Veoauto sildade raskustest.
#1

Hakkan vaikselt plaani võtma uue metsaveo käru ehitamist. Ja seoses sellega tekkiski küsimus, et kui palju on raskemad URALi ja KAMAZi sillad ZIL 131 sildadest. Ja kui palju on nad vastupidavamad? Mõni mees on öelnud, et 2x raskemad ja mõni et 100kg umbes. Plaani olen võtnud ka uue trakrtori ostmise. Otsustasin osta 6 silindrise BELARUSi. Kuidas need vastu peavad ja palju on kütusekulu suurem 4 silindrise masinaga võrreldes? Info eest tänulik Smile

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#2

Uuri bella kohta ka rodnas.ee fooumist
Vasta
#3

Kardetavasti tuleb Kamazi sildade puhul kaalu juurde vähemalt 500kg ja esimene sild on ikka sigaraske ja seal sees on pool jaotuskasti.
Pealegi ei mahu Kamazi rattarummu otsa ükski metsaveoks sobiva mõõduga velg.
Urali sild on raskem just korpuse ja rattarummude osas ja umbes 100kg tükk.
Vastupidavuselt on Zili sild käru all vähemalt kahekordse varuga ja tugevama kasutamine mõtetu kaalu lisamine.
Pealegi on sellisel lahendusel suur puudus kliirensi vähesus ja selle asemel et sõita kändude vahel pead sõitma üle kändude ja sellega lõhud ilmaasjata masinat.
Pigem kasutada siis näiteks ühte Gaz-51 silda ja rullidega vedu ning sild paigutada balanssiiri peale ja rataste vastu veorulli liigutamiseks teha balanssiir teleskoopiline nelikant-torust.
Kaaluvõit on päris suur ja ka kliirens saab vähemalt 45-60cm.
Omale ehitan veosilla esimeste Metsiste eeskujul.
Veosilla reduktoriosa tagaveolise Zili sillast, sinna otsa T-150k rattarummud millel planetaari osa maha treitud ja rattapoltide külge läheb balanssiir.
Balanssiiri välimisele küljele lähevad T-150k lõppülekanded ja vahehammasratasteks T-25 lõppülekande hammasrattad.
Kliirens saab vähemalt 55cm ja raam saab pealt 80cm.
Mõeldud on see siis eelkõige sohu ja mägedesse.
Vasta
#4

Kuskohas sa sellist asja ehitad? Tahaks kaema tulla, et mis ka kus ja kuidas?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#5

Ega praegu polegi midagi näidata.On ainult raami materjal, sild ja kaks rattareduktorit.
Töövahenditest treipink,freespink ja elektrikeevitus.Ühesõnaga tevaline talu majapidamine.
Praegu vaikselt sobitan hammasrataste vahekaugusi ja kui lõplikult paigas, siis lasen detailid plasmaga välja lõigata.
Kõvasti tuleb kasuks sellise masina ehitusega tutvumine ja kogemus erineva tehnika puuduste ja eelistega.
Vasta
#6

(19-04-2010, 21:32 PM)2715 Kirjutas:  Ega praegu polegi midagi näidata.On ainult raami materjal, sild ja kaks rattareduktorit.
Töövahenditest treipink,freespink ja elektrikeevitus.Ühesõnaga tevaline talu majapidamine.
Praegu vaikselt sobitan hammasrataste vahekaugusi ja kui lõplikult paigas, siis lasen detailid plasmaga välja lõigata.
Kõvasti tuleb kasuks sellise masina ehitusega tutvumine ja kogemus erineva tehnika puuduste ja eelistega.

Aga mis reduktoreid sa kasutad seal otsas. Selles osas jäi arusaamatuks. Vaadata tahaks siiski Wink

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#7

Reduktoriteks lähevad sellised.
http://acat.autodealer.ru/index.php?tree=124_10365
Balanssiiri laagriteks läheb sama rumm selle vahega, et planetaarülekande asemele läheb balanssiiri korpus.
Kaalu ei tahaks veel ennustada, kuid kindlasti saab kergem kui 2 Zil-131 silda.
Vasta
#8

(20-04-2010, 11:25 AM)2715 Kirjutas:  Reduktoriteks lähevad sellised.
http://acat.autodealer.ru/index.php?tree=124_10365
Balanssiiri laagriteks läheb sama rumm selle vahega, et planetaarülekande asemele läheb balanssiiri korpus.
Kaalu ei tahaks veel ennustada, kuid kindlasti saab kergem kui 2 Zil-131 silda.

Kus sa sellised välja võlusid siis kui saladus muidugi pole?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#9

Neli tükki sain vanarauast traktori küljest ja kaks alumist korpust tuleb vist kunagi uued osta.Võibolla lähevad ka käiku Mazi rummud.
Vasta
#10

(20-04-2010, 18:49 PM)2715 Kirjutas:  Neli tükki sain vanarauast traktori küljest ja kaks alumist korpust tuleb vist kunagi uued osta.Võibolla lähevad ka käiku Mazi rummud.

Läks veidi keeruliseks minu jaoks. Ehk saad mingit pildimaterjali või joonist oma suursugusest plaanist teha.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#11

Kui keegi pole veel näinud visandit tandemsilla otsast, siis
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014789
Ja veel mingid mõõdud, mis minu arvates peaks olema head.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014793/
Ja tiisli keeramise osa ja reduktori paigutus.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014795/
Vasta
#12

(22-04-2010, 19:01 PM)2715 Kirjutas:  Kui keegi pole veel näinud visandit tandemsilla otsast, siis
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014789
Ja veel mingid mõõdud, mis minu arvates peaks olema head.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014793/
Ja tiisli keeramise osa ja reduktori paigutus.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014795/

See tandemsilla visand on väga asjalik. Kuid kui keeruline oleks sellist asja reaalselt ka teostada. Kui pole väga keeruline siis peaks ise ka seda harrastama. Kui midagi valmima hakkab siis kutsu ikka vaatama ka. Olen huvitatud.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#13

(22-04-2010, 19:01 PM)2715 Kirjutas:  Kui keegi pole veel näinud visandit tandemsilla otsast, siis
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014789
Ja veel mingid mõõdud, mis minu arvates peaks olema head.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014793/
Ja tiisli keeramise osa ja reduktori paigutus.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68014795/

Vahetame kontakte...Huvipakkuv projekt igatahes.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#14

Palju nendele veoauto sillasuka otsale kinnituvatele laagritele koormus tuleb? Pildi alusel võiks pakkuda, et jõuõlg rehvi keskelt tuleb oma 35 cm...

Palju selle silla tandemosa kaal tuleb? 450 kg? Ilma ratasteta?

Pööramine on väga kavalasti lahendet. Kuidas sealt kardaan silda läheb?
Vasta
#15

(29-04-2010, 17:08 PM)v6sa Kirjutas:  Palju nendele veoauto sillasuka otsale kinnituvatele laagritele koormus tuleb? Pildi alusel võiks pakkuda, et jõuõlg rehvi keskelt tuleb oma 35 cm...

Palju selle silla tandemosa kaal tuleb? 450 kg? Ilma ratasteta?

Pööramine on väga kavalasti lahendet. Kuidas sealt kardaan silda läheb?



Pakub samasugust huvi...

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#16

Aga küsimus tekkis seoses sellega, et kas on võimalik Kamazi sildade otsa pookida neljakümne tagumised lõppülekanded. Siis ka masin päris kõrge.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#17

(30-04-2010, 20:37 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Aga küsimus tekkis seoses sellega, et kas on võimalik Kamazi sildade otsa pookida neljakümne tagumised lõppülekanded. Siis ka masin päris kõrge.

Kindlasti on.Küsimus on ainult mõtekuses ja kõrge saab ta kindlasti.
Kui ratas on 120cm kõrge, siis ratta keskkoht on maast 60cm.Umbes pakkudes tõstab 40 reduktor 20cm.Seega silla võll oleks maast 80cm pluss veel silla käisest umbes 10cm=90cm.Nüüd lisame sinna silla liikumismaa 20cm=110cm.
Nüüd lisame raami paksuse min.20cm ja saame koormaruumi põhja kõrguseks eeldusel, et raamil pole risttalasid välja ulatumas 130cm.
Sellise torni töövõime pole kiita kasvõi juba seepärast, et aknast ei näe enam koorma ülemist osa laadida.Püsti püsimine on samuti probleemiks.
Sildadeks piisaks siis ka 53 sildadest ja kuna Kamazi sillal on kardaanid tsentrist
ülevalpool, siis võivad need sattuda lausa koorma sisse.
Kui kedagi huvitab, siis leidsin üles osa jooniseid kärust.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68458595
Kuskil peaks olema veel tehniline dokumentatsioon koos mõõtudega iga detaili kohta ja ka terase margid.Kui kedagi huvitab, siis võib otsida.
Ehituskohta ei lubanud omanik kahjuks avaldada.
Vasta
#18

40-e tagumine lõppülekanne tõstaks silda 240mm, arvestades veel ülekandearvu 74/12, võib sild olla suhteliselt "kerge", kõik oleneb leiutise konstruktsioonist.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#19

Aga ma küsin teistpidi: milleks selline aretus?

See lõppülekanne pole kuigi kopsakas. Palju selline staatilist koormust talub? 50 t? 65? Kuna metsas raiudes võiks dünaamikategur jääda 7 kanti, siis saame ohutuks kandevõimeks nii 8 t kanti.

Küsimuseks jääb, kuidas selline konsoolne valukonstruktsioon talub külgsuunalise jõu järske muutusi. Ja üle kivide-kändude ukerdades neid tuleb...

Liigsest kliirensist juba räägiti, ma lisask siia ka dimensioneerimise ebakõla - kamsa sild on väga tugev, selle otsa plaanitav lõppülekanne suurusjärgu võrra nigelam.

Kui need lõppülekanded on olemas, siis pakuks sinna hoopis miskit suurema kaubiku või C1 veoka silda. Vene omadest peaks 53 (või 66) oma hästi sobima.

Mis rehviga teemaalgataja plaanib veerema hakata? See määrab ka natuke konstruktsiooni.... Või tuleb rehvimõõt alles viimasena, kui sild juba kokku keevitet?
Vasta
#20

Plaanis rehvidest kasutada, kas suuremaid kaarkumme (1300x765) või siis T150. Täis silla lahendus ongi sellepärast halb, et sillad jäävad kändude ja kivide taha kinni. Laiematele kaarkummidele on äärmiselt keeruline velgi leida ja seoses sellega ka üleskutse inimestele, et kui keegi teab kus saab siis oleks info eest tänulik. aga niinimetatud balansiire olen otsinud kaua kaua ja neid lihtsalt ei saagi kusagilt.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne