Värvimise tehnoloogia vale või kehvad materjalid?
#1

Ehk siis probleem selles, et peale nädalat-paari häda sunnil paari nädala taguse kevadise lopaga sõitmist on tekkinud suveauto eelmisel sügisel värvitud tiivaservadele roostetäpid. Mitte midagi hullu, aga midagi peaks ette võtma.

Värvitud sai järgnevalt - pind lamellkettaga haljaks, kergelt traatharjaga üle, roostemuundur, see peale kuivamist kergelt uuesti harjaga üle, happekrunt, sellele ca 5 minuti pärast epokrunt selga (3-4 kihti ca 10 min vahedega), kahe päeva pärast karestatud krundile selga polüuretaanipõhine kattevärv. Värvitud sai hoole ning armastusega, ei tahaks uskuda, et pind poorseks jäi...

Kasutasin Valspari (DeBeer) sama tootesarja tooteid. Kas tõesti on tegu kehvade materjalidega? Või olen ma tehnoloogias millestki valesti aru saanud?
Vasta
#2

Silikoonipesu-lahusti enne värvimist? Kuigi epokrundi puhul ei tohiks sellest mitte ükski täpp läbi tulla, pigem hajub plekk sealt värvi alt.


Vasta
#3

Roostemuundur võib olla nõrk lüli ahelas..
Ise olen peale roostemuundurit liivapritsiga kergelt selle keemia kõik maha tõmmanud ja siis suruõhk, edasi, väga kuiva õhuga päeval võib seejärel ka vesiniiske lapiga liivajäänuste vastu üle käia, muidu kohe vaid lakibensiinise lapiga saastast puhastamine...
Nii olen teinud mina, aga see ei pruugi õige olla..
Vasta
#4

Roostemuundur sai maha harjatud, sellega olen ennem ise ka orki lennanud, et lahtist muundurisodi jääb alla ning see tekitab poorse niiskust koguva kihi. Ning tegu oli suhteliselt kalli ja korraliku tootega, mis tundus ikka väga tõhusalt toimivat ka - haljale plekile tekkis ikka väga korralik ning kõva sinine fosfaadikiht ning seda tavapärast valget poorset sodi väga palju polnudki, pinda sai õrnalt ka enne värvimist nakkuvuse parandamiseks karestatud.

Silikoonipesu käis otseloomulikult igas võimalikus asendis värvimisprotsessi juurde Big Grin See lihtsalt nii elementaarne, et ei hakanud kirja panema.
Vasta
#5

Kas augud said ikka kinni keevitatud ja vajadusel plekk vahetatud? Kui metalli enam rooste all,ehk augu põhjades pole,siis tuleb see niiskus sealt läbi ja tekitab värvi alla nö. roostemulli. [/align]
Vasta
#6

Ise läksin alt ühe ja sama sarja happekrundi-krundi-värvi kombinatsiooniga. Kui paar nädalat peale värvimist värvi alt täpid paistma hakkasid, siis poetas värvimüüja mokaotsast, et olevat vahel probleeme jah, kui värvi ja happekrundi vahele täitekrunti ei jää. Happekrunt pidada värviga reageerima... Aga seda juhtus vaid kahel keevitatud kohal paari cm pikkuse ribana, tõenäoselt sai sinna krundi kiht õhem ja kui viimane lihv enne värvi selle kihi olematuks lükkas, siis...
Aga kuna müüja väitel pidi selle vastu just epoksiid krunt aitama, siis Sinu juhtum selle alla ei läheks.


Vasta
#7

Kusjuures pead tõesti ei anna, et nendesse täppide kohtadesse ei võinud krunti liiga õhukeselt jääda. Tegu tehase punktkeevituse punktide ümbrusega, kui järgi mõelda, need võivad pinnast tõesti tiba kõrgemad olla ning karestamisel võis krunt kannatada saada...
Vasta
#8

(10-04-2010, 21:20 PM)rnx69 Kirjutas:  kahe päeva pärast karestatud krundile selga polüuretaanipõhine kattevärv. Värvitud sai hoole ning armastusega, ei tahaks uskuda, et pind poorseks jäi...


Siin see jama ongi, krunti pole mõtet kunagi karestada, kui, siis ideaalselt siledal pinnal ja märjalt väga peenikese paberiga.
selge see, et karestsid metallini välja, kahe päevaga kogus veel niiskust kah.

krundile tuleks kohe kattavärv peale tõmmata, sest krunt oma poorsuse tõttu hakkab kohe niiskust koguma, kattevärv otse metallile on aga väga viletsa korrosioonikaitsega.
Vasta
#9

krundi karestasin (vist) 600se vesipaberiga vahetult enne värvimist. Ning tegu oli epokrundiga, mis ei peaks iseenesest eriti poorne ollus olema. Kaks päeva sai seda igaks juhuks kuivatatud, kuna ette oli nähtud vähemalt 24h enne ülevärvimist.

Kuna see krunt kuivab suhteliselt siledaks ja poolläikivaks, siis ei riskiks ilma karestamata üle värvida.
Vasta
#10

protsessi ei julgeks süüdistada - kõik on väga viis. Sama protsess DeBeer toodetega (kus krunt nn tavaline / täitekrunt) on mul end igati õigustanud. Tõsi - krunt on ikka happekrundi ja värvi vahel lihvimisel säilinud. Nii värvi kui krundi puhul olen kasutanud "kiiret kõvendit".
julgeks selle põhjal toetada "hulguse" arvamust, et happekrunt ja värv on nn keemiliselt mingi trikiga hakkama saanud. Kui asja (värvkatte rikkumisega) uurima asud, ole lahke järeldust jagama!

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne