Uunikute Talveralli 2010 - järelkaja
#21

Tänud korraldajatele, "Let`s Do It Again!"
Super ilm Talveralliks, tundsin end oma pilliga nagu auto lumesajus. Just sellis ilma ma lootsingi rallipäevaks. Ma kuuldavasti olin üks vähestest, kellel ei õnnestunud ühtegi kraavi ega lumehange lähemalt oma autoninaga uurida. Õnnelik sõit, aga selle eest sai paljusid hangest välja aidata. Kahju oli muidugi vaadata asjast mitteteadlike vastusõitjaid, kes mõne hulljulge Uunikrallitaja tõttu pidid ise kraavi poole keerama.
Jõudis ka MlackMamba Tallinnasse, ja oh õnnetust hoovi enam ei mahugi, see oli täitunud paksu lumega, sai siis labidas kätte ja tööle, sest kogu ralli ajal ju labidatööd teha ei saanudki (pean tunnistama, et mul ei olnudki kaasas ei labidat ega veoköit)
Järgmises Stardis jälle kohal...
Ah jaa ainuke kaotus Talverallil oli kaks 6mm polti, mis hoidsid kinni karburaatori külmkäivitusvaakummembraanikorpust, aga seda läks alles pühapäeva hommikul vaja, sest auto töötas laupäeval 7:20-14:26 ja 15:26-21:30 seega 13 tundi. Päris hea test uuele plokikaanele...

Mamba is Black where ever you go! few Fords!
Vasta
#22

Auto nr. 82 meeskond tänab samuti korraldajaid ja Ilmataati tõelise talveralli eest. Kuigi veel 10h enne ralli starti sai öökülmas bensiinipumpa vahetatud ning päris viimase lihvi andsime hommikul stardi paigas, pidas auto uhkelt terve ralli vastu ja mingeid probleeme polnud. Veel tahaks tänada maasturi inimesi (kahte UAZ'i ja Range Roverit), kelle jälgedes oli läbi paksu lume väga julge sõita, eriti veel pimedas. Ralli kulges muidu meie jaoks väga edukalt, kui jäärajal kerge valli sõit välja arvata...aga eks see käib asja juurde.
PILDID
Vasta
#23

Esiteks selline ettevõtmine - Talveralli - igati positiivne ja äge! Smile Isegi mõtlen iga aasta, et kui võimalust tekib, siis ostaks midagi, millega saaks ka osaleda jne.
Iga aasta enda kodu lähedal mingit osa rivi näinud Smile


Kuid mis mõnedel osalejatel viga on?
Jutt käib VALGEST BMW'st numbrimärgiga 741 ALE ja seal istunud nolgist.
pilt ka: 741ALE
Tahan talle öelda, et kui oled mees, et külatänavatel tavaliikluses olevatele autodele näppu visata ja kätega vehkida, siis ole ka mees, et saaksid oma probleemi seletada, mitte et kohe ära sõita.

Tõmbas ennast risti tee peale ja me siis sõitsime järgi ning see nolk hakkas näppu viskama ja ülbitsema lampi.


Väike ääremärkus siis..
Vasta
#24

Ekipaaz nr. 157 ka õnnelikult kodus. Suured suured tänud korraldajatele. Kahju oli vaadata kuda kohtunikud selle ilmaga tundide viisi väljas olid. Sai kõike proovitud, lükata, tõmmata, lumelabidaga vehkida (erilist kasu tegurit ma selles tegevuses ei näinud), teelt välja sõita ja ka auto ära lõhutud. Lõpp kokku võttes sai nii palju rada läbi sõidetud kui võimalik. Ja nigui siu lipsti olime natuke peale üheksat viimasel lisakatsel. Öine koju sõit oli totaalne piin, sellist unega võitlemist ei mäleta juba ammu. Aga hommiku kella viie paiku sain juba voodisse, 24H-i sõiduks võiks seda juba nimetada. Lõpp kokku võtteks oli kõik nii nagu peab, ilm oli nagu loodud sellise ürituse jaoks. Mõned pildid ka mis meie kaardilugeja jõudis teha. Talveralli 2010 pildid

[Pilt: kodus.jpg]

Aia Racing
Vasta
#25

Hiidlased ka kodus. Suured tänud kõigile hea päeva eest. Eritänu saavad Tõpratohtrid, kes meid tuisuvaalu otsast alla tõmbasid. Oli VÄGA HEA talveralli ilm.
Igatahes, sport võitis!
Mõned klõpsud ka: http://pilt.delfi.ee/album/165397/

Selline uudis:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=367747&utm_source=category:all&utm_medium=rss&utm_campaign=articles
Vasta
#26

Kuivõrd Priit lähiaastatel minu '85 golf2 veel uunikumiks ei nõustu tunnistama Toungue, siis mõtlesin alguses lihtsalt hommikul starti ja vbolla ka Jaanimäed vaatama tulla. Kuidagi sujuvalt sattusin aga hoopis isand Paugu "tehnitðkaks" ja sedasi terve see sõit tsiklite sabas ka läbitud sai. Iga meeter sellest puhas rõõm, sest samal ajal, kui golf seest just täpselt nii soe on, nagu ise nupust keerad, jooksis teisel pool "ekraani" karm riäliti-ðõu karmidest meestest karmis põhjamaa talves. Ma ei ole vist ainus, kellel on raske mõista, kuidas on võimalik 50 aastat vanade NAELTETA rehvidega selliste teeolude juures soolorattaga ainsagi teelt väljasõiduta ning ainsagi kukkumiseta hakkama saada.

Kui Chuck Norris oleks igatahes hommikul enda tsikli mõne talina poole sõitva krusa kongi sokutanud ja ise kabiini sooja pugenud, siis meie tsiklimehed sõitsid koju omil ratastel.

Natuke ralli kartograafiat kah:
http://www.geoape.com/tracklogs/mati-kit...-2010-1671
http://www.geoape.com/tracklogs/pauk-hei...-2010-1672
http://www.geoape.com/tracklogs/talveral...-pool-1675
Vasta
#27

Oli vahva vanatehnikaüritus.

Ettevalmistus
Vaatamata sellele, et oranz Fiat 600 juba aastaid vanatehnikaüritusi väisab, tahab ta igal aastal hooldust ja remonti. Nagu kuldsete kaheksakümnendateni ikka - enne pikemat sõitu tuli ikka paar õhtut garaazis veeta ning saabudes mõnesaja kilomeetri pikkuselt reisilt teise Eestimaa otsa oli ikka miski otsad andnud. Fiati ettevalmistused sai alguse laadimisrelee puhastamisest ja uute talverataste ostmisest. Üllatus saabus tagaratta laagri vahetamisel - laagrimõõt osutus väga haruldaseks ning ainsad motonet.fi laagrivahetuskomplektid olid teisel pool polaarjoont. ILmselt on Põhja-Soomes neid masinaid rohkem. Nii jõudsidki laagrid kohale kolm päeva enne starti. Seega ei jõudnud proovisõite eriti tehagi - rääkimata kiirustrennist, mille tulemusi meile talverallil korduvalt demonstreerisid võistluskaaslased VAZidel ja mossedel.

Täpselt 9 tundi enne starti käisin tegemas veel viimast sõiduproovi ning siis see juhtuski - laadimistuli süttis. Järgnesid kuus pingelist tundi generaatori kallal. Kui mähiste ümberkerimine välja jätta, siis sai kõik võimalik tehtud, kuid eluvaimu sisse ei saanudki. Laupäeva öö ei ole just kõige parem aeg varuosade leidmiseks. Rääkimata autost, mille sõitvaid isendeid teadaolevalt Maarjamaal rohkem ei ole. Lahendus siiski leidus.

Korjasin kõik olemasolevad akud kokku, ühendasin generaatori lahti ning vurasin starti. Midagi sellist pole ma kunagi oma elus teinud - senini olen ikka välja sõitnud teadmisega, et tehnika peaks ikkagi lõpuni vastu pidama. Teadmata, kaua auto aku pealt sõidab, riskisin sellega, et ühel hetkel olen seismas keset metsi ja soid. Aga juhtus ime. Sõitsin küll terve päeva ning osa pimeda ajast tuledeta, kuid jõudsin finisisse.

Ralli ise
Korraldajatele on jagatud sedavõrd palju kiidusõnu, et lisada pole suurt midagi. Pange siis kiituse poolele kirja, et paremat korraldust ei oska unistadagi.

Kohe esimesel lisakatsel avastasin, et kõrged talverehvid ja rasked akud esisilla peal on poritiiva ja rehvi viinud ohtlikult lähestikku. See sundis abikaasa tagapingile istuma.

Küljesuunas vaatevälja piiras ühe paksenev jää. See auto on loodud siiski sooja kliima jaoks. Mõeldud on sellele, kuidas takistada soojuse sattumist salongi, kuid mitte vastupidi. Soojus rändab mööda kitsaid kanaleid tagant ette, kuid suudab lõpuks hoida puhtana vaid esiklaasi.
Tuisuvaaludes teed olid meie väikese auto jaoks raskesti läbitavad ning ühel korral tuli ka tõdeda, et sõiduoskused vandusid füüsikaseadustele alla.

Väga suur tänu kõigile kaasvõistlejatele, kes alati üksteisele abiks olid. Meenutades ise nähtut ja vaadates fotogaleriisid tuleks vist eriauhind välja anda neile vähestele, kes suutsid ralli läbida kordagi kinni jäämata või teelt välja sõitmata. Neil hetkedel oli väga hea teada, et sõbrad on lähedal - isegi siis, kui abipakkujad oli täiesti võõrad inimesed.

Kodutee
Kui päev möödus vapralt ühe akuga, siis kodutee kujunes pingelisemaks ja vaevalisemaks. Nimelt ei ole võimalik ühe akuga tuledega sõites rohkem kui 45 minutit sõita. Just minutites arvutasin oma teekonda, mitte kilomeetrites. Kurb lõpp saabus 40 kilomeetrit, st ca 30 minutit enne koduni jõudmist - selleks ajaks olid kõik akud tühjaks sõidetud. Ja uuesti kasutusele võetud ning teist kordagi tühjaks sõidetud.

Aitäh kõigile.
Vasta
#28

Nii võistkond nr.40 ka lõpuks arvuti taha jõudnud. Üritus oli ikka super lahe, seiklusi oli ikka väga palju. Küll sai teisi välja tõmmata, siis ralli ajal ka ennast korra vintsida, kuid kulminatsioon oli ikka kodutee, kui meie kaine autojuht end kogemata kraavist leidis ja seal oli tõsisem. Esimene puu kuhu vints külge pandi tuli ise autopoole, ning teise puuga andis vintsi tross järgi. Õnneks olime suht kodu lähedal ja saime tuttava traktoristi voodist välja, kes meid ka teele tagasi aitas. Aga pajataks siis veel ralli teises pooles olnud uskumatu seikluse. Nimelt enne vändrat oli teelõik mis oli täiesti kinni tuisanud ning sõiduauto pöörasid seal ringi, meie siiski tungisime sealt hangedest läbi. Sõites siis mõningad kilomeetrid edasi olid tee ääres hobused ja oh imet nad kartsid cruiserit nii hullusti, et kaks tükki arvasid, et nad jooksevad läbi lintaia ning seejärel olidki nad meil juba teepeal ees, joostes tuhatnelja minema. Selle peale saime talu sulase kätte, keda olukorrast teavitasime. Kilomeeter edasi sõites jõudsime hobustele järgi ja koos vastu tuleva traktoristiga saime nad jälle kodu poole.

Eks jääme siis järgmise aasta rallit ootama ja loodame, et ka siis ilm ralli huvitavaks teeks.

Mõned pildid: http://public.fotki.com/Myrka00/talveralli/
Vasta
#29

Ekipaaz number 26, milles kaks täiskasvanut ja koer ning kes ei olnud parameedikut tänavad korraldajaid ning kaasvõistlejaid meeleoluka nädalavahetuse eest. Kilomeetreid kokku ~400 tuuris kütusekulu keskonnaaktivistide rõõmuks välja ei arvuta aga jääb ta kindlasti alla
Zilimeestele (107) ning Internationalile (29) ja sarnastele suurematele sõidukitele. Erilist põnevust pakkus meile ning võibolla ka kohtunikele
meie pick-upi Taali krossiraja lisakatse.

Neli fotojäädvustust

Henry

sai vist kõik öeldud
Vasta
#30

(22-02-2010, 09:36 AM)Myrka00 Kirjutas:  Aga pajataks siis veel ralli teises pooles olnud uskumatu seikluse. Nimelt enne vändrat oli teelõik mis oli täiesti kinni tuisanud ning sõiduauto pöörasid seal ringi, meie siiski tungisime sealt hangedest läbi.
Usun, et räägime nüüd samast kohast. Naiste Volga ronis sealt ilma abivahenditeta läbi. Sinine Volvo nr 244 läks ka sealt lumekettidega probleemivabalt läbi.

Üldiselt Volvoga väga ei lõiganud, enamasti püüdsime ikka distantsi läbi sõita. Üks koht oli, kus otsustasime ringiga minna - terve kolonn ootas mingi traktori järel ja suur osa pööras otsa ümber ja sõitis ringiga.
Vasta
#31

911 jaoks pole raskemat rallit olnud, omakeskiski hakkasime juba alguses seda Dakari ralliks kutsuma.
Hommikul ei läinud auto käima ning hilinesime starti - õnneks saime viimastegi seas rajale.
Tagantpoolt tulijatena nägime aga, mis eespool juhtunud oli. Oma silmaga tunnistasime kümmekond kraavis olevat autot, paarkümmend kraaviskäijat nägime kraavis olevate jälgede põhjal. Kuna ühes kohas oli juba keskpäeval tee kinni tuisanud, siis ekslesime suure kambaga mööda teed ja otsisime AKPd.
Lõunapausil hakkasime eemaldama probleemi seoses ühe mittetöötava silindriga, sõitsime kolme silindriga lõunapausini ja pool bensiini jooksis nigu nipsti kasutult välja.
Siis lõunapausil vahetasime küünlajuhtme ära, kuid sellest polnud abid. Tänud kohalikule remondimehele, kes ise kohale sõitis ning võttis kodust jagaja kaane kaasa ning reguleeris kontaktid ära.
Siis olime juba järjekordselt pool tundi hiljem rajal stardirajal.
Viimaste seas tulijatena oli meil "õnn" mitmetest teelõikudest minema saadetuks saada - teed olid lihtsalt läbimatud Sad Kas siis esimesed tegid terve legendi läbi?
Sahk ees, oleks ehk endalgi seda õnne olnud Smile)
Lõpetuseks läks katki käigukasti kardaani vaheline kummimuhv. Mis tähendas seda, et meie autost sai topeltvõimsusega massaaþitool, üle 50 km/h pidime kasssõitjaga teineteise peale röökima, et kuulda, mis jutt käis. Hea, et vahukoort autos polnud - oleks raputanud kohe võiks.

Tänud: eelkõige korraldajatele - oli tõesti valus vaadata lumetuisus kohtunikke-korraldajad härmas habemetega - kõik oli super, vingumist pole;
suurele tuletõrjeautole - kui poleks oma eriauhinna maha unustanud, siis oleks kindlasti neile andnud. Nägime neid vähemalt kümnel korral tee ääres teisi autosid, kord ka meid, elule aitamas;
Opeliga (või Fordiga?) sõitnuid, kes Halinga lõunapausil hääst tahtest appi tulid.
Vasta
#32

(22-02-2010, 10:19 AM)suur Kirjutas:  
(22-02-2010, 09:36 AM)Myrka00 Kirjutas:  Aga pajataks siis veel ralli teises pooles olnud uskumatu seikluse. Nimelt enne vändrat oli teelõik mis oli täiesti kinni tuisanud ning sõiduauto pöörasid seal ringi, meie siiski tungisime sealt hangedest läbi.
Usun, et räägime nüüd samast kohast. Naiste Volga ronis sealt ilma abiahenditeta läbi. Sinine Volvo nr 244 läks ka sealt lumekettidega probleemivabalt läbi.

Vot ei oska öelda sel momendil ei olnud meie ees ühtegi jälge mis oleks viidanud, et sealt keegi läinud oleks, vb oli sealt nii palju varem mindud et jäljed olid kinni tuisanud. Õhtul oli ka kuulda, et olevat üks villistest ka seal kinni olnud.
Vasta
#33

(22-02-2010, 10:23 AM)Myrka00 Kirjutas:  
(22-02-2010, 10:19 AM)suur Kirjutas:  
(22-02-2010, 09:36 AM)Myrka00 Kirjutas:  Aga pajataks siis veel ralli teises pooles olnud uskumatu seikluse. Nimelt enne vändrat oli teelõik mis oli täiesti kinni tuisanud ning sõiduauto pöörasid seal ringi, meie siiski tungisime sealt hangedest läbi.
Usun, et räägime nüüd samast kohast. Naiste Volga ronis sealt ilma abiahenditeta läbi. Sinine Volvo nr 244 läks ka sealt lumekettidega probleemivabalt läbi.

Vot ei oska öelda sel momendil ei olnud meie ees ühtegi jälge mis oleks viidanud, et sealt keegi läinud oleks, vb oli sealt nii palju varem mindud et jäljed olid kinni tuisanud. Õhtul oli ka kuulda, et olevat üks villistest ka seal kinni olnud.

Ma miskipärast arvan, et meie olime viimased üherattaveolised (muidugi vb ka mitte) kes sealt (teisel katsel) läbi sai. Esimesel katsel saime ikka munadeni lumme sõidetud ja abivalmis tõukava jõu ja juba eelmises postituses nimetatud tõmbava jõu (ekipaazh 73) abil saime välja. Siis 3 dzhiibi järel hakkasime läbi sealt minema, kui mingi kaasaegne Seat ei-tea-kust vahele ilmus ja ennast kinni sõitis. Taaskord tuli appi üks UAZikutest. Kuna meid oli seal 5-6 autot ehk, jäid ka minu ja dzhiipide vahel läinud autod uuesti kinni. Ja selle 5 minutiga, mis me ootasime keset seda lõiku seal, tuiskas tee uuesti pea nii täis, et jälgi polnud näha. Selle aja jooksul ei ilmunud meie taha rohkem ühtegi vanasõidukit. See oli omamoodi ekstreemne koht tõesti. Mul oli kapotiall lund täpselt mootoriploki ülemise piiriga tasa, laadimist polnud ja akut polnud näha Smile
Me olime seal täpselt pimeda saabudes.

BMW E30 320i '89
Vasta
#34

Kõige vägevam asi, mida sel aastal näha õnnestus ja ka pildi peale saada, oli hobune, kes oma koplist välja saanud oli ning autodega võidu ajas.
[Pilt: _IMG_6983.jpg]
Vasta
#35

(22-02-2010, 11:36 AM)E-riik Kirjutas:  Kõige vägevam asi, mida sel aastal näha õnnestus ja ka pildi peale saada, oli hobune, kes oma koplist välja saanud oli ning autodega võidu ajas.
[Pilt: _IMG_6983.jpg]

Sellest samast kohast ma rääkisingi, meie jõudsime sealt läbi siis traktor oli mõningad kilomeetrid eemal.
Vasta
#36

Väga vahva üritus - suur tänu korraldajatele!

Stardist jäi meelde kontideni tungiv pakane ja bensiiniaurudest paks õhk Smile Legend oli väga hea, kõik klappis hästi. Päeva teine pool möödus tuisuvaale rünnates. Lõpu poole õnnestus teelt välja sõita täie laksuga. Rattad sattusid liiga tee serva ja tõmbas kohe nii ära, et lendasime nagu suusk põllule. Õnneks lumi kandis autot hästi. Suur-suur tänu Landcruiseri võistkonnale (nr 40), kes meid kohe välja tõmbas. Piltlikult öeldes, enne veel kui me autost välja saime paigaldati juba köit Smile

Õnnelik meeskond nr 9 valge Moskvitchiga Smile
Vasta
#37

Suur tänu korraldajaile ja kohtunikele!

Meie tiimil oli oodatult suurim probleem auto garaaþist kätte saamisega, mistõttu jõudsime rajale alles Halingas, Taalist edasi igaks juhuks ei sõitnud kuna pime oli ja hirmutati kinnijäämistega. Aga vingemat "üheshingamist" ühel vanatehnikaüritusel pole mina veel kogenud, suur tänu absoluutselt kõigile selle fiilingu eest!

Nüüd tuleb ürituse raskeim osa, töökaaslastele seletamine et miks ma seda teen Smile
Vasta
#38

Loen neid kommentaare ja imestan, et mina vist ei käinud samal üritusel. Autos oli soe, sõitsin särgiväel, teed olid ilusad kordagi välja ei sõitnud, kui mitte arvestada neid kordi, mil omal jõul rajale tagasi saime. Kiirus eriti alla 80 ei langenud. Samal ajal oli, pilte vaadates, kusagil ZIL 157 kinni... Uskumatu! Mina arvan, et see on fotomontaaz.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#39

K70 KOMANDO ja Neiud Saabil(esimest korda Talverallil) tänab korraldajaid laheda ürituse ja mõnusa ilma eest! Ning täname ka kõiki, kes lubasid meil ennast aidata lumme - kraavi sõitnud tehnikat väljanügida tagasi teele ja hädas meid aitasid! Ilma selleta poleks nii lõbus sõita olnud.

Mõned pildid ka:http://nagi.ee/photos/margusk70/sets/252783/ [/url]

VW K-70L '73; SAAB 90 '84; FORD SCORPIO MK II TOURING GHIA `96
Vasta
#40

Tore üritus. Vähemalt saab korra aastas siia foorumisse ka postitadaWink

http://simmtann.planet.ee/autostaff/Uuni...lli%20'10/

http://simmtann.planet.ee/autostaff/Uuni...%5bUmm%5d/


järgmise korrani!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne