Keevitus VDG-303
#21

(29-03-2010, 23:47 PM)kass Kirjutas:  Muidu voolu reguleerimiseks käis vist eraldi juhtpult potensiomeetriga kaabli otsas. Muidu traadikeevituse jaoks käib üles vasakule traadi ja gasiklapi juhtimiseks juhtplokk BUSP 1, 506-l ja Meli omal siis uuem, BUSP - 2. Peaks olema vist alles veel skeemid/passid.
Ühesõnaga - on võimalik kasutada traadikeevituse toiteallikana.
Meli jutt pole just 100% tõde...Toungue

Kuna antud seadet ongi arvatavasti kasutatud kunagi ainult elektroodkeevitusena (millele viitavad puuduv juhtplokk, etteandekohver ja veel nipet näpet), siis käis see pinge reguleerimine jah ainult sealt paremal asuvast juhtpuldist, pluss siis veel sellest ballasttakisti kapist.
Kui aga kasutatakse seadet traadikeevitusena, siis seda juhtpulti üldse vaja ei ole, kuna pinget ja voolutugevust reguleeritakse etteande kohvri pealt. Nii öelda, see süsteem on siis dubleeritud.
Muideks ega sul seda BUSP 2 elektriskeemi kusagil ei ole?
Vasta
#22

No nüüd hakkan asjast natuke rohkem aru saama. Minu omal siis põhimõtteliselt see traadi juhtimise osa täiesti puudu. Ja puudu on ka see voolutugevuse muutmise juhtpult, mille ühenduspesa olemasoleval paneelil on.

Kui lihtne/keeruline see komponentide külgepookimine üldse on, eeldmusel, et need kuskilt leiaks, vaatasin, et see olemasolev juhtpaneel lausa mingi pistikuga ühendatud on. Muidugi ise skeemi põhjal asja kokku panema ei pretendeeri.

Magnetvõimenditest ja türistoridest suurt midagi ei tea. Aga pilte tegin sisemusest ikkagi http://album.ee/inv/h98sFE6j2uHDFWh
Vasta
#23

Pinge muutmine käib sellel türistoridega.
Juhtploki leidmisega, mis käib sinna vasakule on juba keerulisem. Muidugi need juhtploki skeemiplaadid saaks ka lasta kellegil järgi teha, aga kuna plaadid on kahepoolsete radadega ja neid kolm tükki, siis läheks see kulukaks. Ilmselt kui üldse nende tegemise peale mõelda, oleks kavalam teha mingi tänapäevasem juhtimisskeem, kuna osasid originaalis olevaid loogikalülitusega mikroskeeme nii väga vabalt enam ei leia.
Kõige lihtsam oleks vast otsida kuskilt selle paremal asuva pistmikussse mineva juhtpuldi skeem. Too peaks olema suht lihtsa ehitusega. Selle kaudu saad hakata siis pinget reguleerima. Siis vaatad kuskilt traadi etteveomootori ja gaasiklapi. Etteveomootori ja gaasiklapi juhtimise skeeme saad näiteks Tevalo foorumist. Nende tegemist on seal arutatud küll. Ainult jah, see etteveomootor peaks olema ikka suht võimas. Kojamehe mootor vaevalt, et 1,6 traati vedada jõuab. Muidugi oleneb kah, mis traati sa kasutama hakkad.
Vasta
#24

Aega on möödunud keevituse ostust omajagu ja kogu vaba aeg on sellele ära kulunud. Kõik juhtmed ja pistikud on üle käidud ja ikka tema töötada ei taha. Kuna need valged programmlülitid on tõesti kehvakesed, siis said need originaal liuglülitid vahetatud tumblerite vastu.
       
Nii palju nendest lülitite vahetusest kasu oli, et kõige ülemise lüliti alt saab nüüd valida, kas gaas jookseb kogu aeg peale või siis katkendlikult. Aga etteveo osa vaikib täielikult. Samuti on etteveomootorid üle kontrollitud. Kuna pinged tulevad sinna juhtplokki sisse, siis ikkagi viga saab olla ainult selle juhtploki kolmes plaadis.
Üks asi on ka asja juures positiivne. Nimelt keevitusvoolu reguleerimine sujuvalt töötab. Muidugi selle jaoks on ka teine juhtplokk.
Igatahes, kui kellegil vedeleb selle keevituse skeemi, eriti huvitab selle traadi etteveo juhtploki skeem (PUSP 2), siis oleksin tänulik ja skeemide mulle saatmine või kopeerimine saab tasutud.
Vasta
#25

Tere jälle siisBig Grin Etteveo mehhanismil on ees paneelil 2 otsaga pistik...see läheb käpa päästikusse st. lühista ära( kas või kirjaklambriga, seal on madalpinge) sellega kontrollid päästiku lülitit-juhtmeid. kõige sagedasemad katkestused kaablites on liikuva osa ja paigalseisva osa liitekohal, pistiku taga ja kontrolli traadi liikumise suuna lülitit( klõbista teda mingi 30 kordaBig Grin või kontrolli testriga kas mõlemad suunad toimivad. Samuti loe mu eelmisi postitusi lülitite asenditest BUSP plaadilt.Minu etteveo mark on PDG 312 Y-3
ja juhtblokiks BUSP-1

Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#26

(14-04-2010, 22:34 PM)h2rra Kirjutas:  Tere jälle siisBig Grin Etteveo mehhanismil on ees paneelil 2 otsaga pistik...see läheb käpa päästikusse st. lühista ära( kas või kirjaklambriga, seal on madalpinge) sellega kontrollid päästiku lülitit-juhtmeid.

Mina kontrollisin neid ühendusi nii, et käpp on taga. Kui panna keevitus tööle ja käpa lülitit plõgistada, siis on kuulda, et kuskil skeemiplaadil relee plõksub. Nii et ühenduste osa peaks olema korras. Kummaline on see, et kui vajutada käpa lülitit, siis ei avane ei gaasiklapp, ei vea traati ega võta ka põhitrafo (keevituse) kontaktorit järgi. Peaks vist järgmisena seda kontrollima, kas see skeemil plõksuv relee ka ühendab midagi ära või on äkki kontaktid otsas omadega. Etteande sondilt seda gaasiklapi kontroll nuppu proovides gaasiklapp töötab, teisele poole ettevedu proovides ei tee midagi. Reeversi nupp on korras.
Olen juba mõtteid mõlgutanud, et viskaks selle originaal etteande juhtploki minema ja teeks transistor juhtimise peale ümber nagu on näiteks Modulitel. Peaks olema hea lollikindel süsteem traadi ettevedu sujuvalt reguleerida. Muidugi siis need punktimisprogrammid ja muu värk ei säili. Samas kodukasutuses need programmid teeb ära ka üks kahe õla vahel kaela otsas asuv "ese".
Vasta
#27

Kuna antud aparaadil on peal ka nii öelda punktimisregulaator, siis kui hea see asi on? Paljudel uutel lääne masinatel on sama asi peal. Mille tegemise juures on näiteks hea seda kasutada? Küsin, sest ei ole sellega enne kokku puutunud.
Miks ma üldse selle punktimisregulaatori vastu huvi tunnen on see, et see tundub ainuke mõistlik funktsioon olevat minu tegemiste juures. Ülejäänud funktsioone, näiteks traadi puutega keevitamine, gaasi kogu aeg peale jooksmine ilmselt minu tegemiste juures vaja ei lähe.
Vasta
#28

oman ühte telwini poolautomaati millel see funktsioon peal on. keevitan suht tihti ja ainuke kord kui seda funktsiooni kasutasin oli siis kui masinat ostsin ja sai proovitud kas see töötab. kõige parem punktimisregulaator on 2 õla vahel.
Vasta
#29

Tervist. Antud skeemi kasutan 24v kojamemootori juhtimiseks,kuna vana skeem lakkas töötamast ja selle skeemi veneaegset ei leidnud,ainuke täiendus,mis vajalik -mootori voolupiiramistakisti traadist 1-2 oomine,vastavalt väljatransistori voolutaluvusele. Alguses põletasin transi kaks korda maha,aru ei saanud mis viga.Asi selles et seisva mootori takistus väga väike ja käivitushetkel läbib transi lubatust suurem vool. Skeem töötab siiani keevituse peal.Seda valgusdioodi osa ka ei pannud.
http://www.solorb.com/elect/solarcirc/pwm1/
See jutt otseselt selle teemas arutatava keevituse kohta ei käi.
Vasta
#30

On selline tunne et Meelise aparaadi nn. "ülejäänud funktsioonid" on TIG-käpa jaoks. "Traadi puutega keevitamine" on hoopis volframelektroodi kaare süütamiseks, gaasi pealevool on ka TIG`l teisem ja traadi ettevedu siis ei kasutata. Nii et universaalne masin, MIG-MAG; TIG ja sulava elektroodiga? Ka mu Jawa tänab Teid, kõik jõudis kohale!
Vasta
#31

Leitud BUSP-1 skeem
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/1479...et/240872/
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/1479...et/240872/
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/1479...et/240872/[/u]

Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#32

Et TIG funktsioonis keevitada, peaks olema trafo tunnusjoon langev nagu elektroodkeevituselgi.
Vahepeal on toimunud keevituse remondis väike areng. Nimelt sai kahelt elektroonika plaadilt maha joodetud paar releed, kontrollimaks nende korrasolekut. Kõik oli ok. Sai siis need uuesti peale tagasi joodetud ja oh imet gaasiklapp ja peakontaktor töötavad, kui käpa lülitit vajutada. Ilmselt oli kuskil relee klemmide juures külmjoode. Aga ettevedu paraku vaikib. Samas gaasiklapi ja kontaktori lülitus käpast toimub ka kuidagi imelikult. Vahel tõmbab lülitit vajutades kohe klapi ja kontaktori taha, vahel jällegi mõtleb kaua. Samuti gaasiklapi lahtioleku aega potentsiomeetrist keerates ei muutu midagi. Siin peitub viga vast mõnes mittekorras kondensaatoris, mis on mahutavuse kaotanud.
Tundub, et tuleb vist kõik komponendid maha joota ja uutega asendada. Tähelepanu peaks ühe targema väitel pöörama ka mikroskeemidele, kuna vanadusest need saavad lihtsalt otsa.
Vasta
#33

(24-04-2010, 18:02 PM)pen.skar Kirjutas:  On selline tunne et Meelise aparaadi nn. "ülejäänud funktsioonid" on TIG-käpa jaoks. "Traadi puutega keevitamine" on hoopis volframelektroodi kaare süütamiseks, gaasi pealevool on ka TIG`l teisem ja traadi ettevedu siis ei kasutata. Nii et universaalne masin, MIG-MAG; TIG ja sulava elektroodiga?

See on täiesti vale tunne!

Teemaalgataja küsimuse vastuseks drosselite kohta võiks peituda siin

Включением выключателя QF1 напряжение сети подается на исполнительные цепи, при этом загорается лампочка HL1.После нажатия кнопки SB1, срабатывает цепочка (КМ1М, КК1, К1, КМ2) и напряжение сети подается на силовой трансформатор Т1 .Пониженное напряжение трансформатора Т1 через рабочие обмотки дросселя L1 подается на выпрямляющие диоды. Постоянное напряжение сглаживается дросселем L2, который имеет управляющие обмотки для обеспечения необходимой внешней характеристики на малых токах, и подается на выход выпрямителя.

Et siis trafost läbi L1 dioodidele ja L2 silub ja reguleerib juba väljund- alalispinget.
Vasta
#34

Käisin täna Oomipoes küsimas neid vene mikroskeemi kivisid (loogikalülitusi). Vaadati neid nagu ilmaimesid ja küsiti, et kust need veel on välja võetud. Igatahes selliseid siis pakkuda ei olnud. Tean, et on olemas mingi tabel, kust saab vaadata, millisele vene mikroskeemile vastab milline lääne analoog, aga mitte ei leidnud kuskilt sellist põhjalikku tabelit. Oskab keegi aidata?
Vasta
#35

(27-04-2010, 00:53 AM)meli666 Kirjutas:  Käisin täna Oomipoes küsimas neid vene mikroskeemi kivisid (loogikalülitusi). Vaadati neid nagu ilmaimesid ja küsiti, et kust need veel on välja võetud. Igatahes selliseid siis pakkuda ei olnud.
Tartus külasta Tiigi Elektroonikat. Väga pädev koht sellel teemal.
Vasta
#36

(27-04-2010, 00:53 AM)meli666 Kirjutas:  Vaadati neid nagu ilmaimesid ja küsiti, et kust need veel on välja võetud. Igatahes selliseid siis pakkuda ei olnud. Tean, et on olemas mingi tabel, kust saab vaadata, millisele vene mikroskeemile vastab milline lääne analoog, aga mitte ei leidnud kuskilt sellist põhjalikku tabelit. Oskab keegi aidata?
Pane nende ilmaimede tüüp ka kirja.
Vene loogika tähistus peaks olema kujul "Kxxxxyyzz"
K asemel võib olla ka KM.
xxx= kolme- või neljakohaline number,
yy= kirillitsa tähed,
zz= kahe-, mõnikord ka kolmekohaline number, millele võib järgneda veel slaavi tähti.
Kas Sinu vajatavad kivid ehk K(M)511 seeriast pole?
Vasta
#37

Plaatidel on kokku siis seitse tükki neid.
KR140UD20A (2 tk)
K511LI1 (2tk)
K511LA1 (2tk)
K511TV1 (1tk)
Muidugi, ega ma kindel ei ole, kas viga peitub just nendes. Kas neid üldse mingit moodi kontrollida saab? Juba nende 14 jala korraga maha jootmine plaadilt saab vist olema paras jant. Kuidas neid kõige valutumalt saaks maha joota?. Igatahes tuleks vist teha niiöelda pistikute peale.
Vasta
#38

Kui tean et m.skeem on küps, lõikan jalad läbi ja pärast ühekaupa nopin j.kolvi-pinsettidega. Auk uuesti naaskliga lahedaks. Aga nüüd- vahest väikeste vedrudega pinge alla ja teisel poolt j.kolvi-tinapumbaga toimetada. Vene ajal oli mingi j.kolviga kaasas lisaotsikud, millega sai kõik jalad korraga üles sulatada. Olen ka fööniga toimetamisest kuulnud. Mul kuskil kapipäras peab paar "Juku" arvutit olema- sealt , kõvakettast või monitorist peaks tolleaegseid kiipe leidma.
Vasta
#39

(28-04-2010, 21:53 PM)meli666 Kirjutas:  Juba nende 14 jala korraga maha jootmine plaadilt saab vist olema paras jant. Kuidas neid kõige valutumalt saaks maha joota?

Parajas mõõdus süstlanõel on abiks. Nõel läheb jala ja trükiplaadi vahele. Hariliku kolvi otsa annab jämedam (1,5-2 mm) vasktraat kerida ja mahub kenasti jalale ligi. Ühekaupa. See siuke kodukootud lahendus, kui muud käepärast pole.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#40

Kasutaks veelkord teemat ära ja küsiks, kas kellelgi on keevituse VD-302 elektriskeemi. Tegemist tavalise elektoodkeevitusega, muidu korras, aga jahutusventilaatori lülitusele ei saa pihta. Põhimõtteliselt peaks ventilaator koos kõige muuga sisselülitades tööle hakkama ja olevat ennemalt ka hakanud, kuid nüüd vaikus. Asi peaks küll lihtne olema, kuid ventilaatoril veel mingi tuulega lülitatav lüliti vahel......hea meelega vaataks enne skeemilt järele ja siis hakkaks õige koha pealt harutama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne