mootori pöörded voolu mõjul...??
#1

olen tähele pannud, et enamustel autodel vähenevad poorded nati, siis kui lülitada taha mingi voolutarbija, näiteks soojendus.
millest see võib olla tingitud, muidu peaks asi olema normaalne, aga lihtsalt tekkis küsimus \"miks\":???

välja on pakkuda 2 varianti, mis võivad muidugi mõlemad valed olla, aga kui kellegil on arvamusi siis andke teada.

1) mootori süütesüsteem tahab voolu ja kui tarbijad on taga siis mootori töö raskendatud.

2) kui generaator hakkab voolu tootma siis hakkab see raskemini ringi käima. iseasi on see kas see raskemini ka siis ringi käima hakkab kui töötamise ajal voolu juurde tahetakse. raskemini hakkab käima dynamo sees tekkiva magneti tõttu...
Vasta
#2

No mis siin siis imelikku on? Kui rohkem voolu nõutakse, läheb mootoril geneka ringiajamine raskemaks, sest kusagilt peab see energia ju tulema. Tühikäigul annab see lihtsalt rohkem tunda. Süütesüsteemi voolutarve võrreldes muude tarbijatega on väga väike.
Vasta
#3

kui aastaid tagasi tulid kohustuslikud päevatuled, siis levitati üpris intensiivselt materjale, kui palju see auto küttekulu suurendab.

ja loomulikult läheb takistus suuremaks, kui voolutarbijaid rohkem taha tuleb. muidu läheksime ju energia jäävuse seadusega vastuollu. oleks ju imelik, kui sisepõlemismootor töötaks ja me saaks sellele panna terve hulga väikseid generaatoreid taha, mis sisepõlemismootori tööd ei mõjutaks.
Vasta
#4

Genekat koos tarbijatega (aku laadimine on ka tarbimine) on kogunisti nii raske ringi vedada et rihm hakkab libisema (kägiseb valjult) kui rihm vähe lõdvem või kulunud.
Lühikeste otste ringrajasõitjad võtavad kogunisti geneka maha et see jõud ära tarvitada kiirenduseks ja sõidavad aku pealt. Vähemasti varem tehti nii praegu enam kindel pole.
Osadel lääne autodel tean peal olevat põõrete kompensaator. Kui panna tarbijaid taha siis annab veidi tühikäiku juurde. Muidu võib veel mootor välja surra.
Nii et loomulik nähtus see(mitte viga vaid omadus)
Vasta
#5

Tsitaat:Lühikeste otste ringrajasõitjad võtavad kogunisti geneka maha et see jõud ära tarvitada kiirenduseks ja sõidavad aku pealt. Vähemasti varem tehti nii praegu enam kindel pole

just nii oli minu meelest toimitud ka soomlaste Kuplal, mis Haapsalu kiirendusel (2003sept) A-klassi ilmselt kinni pannud oleks, kui tehnika poleks alt vedanud.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#6

puistan tarkust kah natuke:

genekas tekib tema ringiajamisel \"elektromagnetiline moment\" (jõumoment), mis takistab selle pöörlemist. Sama moment peaks ilmselt segama ka elektrimootorite tööd (kuna genekas=elektrimootor).

valem:

M = C*F*I

kus:
M - mainitud moment
C - konkreetse mootorit/genekat iseloomustav konstant
F - magnetvoog (\"pooluskingasid\"??? läbiv. Sry, et õiget \"fii\" tähist ei saanud siia, millega muidu voogusid tähistatakse)
I - vool (\"ankruvool\")

nagu näha, ei sõltu jõud otseselt pööretest, kuid kuna moment on võrdelises sõltuvuses voolu ning magnetvooga, kasvab ka jõud pöörete suurenedes (seda, millise funktsiooni järgi, ei oska ma kahjuks kohe öelda).

teet,
kellele täna muuhulgas näidati \"ideaalse mootori\" jõumomendi graafikut. Mina kirtsutasin otseloomulikult kohe nina: \"mina näen siin ideaalset DIISLIT - jube\":lol. Samas just taolise karakteristiku tõttu ei ole trollidel-trammidel käigukastiSmile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#7

ehk inimese keeles väljendab seda lenzi reegel: Loodus seisab vastu muutustele st geneka rootori magnetvälja poolt geneka staatori mähistes tekitatud vool (geneka vool) on sellise suunaga, et püüab vastu seista teda tekitanud nähtusele (geneka pöörlemisele) ehk veel lihtsamalt:
mida suurem on geneka vool, seda rohkem ta takistab geneka pöörlemist
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne