26-01-2010, 20:39 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-01-2010, 20:40 PM ja muutjaks oli valdo.)
Meesterahva jalgratas Wanderer, raaminumbriga 1261487, on valmistatud Saksamaal, Chemnitzi linnas 1938. aasta lõpul. Tegu on tüüpilise 1930ndate teise poole Wandereri meesterahvarattaga – trapetsistu ja lõhikmutriga vändakinnitused, 28” rattad, laiad porilauad (esiporilaua alaosa laiendustega) ning ümaravormilise viisnurkmustriga ketiratas.
Porilaua “traadid” on ajastu Wandereridele tüüpiliselt profiilplekist, esipidur on saksapäraselt kangidega ja rehvile pealtmõjuv, sadul on kõvakattelise nahaga ja tagant topeltvedrudega. Leistang on paindega allapoole, nn ühes tükis ehk jäiga ülamuhviga. Raamis on olemas saksalik tüüpiline leistangipidur. Pedaalid on üheosalise *******-mustriga, otsakapsel on laia sileda otsaga ja kaheksakandilise mutriga.
Raam on Wandererile omaselt kaunistatud kitsaste roheliste triipudega. Rattad-veljed on kroomitud, mis on siinse turu eripära (Saksa siseturu Wandererid oli tavaliselt värvitud porilaudade-velgedega). Mingeid jälgi porilauade ja velgede ehistriipudest pole, arvatavasti neid polnud. Tagahelkur on ajastu Wandereridele tüüpiliselt väljapoole ulatuvate paljude pisikeste "punnidega". Veljed on rantrehvi-tüüpi (jälle erisus Saksa siseturuga, mis kasutas 1930ndate lõpul juba ca 10 aastat traatääristega rehve uutel ratastel). Vabajooksuks on Torpedo.
Lisaks esiembleemile on W-tähte sisaldav märk ka tagaporilaual. Sama motiiviga oli ka esiporilauakaunistus. Esiembleemi all on siinse edasimüüja, Lier ja Rossbaumi väike silt.
Ratas on säilinud üsna heas korras – alles on valdav enamik kroomi ja värvkatet, kuigi mitmete kraapimis-ja roostekahjustustega. Alles on ka enamik värvikaunistusi. Tõenäoliselt õnnestub valdav enamik sellest restaureerimisel säilitada, tehes vaid pisiparandusi. Suurematest osadest on kadunud algne esiratas, tööriistakott (irdvaruosana mul juba olemas) ja kell. Säilinud ei ole ka algsed leistangikäepidemed, pumbahoidjad/pump ning purunenud on leistangi pöördpiduri võll. Ära murtud on ka esiporilaua kaunistus (nn W-märk). Muu on kõik õige. Tehaseembleemi ülaosa on saanud samuti kraapimiskahjustusi (loodetavasti on taastatav).
Pildid on tehtud olekus, nagu ma ta sain (rattad on raamile ajutiselt alla pistetud, esiratas ei asu kahvliaukudes. Raamikaunistused on piltidel kesise kvaliteediga - kui keegi tahab neist saada detailsemaid pilte (ksf! illi123, ma mõtlen Sinu Wandereri), siis alates lume sulamise järgsest maa tahenemisest on võimalik see raam taas päevavalgele võtta ja teha pilte/ülemõõtmisi nii palju kui kulub
Ja lõpuks küsimus kaasfoorumlastele - milline esirattarumm, kell ja pumbahoidjad/pump kuulusid 1930ndate lõpu meesterahva-Wandereri komplektsusse - need detailid tuleb tõetruudena talle külge ju tagasi panna!
Porilaua “traadid” on ajastu Wandereridele tüüpiliselt profiilplekist, esipidur on saksapäraselt kangidega ja rehvile pealtmõjuv, sadul on kõvakattelise nahaga ja tagant topeltvedrudega. Leistang on paindega allapoole, nn ühes tükis ehk jäiga ülamuhviga. Raamis on olemas saksalik tüüpiline leistangipidur. Pedaalid on üheosalise *******-mustriga, otsakapsel on laia sileda otsaga ja kaheksakandilise mutriga.
Raam on Wandererile omaselt kaunistatud kitsaste roheliste triipudega. Rattad-veljed on kroomitud, mis on siinse turu eripära (Saksa siseturu Wandererid oli tavaliselt värvitud porilaudade-velgedega). Mingeid jälgi porilauade ja velgede ehistriipudest pole, arvatavasti neid polnud. Tagahelkur on ajastu Wandereridele tüüpiliselt väljapoole ulatuvate paljude pisikeste "punnidega". Veljed on rantrehvi-tüüpi (jälle erisus Saksa siseturuga, mis kasutas 1930ndate lõpul juba ca 10 aastat traatääristega rehve uutel ratastel). Vabajooksuks on Torpedo.
Lisaks esiembleemile on W-tähte sisaldav märk ka tagaporilaual. Sama motiiviga oli ka esiporilauakaunistus. Esiembleemi all on siinse edasimüüja, Lier ja Rossbaumi väike silt.
Ratas on säilinud üsna heas korras – alles on valdav enamik kroomi ja värvkatet, kuigi mitmete kraapimis-ja roostekahjustustega. Alles on ka enamik värvikaunistusi. Tõenäoliselt õnnestub valdav enamik sellest restaureerimisel säilitada, tehes vaid pisiparandusi. Suurematest osadest on kadunud algne esiratas, tööriistakott (irdvaruosana mul juba olemas) ja kell. Säilinud ei ole ka algsed leistangikäepidemed, pumbahoidjad/pump ning purunenud on leistangi pöördpiduri võll. Ära murtud on ka esiporilaua kaunistus (nn W-märk). Muu on kõik õige. Tehaseembleemi ülaosa on saanud samuti kraapimiskahjustusi (loodetavasti on taastatav).
Pildid on tehtud olekus, nagu ma ta sain (rattad on raamile ajutiselt alla pistetud, esiratas ei asu kahvliaukudes. Raamikaunistused on piltidel kesise kvaliteediga - kui keegi tahab neist saada detailsemaid pilte (ksf! illi123, ma mõtlen Sinu Wandereri), siis alates lume sulamise järgsest maa tahenemisest on võimalik see raam taas päevavalgele võtta ja teha pilte/ülemõõtmisi nii palju kui kulub
Ja lõpuks küsimus kaasfoorumlastele - milline esirattarumm, kell ja pumbahoidjad/pump kuulusid 1930ndate lõpu meesterahva-Wandereri komplektsusse - need detailid tuleb tõetruudena talle külge ju tagasi panna!
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel