[hall kass]

Teeks ka teema, kus jalgrataste remondiga hädasolijad saavad nõu ja abi küsida

Mul on hetkel selline seis: on kolm jalgratast (Tunturi kokkupandav, Jaguari naistekas ja mingi käikudega meesteka raam), millel vändad istuvad võlli otsas nelikantühendusega. Probleem on selles, et ühelgi neist ei tule vändad võlli küljest lahti. Fikseerimispoldid suutsin kahel vokil lahti keerata (kolmandal tunduvad nad olevat rohkem kinni roostetanud, pean veel nihverdama), aga vänt ei tule ära ka üsna julma haamrilaksu toel. Natuke ma seda proovisin, rohkem ei julge - kardan keskjooksu laagrid ja laagrikausid ära lõhkuda ja kui vändad on võlli küljes otsekui valatud, siis ju laagreid ei saa vahetada (praegu on laagrid korras, vändad ei loksu). WD40 ka ei aita.

Kuidas ja millega saaks kodustes tingimustes veel üritada? Ei välista ka, et pean kasutama välist abi. Tunturi kokkupandava väntasid peksin lausa täie jõuga, ikka istuvad kinni (laagrid õnneks elasid selle piinamise üle).

[kass]

Ega nende väntade mahakiskumiseks mingit universaalset ja lollikindlat salanippi ei olegi. Kaks võimalust - kas tõmmata või lükata ! Kuigi jääb selgusetuks, miks on neid vaja maha kiskuda, kui laagrid korras ja asi toimib ? Aga pole minu asi.
Tõmbamiseks peab olema mingi tõmmits, mis korralikult istuks (ilmselt ketiratta poolt saaks midagi aretada , teoreetiliselt, praktiliselt ilmselt eriti mitte) . Lisaks on osadel väntadel peenike sisekeere, kuhu saab keerata spetsiaalse tõmmitsa millega vänt võllilt maha tõmmatakse. Praktikas tihtipeale ei toimi, keere on peenike ja ei kannata eriti tõmmata jne. Lisaks istuvad vändad võllil pingistuga, nii et tahaksid ikkagi saada mingit "laksu".
"Lükkamist" ehk haamriga tagumist Sa juba proovisid. Ei tea küll, kuidas seda täpselt tegid. Üldiselt võiks asi toimuda nii, et toetad võlli otsa mingi tornimoodi varda vastu (silmas pidades, et võlli otsas olevat keeret ei rikuks, näit messingpulk kruustangi vahel) ja ratta teise külje poolt sätid vastu toetatud võlliotsa poolse vända sisekülge (võimalikult võlli lähedale) mingi teise piisava pikkusega metallvarda ja siis kukud suure haamriga laksima vastu varda vaba otsa.
Kui võlli ots on toetatud, siis laagrid ja kausid pääsevad suurematest mõjutustest ja löögile tuleb piisavalt teravust, et vänt võlli otsast maha ehmatada.
Aga ega ta ei tule...
Siis lisaks igasugused roostelahustamise ja vahelepugemise õlid ja lõpuks vändasilma kuumutamine tulega. Ja alles siis võib ratta ära visata.
Jõudu!

[valdo]

... vändad on võlli küljes otsekui valatud [...] WD40 ka ei aita.

WD40 ei ole eraldusõli, st see ei ole koostude lahtivõtmiseks ette nähtud.

Mine mõnda korraikku autokeemiapoodi ja osta MoS2 eraldusõli, see on mõeldud selleks otstarbeks. Mögi sellega ära ja lase nädal-paar ooadata. Siis mögi uuesti ja proovi tõmmitsaga/vasaralöökidega istu avada. Vajadusel hangi korralik, õiget mõõtu tõmmits, mille haruotsad ulatuvad imekenasti vända taha ja keskel asuv polt surub täpselt võlli keskele

Mina olen mõnedel oma vanasõidukitel hoidnud mõningaid asju MoS2-ga pool aastat ja enamgi leos. Aitab küll

Mõned pakuvad (ka siin foorumis) eraldusõli asemel kokakoolat, pidurivedlikku vms... Mina nende toimesse ei usu (olen proovinud), molübdeenlisandiga õli on ikka see, mis ronib igale poole vahele ja vähendab hõõrdejõususid, mis detaile koos hoiavad.

[pen.skar]

Auto, traktori juures kasutan eestis toodetud mootoripesuvedelikku, märgab ja ronib hästi vahele. Usun et jalgratta juures ka toimib.

[Soobel]

Vänt käib võllilt maha tõmmitsaga, mis käib vändas olevasse peenesse sisekeermesse. Sama vint ja tõmmits oli juba Dürkoppidel ja Diamantidel, Dürkopil sain vändad tänapäeva tõmmitsaga kätte, Diamantil sain vända sisekeeretest jagu. Vähemhinnalisi asju, just tänapäevaseid kuni 10-aastaseid sain ka haamrijõul lahti, selleks tuli hoopis seda nelikant-tappi külje pealt peksta, soovitavalt alasil, see meetod ehmatab ka lahti.

[valdo]

Vänt käib võllilt maha tõmmitsaga, mis käib vändas olevasse peenesse sisekeermesse. Sama vint ja tõmmits oli juba Dürkoppidel ja Diamantidel, Dürkopil sain vändad tänapäeva tõmmitsaga kätte, Diamantil sain vända sisekeeretest jagu.

Kui pidada arvet nende 1920-30ndate nendest rataste osass, mis minu kätte on tõsiselt kasutatuna tulnud (v.a. uhiuus 1950.a. Diamant ja veel ehk mõned), siis vähemalt pooltel neist on tõmmitsa jaoks mõeldud sisekeere rikutud olnud. Mis tähendab, et juba toona, enne sõda, oli vändale sissekeeratava tõmmitsaga vända eemaldamine protsess, mis võis kergesti nurjuda, jättes üna märgina maha rikutud keerme vändas.

Mina olen uunikumide väntasid tavaliselt maha võtnud välistõmmitsaga, mille haaratsid "kallistavad" vänta tagantpoolt, võlli ümbert. Ketiratta poolt olen püüdnud valida sellise tõmmitsa, mille harud mahuksid mingist ketiratta suurest avast läbi vänta "kallistama". Kui tõmmits piisava pingeni peale on keeratud olnud, olen tavaliselt kaasa aidanud vasaralöökidega vända pihta istu piirkonda. Kui vändal galvaanika terve ja seda pole tahtnud ära taguda, siis olen vasara asemel toginud teist puuhaamriga või sageli ka tavalise kasepuuhaluga.