Vene trell
#1

Tere!

Leidsin asja: https://www.osta.ee/index.php?fuseaction...d=13151993

Kas kellelgi on kogemusi antud aparaadiga. Oleks soov teda kasutada palgi sisse salapulga aukude puurimiseks (augu läbimõõt ca 30-40mm). Kas müügil olev asi võiks selleks sobida või oleks tegu väga vale riistapuuga.

Trell peaks siis kannatama madalatel pööretel suhteliselt rasket puurimist. (tõenäoliselt on aga selle masinal kindlad pöörded (450p/min, mida ei saa muuta. Ja ilmselt pole tal ka tagurpidikäiku). Selle töö jaoks sobilikud lääne riistad on miski 3000.- ja rohkem raha..., et kui vene jurakas käsi pahupidi ei keera, saaks asjaarmastaja ka sellega hakkama, või mis?

Kas mu hüpoteesid võik olla õiged?

Või mis vene (või muu odavam aparaat) mudel võiks olla lääne masina asendajaks.


Tänades,
Mikk

Aeateivaski on sygiseks mädand, ku sital ajal raiud (Torma)
Vasta
#2

Imelik padrun, äkki koonusotsaga puuride jaoks. Padruni ots ka imelikult ära taotud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#3

Morse-2 koonusega puuridele, vajab 3x220v väljundiga vahetrafot. Reverseeritav. Kui trafot pole, pane JÄRJESTKKU 1-2 kw el. mootor induktiivtakistiks pinget piirama . See siis kergel puurimisel veereb vaikselt kaasa, raskel tööl võtab ka tuurid üles. Või kondensaatori abil ühefaasilisse võrku. Kui tööruum võimaldab, keera teise, lülitita käepideme asemele 1- 1,5 m toru(sisse varrast ei ole mõtet sisse pista- paindub läbi) ja teine mees appi selle otsast hoidma. Töökojas kutsuti ebamugava lüliti, suure pöördemomendi ja pika pöörlemisinertsi tõttu neid "inimesetapjateks". Kasutan praegu vaid autorolleri ET 1,5 mootori käivitamiseks. Suureks drelliks kasutan (ka segu-) nüüd palju paremat Läti "Rebir`i", hind poes 1400.- ringis. Mõnusalt aeglane, vastupidav . Aga sellist ümberkäimist, nagu Meelis kirjeldab, talub vaid NL-s valmistatud tööriist.
Vasta
#4

http://www.osta.ee/13280962
Vasta
#5

Nüüd sellest palgi sisse 30-40 mm aukude puurimisest. ei tea kas ja kuipalju oled seda enne teinud, mul on ikka mõnisada kuni tuhat korda tulnud neid auke puurida.

Niis suurte puidupuuride otsas on tavaliselt selline puuri sissevedav keere mida mõnikord tuleb veidi nürimaks ja väiksemaks teha. Muidu on selline oht et veab puuri väga kiiresti ja tugevalt sisse ja kui trellil mingit pidurit-sidurit ei ole mis takistaks trelli enda pöörlema hakkamist, viskab su seina või palgi pealt maha nagu naksti. Samuti on see puuri sissevedamine nii kiire et suure tõenäosusega saab trellil jaks otsa.

Ise kasutasime samasuguse töö jaoks Protooli trelli aga sellel jah hind kordades kõrgem.

Edu!

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#6

Tundub, et konkreetne riistapuu siiski pole asjalik selle töö jaoks. Lüliti ebapraktilisus ja reversi puudumine on põhilisteks kaalukeelteks, kui katsi-ratsi seina otsas istuda ja auku puurida, on võimalus alla potsatada suurem, kui lisavõimlemist tuleb.

Äkki on kellelgi selle läti tootjaga kogemusi, et kuidas "Rebir" tööriistad kestvad ja kuidas on kasutusmugavus. Või tuleks juba sel juhul eelistada mõnda tuntumat firmat. Protool on juba jah teine hinnaklass. Kui juba lätlast vaadata, tuleks vist valida ikka muudetava pöörlemissagedusega isend.




tänud kaasamõtlejatele,
Mikk

Aeateivaski on sygiseks mädand, ku sital ajal raiud (Torma)
Vasta
#7

Minul on Rebiri tsirkulaarsaag (väike laua külge kinnitatav ketassaag) ja väike elektriline käsihöövel. Töötavad juba umbes 10 aastat. Hiljuti vahetasin höövlil harjad , muid vigu ja probleeme pole olnud. Ega ma ei ole erialalt mingi puutöömees ja iga päev neid riistu ei kasuta, aga selle aja jooksul on nad igatahes palju tööd teinud ja ostmiseks kulutatud raha on ennast igati õigustanud. Elektritrell oli ka aga see suri üsna ruttu ära. Ise olin süüdi. Trell oli väike, vist 500W , võibolla ka 350W, sundisin selle aparaadi liiga rasket tööd tegema ja nii ta ära surigi. Tootjat ma selles ei süüdista.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne