad aga kaskot/liisingut on taotud iga seistud nädala eest ja auto on kinnimakstud ning jäägiga veel väljagi ostetud. Selline koefitsendiga 2 täiesti baasvarustuses auto hinnaks kujuneb 400K ja km hinnaks 13.30. Takso ON odavam. Ainus positiivne pool, et auto maksti kinni buumi ajal ja nüüd on peaaegu uus auto olemas. Eramaja õuel hoidmine ei maksa midagi.

See ongi finantsanalüüs, kuigi kogu (pere)eelarve üks osa ja sisaldab määramatut-subjektiivset mõistet mugavuskoefitsent. Samas, kuna kogu ilmas on populaarne kasutusrent, siis sellega kaasnevad kulud on olulised. Mida rohkem samas ajaühikus kasutad, seda odavam kokku tuleb. Ühest mugavusklassist teise hüppamine muudab väga vähe seda kulu või mõnikord võib hoopis vähendada. Sestap on ka rahalised absoluutnumbrid mängust väljas ja püüdsin asja taandada läbi selle koefitsendi mõttele:
"Olen läbi sõitnud 300 000 km ja see subjektiivne eek/km on olnud puhas sõidu-kasutusrõõm maksta, mida ma olen iga ajahetk, igas kohas ja igas ilmastikus nautinud."

Mina olen kilomeetri ja absoluutkuluga puhta krooni mõistes väga rahul aga et ma igal ajahetkel putukaga sõitmist naudiks - no way! Rääkimata sellest, et mõtleks sellega minna paarituhande kilomeetrisele Euroopa tripile Vahemere äärde... enne võtan maja tagant Mosse ja liigitan selle ekstreemturismi alla Big Grin
PS: Mosse kohta saaks ka samasuguse arvutuse teha, omasime tuliuut 1986-1995, ls. 100 000 lõpuks. Kindlasti ei nautinud iga ajahetke Mossega aga alt ei vedanud ta ka kordagi ning tagantjärgi tarkusena oli ka sigaturvaline: oleme ju kõik elus.
Vasta
#17

Just, see sinu matemaatika polegi finantsanalüüs, vahemalt mitte selle tõsises mõttes...kui sellist analüüsi rakendataks rahandusasutustes või ministeeriumites, siis...hoidkem "piip ja prillid"Big Grin

Lõbus oleks küllWink
Oletagem, et elu käiks sellise matemaatika järgi ning on vaja minna autot tankima. Bensukas tehakse kõigepealt kindlaks auto markWink
Kui tuled Vene tehnikaga, koef 0.5 siis bensu hind jagatakse sinu järgi 0.5, uuh. Baasinnast ca 17 EEK/l saab kohe 34 EEK/lSad

Kui tuleb kodanik Maybachl, tema koef on 5Big Grin Bensu hind hoopis parem 17/5= ca 3,4 EEk/l
Vasta
#18

Mina olen juba mitukümmend aastat otsinud liiklusvahendit, mis vastaks mitmele olulisele punktile: sõiduk peaks olema igapäevaselt kasutatav, sinna peaks mugavalt mahtuma neli inimest ja mingi kogus asju, seda peaks olema odav pidada ja sellega võiks saada käia vanatehnikaüritustel. Kõigi nelja komponendi olemasoluga autot mina veel leidnud ei ole. Lootust kaotanud ka ei ole, kuid enamasti saan kokku ainult kolm komponenti. Kui leiaks sellise auto, mis vastaks neljale punktile siis kaotaks kogu senise automajandi ära ja sõidaks ainult ühe autoga.
Pika otsimise tulemusena leidsin enesele paar aastat tagasi Itaaliast pärit 1987. aasta 124 Mersu (läbisõit teadmata, aga mulje meeldiv), ehk siis puudu on ainult unikaalsuse komponent, muus osas on tegu unelmate autoga. Unikaalsuse osas peab vist ootama pensionini, aga tihti ongi uunikud just pensionäride käes, kes on need noorespõlves uutena ostnud. Igastahes on auto mugav, katki läheb väga harva (õigem oleks öelda, et seni olen ise lõhkunud oma oskamatusest ja ebaõigest diagnostikast), ja asja point on tehases paigaldatud gaasiseade, mis töötab paremini gaasi kui bensiini asendis. Tänu gaasiseadmele on minu igapäevase autokasutamise kogukulu umbes täpselt 1 kroon kilomeetri eest ja seda nii arvutuslikult, kui ka reaalselt. Ilmselt on oma osa ka selles, et 80 protsenti sõitudest toimuvad ühtlase kiirusega trassil. Meie pere naised ei ole kah ülekaalulised.
Ainuke häda on selles, et üldmulje sellisest autost on "Maardu takso" ja tihti peetakse mind venkuks, ülejäänud on ainult plussid: jupid on saadaval ja odavad, manuaalkast ja tagavedu on libedaga hästi kontrollitav, salongis on soe ja vaikne. Hooldusega tegelevad Orto tagused vennad (mis iganes selle grupeeringu nimi on) ja vaatamata oma tehnikahuvile olen ma selle autoga suutnud küll nii korraldada, et ise pole näppe õliseks teinud. Ja ikkagi tuleb 1 kroon kilomeetri eest.
Loomulikultma jätkan otsinguid, et leida selline auto, mis vastaks neljale esimeses otsas mainitud kriteeriumile.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#19

(27-01-2010, 16:49 PM)via Kirjutas:  Just, see sinu matemaatika polegi finantsanalüüs, vahemalt mitte selle tõsises mõttes...kui sellist analüüsi rakendataks rahandusasutustes või ministeeriumites, siis...hoidkem "piip ja prillid"Big Grin

Lõbus oleks küllWink
Oletagem, et elu käiks sellise matemaatika järgi ning on vaja minna autot tankima. Bensukas tehakse kõigepealt kindlaks auto markWink
Kui tuled Vene tehnikaga, koef 0.5 siis bensu hind jagatakse sinu järgi 0.5, uuh. Baasinnast ca 17 EEK/l saab kohe 34 EEK/lSad

Kui tuleb kodanik Maybachl, tema koef on 5Big Grin Bensu hind hoopis parem 17/5= ca 3,4 EEk/l

Via, päris huvitav.
Muuseas, seda saab läbi tegeliku finantsanalüüsi lausa välja arvutada, kui tuua siis lisamuutujatena puhas raha. See on kõik, alates ostuhinnast kuni makstud maksudeni välja. Kui võtta aluseks siin välja hõigatud mõte, et auto on VAID liiklusvahend A'st B'sse saamiseks, siis peakski Lada bensiin rohkem maksma Big Grin Mõlemasse mahub 4 inimest ja ka pakiruumi maht ei erine kordades ning mõistlik eksplutatsiooniaeg ja teoreetilised max.kilomeetrid on ka ühesugused. Seega täitsa "ühesugused" sedaanid Wink
Aga kurat, nii me jõuaks kohe unistuste-kommunismi: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi.
Maybachi omanik on juba ette maksudega kõik kinni maksnud (see ongi võimete kohaselt), Lada omanik maksab aegamööda, sest vajadus on ju mõlemal vaid see enda tagumendi kohale vedamine ja kommunismi eesmärk on kõik võrdseks teha. Näiteks 10 aasta pärast on mõlemad autod kulutanud miljoni läbimiseks täpselt ühepalju raha omaniku taskust. Nagu ühistranspordi pilet on samas hinnas aga kord sõidad tuliuue sooja bussiga ja teine kord jubeda jääkülma koliseva trolliga.

Auto siiski ei ole vaid pelk transpordivahend ja tema mugavusaste on oluline ning inimeste vajadused siiski erinevad. Selle üle, kas vajadused just täpselt sellised on, see on teine teema. Mina jätsin oma lolli peaga mõeldud arvutuskäigus igaühele endale võimaluse mõelda ja mängida vajaduste/kulu suhtega läbi nende umbluu-koefitsentide Big Grin
Vasta
#20

(töö, puhkuse, transpordi jm)Elementaar Auto **** 2,0D universaal. 1993, Soetushind: 35k (ilma järel, kätte jm maksudeta). peetud 5 aastat. ls ca 40tkm.
Hoolduse hind ca 3000 kr aastas (õlid, klotsid paar sharniiri, summuti). Kokku siis 15k
Suur hooldus läks kogemata maksma ca 10k, tänu lukksepa lohakusele, jagatud vastutusega 5k.
Korra roostetavat kere remonditud ca 5k
rehve 3 jooksu, õnneks odav mõõt, ca 12k
Kütusekulu 6,4, keskmine hind ca 15 teeb kokku 38´400.
Kindlustus ca 1k aastas, ehk siis 5k, kasko puudub.
TÜV jm formaalused 500 aastas, 2,5k
Igaksjuhuks muud kulud, pesud, vedelikud, piletid jms 5k.
Kokku siis kulud: ~123´000/40tkm=3,075 eek km.
Teelejäämiseid 0, tegemata sõite 0, erakorralist abi 0, alati on garaazhi jõudnud. Erakorralistest vigadest 1 roolikardaan.
Mugavus jm koefitsendid võib igaüks ise juurde arvutada.

Ja et huvitavam oleks panen väga jämedalt ühe hobiauto 7 aastat kõrvale:
soetatud+maetud+remonditud ca 100k
kindlustus osalise ajaga ca 1k aastas 7k
kütusekulu 12 ehk siis 1,8eek/km
ls kokku 7tkm ehk kokku ca 18 eek/km
Äriplaanina oleks ikka väga nigel...

tervitustega
hulgus

ps. Priit on kogemata ära unustanud ühe olulisima kulu allika: soetuse e. amortisatsiooni.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne