[Jaanus9112]

Tekkis siis küsimus, et kumba eelistada, Kas T 150 rehve või siis niinimetatud kaarkumme.??? Üks kiidab yhte metsas ja teine teist. On kellelgi kogemusi (käru rehve mõtlen metsaveokärule Zili baasil). Enda omal kaarkumid, aga kuidagi madal masin ja teine jama see, et mingil hetkel mudaaugus hakkavad siiski takistama. Kuidas T 150 maa peal püsib ja kuidas läbivus pehmel pinnasel võrreldes kaarkummiga????

[2715]

Asjale tuleks läheneda füüsika vaatenurgast.
Ehk siis mida suurem on ratas seda sügavamale võib see vajuda veovõimet säilitades.
Oletades et meil on 100cm ja 200cm ratas ja väiksem vajub 25 cm sisse.
Sel juhul on selle ratta veovõime 50% võimalikust, sest see võrduks umbes 45*tõusust üles sõitmisega.Kui aga väiksem ratas vajub sisse 50cm on ta veovõime null, sest seina mööda ei saa üles sõita.
Kui aga 200cm ratas vajub sisse 50cm on tal veel alles 50% veojõudu.
Seega maastikusõidukil on suurema kõrgusega ratas alati parem.
Küll aga ei ole pehmel pinnasel alati sügav muster parem.Esiteks kaevab see ennast juba 1 ringiga sügavale sisse ja väljasaamine muutub keeruliseks.
Väikse mustriga ratta võtab küll pisut varem libisema, kuid tuleb reeglina koorma vähendamise peale välja.

[renee]

Olen vedanud kaarkummidega zil-i käruga MTZ-i taga.
Ainukesed probleemid on rehvide nõrgad servad kändude vastu hõõrumiseks ja nende madalus.
Alati kui võimalik sättisin käru rattad üle kännu.
Kandmise poole pealt on 150 kehvem kuna on kant kumm ja lõikab suht hästi läbi.

[pen.skar]

Omal ajal sai teraviljakombainidele tehtud kahe velje lõikamise-kokkukeevitamisega 1 1/2 laiusega "papud". T 150k rehv on küll jäigem kui kombainil, kuid laiaks puhub temagi.

[Jaanus9112]

Omal ajal sai teraviljakombainidele tehtud kahe velje lõikamise-kokkukeevitamisega 1 1/2 laiusega "papud". T 150k rehv on küll jäigem kui kombainil, kuid laiaks puhub temagi.

Väga huvitav.

[v6sa]

Kui me nüüd räägime 150 rehvide puhul nendest Vene ajal toodetud tahmarõngastest, mis on aastakümnetega plastmassistunud, siis seal ei saa me rääkida mingist haardumisvõimest või elastsusest - need on enam-vähem ümmargused õhku pidavad detailid velje ja maapinna vahel.

Uued sihandsed võivad olla päris asjalikud... Iseasi, kas neid keegi uuena osta tahab.

Mis puudutab veovõimet maasse vajudes, siis üldiselt peetakse edasiliikumise piiriks uppumist üle 30% diameetrist. Sealt edasi sõltub kõik juba asjaoludest - koorma suurus, pinnase niiskus, lõimis, kivisus, takistused - kõik see võib hõlbustada või takistada.

Küsimus penskarile: kas punnis põskedega 150 rehvi küljed nõrgaks ei jää torgete suhtes?

[pen.skar]

Kombainikumm (mõõdud samad) on pehmem( vist koordikihte vähem), aga T150k omadest tehtu on kaarkummist igal juhul torkekindlam. Kombainide all küll ühestki jagu ei saadud, millest kõigest üle ei sõidetud. Praegu ju odavaim variant metsas katsetamiseks kui kärul niigi T 150k rattad all?

[Jaanus9112]

Kas keegi muidu on proovinud 150 rehviga sellist vigurit teha=????

[mlsluik]

Omal ajal sai teraviljakombainidele tehtud kahe velje lõikamise-kokkukeevitamisega 1 1/2 laiusega "papud". T 150k rehv on küll jäigem kui kombainil, kuid laiaks puhub temagi.

Misajast T150k rehvid jäigemad on? Täitsa huvitav.
Selles mõttes et CK-5 rehvid on tunduvalt paksemad ja kannatavad üle 2t koormat... T 150k rehvid on võrreldes CK-5 omadega ikka väga pehmed...

[Daff]

Kui nüüd täpne olla, siis CK-5 olid diagonaalrehvid, igavesed kõvad ja puised nagu tellised, mis kippusid juba kombaini enda all pauku tegema, eriti kui rõhk oli väiksem. Sellisel juhul muljus rehvi külja ära ja varsti õhukumm paistis.
T-150K rehvid olid aga radiaalrehvid. Need olid pehmed ja kannatasid igasugust pulli välja.
Ära tundis neid peale vaadates ühe eripära järgi. Kus mustri krihvid keskel kokku jooksid, oli CK-5 rehvidel kolmnurksed klotsid valatud, 150K rehv oli keskelt ilma kolmnurksete klotsideta.
Oli võimalik veel markeeringu järgi ka kindlaks teha, aga milleks, kui visuaalne eripära olemas.

[maisalup]

Pori ja okste sees on läbivus kõrgemal rattal parem kui madalal, ning kaarkummide saadavus tänapäeval minu jaoks on tundmatu ala ja ei oskagi öelda kas neid üldse enam liigub.
Samas kändude otsas parem kui haagis madal on, et raskus kese madalal oleks ja nii kergelt kummuli ei läheks...
Kahe otsaga asi...

[uko]

Vend tegi prooviks ühele veljele rõnga vahele.Ja toimib ,uskuge või ei,ära kipub nüüd vajuma kitsam pool.Aga ega sinna sillale väga suurt koormust panna ei saa,murrab rummu otsast ära.See käib küll poltidega lahti ja vahetada saab aga palju sa neid ikka jõuad vahetada.ZiL i sild on ikka nõrguke,Uraale ka vist eriti pole, jääb Kamaz.

[KristjanT]

Saan aru, et laiaks ajas ta ikka T-150K rehvi? kui lai see rõngas on, mis sinna vahele keevitatud sai? Huvitav oleks ka pilti näha sellisest laiaks puhutud rehvist.

[uko]

Oli vist 150mm.Teen päeval pildi.

[KristjanT]

Uko, õnnestus sul pilti teha? Sooviks väga näha sellist modifikatsiooni, mõtlen ehk isegi sellele.

[uko]

            Läks aega mis läks..lisaks veel mõni klõps.

[mlsluik]

Uko, õnnestus sul pilti teha? Sooviks väga näha sellist modifikatsiooni, mõtlen ehk isegi sellele.

Üks igivana pilt sots.põlumajandusest. Siin keevitai CK-5 veljele lisaks pool CK-4 velge, poltidega käib kokku.

[Jaanus9112]

Läks aega mis läks..lisaks veel mõni klõps.

Kurjad keeled rääkisid, et hea soovi korral võtaksid sa selle töö ka teenusena ette Et siis tundub, et võib isegi huvi olla

[uko]

Pole aega endal sellega tegeleda paegu.Lubas ju 3kraadi külma,peab varem magama minema,kohe hommiku metsa.

[kuuskant]

see küsimus et kumb rehv on kavalam alla panna metsakale kas kaarrehv või 150 oma siis tuleb väheke mõelda kaarkummi peale.kaarkumm on kumer ja nt sileda pinnase peal kannab ainult keskmine osa.et kaarkumm kannaks või siis veaks terve rehvi laiusega on see ratas juba umbes 15cm maasse vajumud. kui maapind on pehme ja rehv juba 15cm maapinnast allpool siis on ju rehvide ees piisav vall et takistaks tagasi maa peale tulekut. 150-ne või siis Niva (kombain) rehv kannab terve rehvi laiuselt. muidugi kaarkummid võivad vinged välja näha siis nad kardavad jubedalt oksi ja peenikesi kände. iseenesest võid ju kändudest mööda laveerida aga ei pruugigi tähele panna mingist väikest juurikat mis juba läbi rehvi tulnud. muidugi kui pappi on ja raatsitakse 400 euri eest uusi kaarrehve osta siis miks ka mitte