Kollase ja Musta Minide meeskond tänab Suursõidu korraldajaid ja kõiki muusika mehi naisi kes antsid endast parima et meie teekond läbiks huvitavalt ning muusika saatel. Suur töö oli nende poolt tehtud ja jäime väga rahule. Täname ka teisi osavõtjaid ja muidugi pealtvaatajaid.
Kohtume viie aasta pärast kindlasti.
Tänud organiseerijatele ja tervitus kõigile osavõtjaile
Ainult üks küsimus jäi mul lõpus hinge kripeldama ,miks ma juba eelmisest suursõidust osa ei võtnud.
Lüpsinased teevad sügava kummarduse, millega soovivad tänada kõike ja kõiki, kes äsja lõppenud Jaanitule teekonnaga seotud olid.
Viie aasta pärast jälle. Siis võtame ka lehma kaasa, kelle kohta 100 korda aru päriti, et kus on Kus ta ikka oli, udarapõletikus oli
Mina tänan!
Tänan kõiki, kes usinasti kaasa lõid. Tänan ka neid, kes tulid kasvõi üheks päevaks sõitma. Tee ääres lehvitajaid tänan ka.
Selle aasta kõige suuremaks rõõmuks olid mulle ütlemata asjalikud Jaanitule teekonna pealtvaatajad. Minu käest ei küsinud keegi ühtegi lolli küsimust. Kõige suurema üllatuse tekitas mulle Ape linn, kus olid kõik inimesed tänavale tulnud ja nad olid selle kõige juures veel ütlemata rõõmsas tujus.
Väga positiivse meeleolu tekitas ka Vändra, kus suursõidu peale täpiks oli kohal ka Aveli. Ja seda ma mõtlen täiesti ilma naljata. Kodukoha patrioodina oli ta kodukoha suurüritusel esindatud ja see on oluline. Muud nalja sai ka...
Esindatus ongi sellise ürituse juures oluline ja hea on tõdeda, et meie paremik oli igati väärikalt esindatud.
Samas tuleb tõdeda, et Kindral Laidoneri Memoriaaliga suur liitumine Pärnus jäi lahjaks. Aega jäi väheks, et korralikult tutvuda ka eeskujulikult restaureeritud tõeliste rariteetidega. Paraadi tagumise otsa "autotranspordi töötajad" tegelesid peamiselt parkivate pärnakate vahel rihtimisega ja näitusele kohale jõudes haaras publik juba oma embusesse. Järgmisel aastal katsun seda väärt tehnikat lähemalt vaadata.
Tänud korraldajatele, viimasepeal üritus oli. Tänud ka Seltsimees Gazikule bensupumba eest. Suur tänu ka klubi Vänt meestele igakülgse abi eest, ning Võru miilitsatele, kes viitsisid viimasedki mehed ka ära oodata.
Peale bensupumba probleemide lahendamist toimis tehnika laitmatult.
Sõidust niipalju, et Pärnus oleks võinud natuke kauem seista, oleksin jõudnud ka Laidoneri sõidu mehi lähemalt kaeda aga eks järgmine aasta katsun kiirem olla.
(Seda postitust muudeti viimati: 28-06-2010, 16:42 PM ja muutjaks oli Mister X.)
Äsja lõppenud Vanasõidukite Suursõidu auras näivad kõik järelmuljed olevat igati positiivsed. Ka Pärnus, kus esimene üritus kohtus Laidoneri-nimelise sõiduga, sai kokku palju rahvast. Uudistamist jätkus nii lääne masinate kui vene päritolu tehnika osas.
Kuid nüüd on ajakirjandusse ilmunud üsnagi vastakad hinnangud. Lekivad kuuldused, nagu nurisenuks rahvas nõukogude-aegsete sõidukite rohke esindatuse üle. Kust need andmed pärinevad? Vähemalt ei kuulnud kohapeal küll midagi halvustavat. Olgu toodud viide segadust tekitavale artiklile, kõnekad on kommentaaridki:
Muuhulgas kaldun arvama, et auväärt Piiburi juttu esitatakse ajakirjaniku poolt tugevas nihkes. Miks peaksid juba restaureeritud vene masinad huumuseks muutuma? Ja kas meie ajalooga otseselt seotud TA-buss on tõepoolest "halvem" kui mõni 60ndate aastate USA sedaan?
Selle peale tsiteeriks klassikuid, et kajakate kisa on alati saatnud suurte laevade liikumist. Nuriseda asja üle, et endises N-Liidu riigis on vanatehnikaüritustel palju Nõukogude tehnikat on umbes sama mis viriseda Ðoti rahvamuusikafestivalil torupilli liigse domineerimise üle. Pealegi on minu meelest ka tore kõrvalt vaadata just seda kuidas isa vaatab Volgat ja jutustab oma lapsele kuidas tema vanaisal oli ka selline või seltskond vaatab invakäru ja keegi hõikab, et näed see oli ju see mis seal "Keskpäevases praamis" reelingule tõsteti. Samas kui ameeriklasi vaadatakse ja ainus emotsioon on lihtsalt, et on ikka äge küll. Üks asi on ikka inimestega otseselt seotud ja teine on lihtsalt silmale atraktiivne. Mina isiklikult ei suuda üldse üht teisele eelistada. Oleks rahakott piisavalt paks, siis oleks minu garaaþis nii venelasi, ameeriklasi kui sakslasi.
Ürituse kohta, et oli igati meeldiv üritus. Tänud kõigile asjaosalistele, kes selle sõidu just selliseks tegid nagu ta seda oli. Ise olin seekord küll lihtne reisikaaslane kuid on piisavalt motivatsiooni, et üritada viie aasta pärast juba ka ise ridades olla.
Sai seekord osaleda kahe autoga, Mercedes W116 roheline metallik ja valge Cadillac Fleetwood 1967 aastast.
Tehtud üle 2000 pilte, millest mõned saab näha minu autoblogis.
(28-06-2010, 16:30 PM)Mister X Kirjutas: Lekivad kuuldused, nagu nurisenuks rahvas nõukogude-aegsete sõidukite rohke esindatuse üle.
Seda nüüd muidugi küll, et kui võrrelda seda Suursõitu UNICu algusaja üritustega - 1970ndate teisel poolel toimunutega ja olümpia-aastal 1980 tehtuga - siis hakkab mulle silma küll uuemate sõidukite suurem domineerimine. Tollased paraadid-sõidud olid paljus ikkagi ju 1920-40ndate liikuritel põhinevad! Mäletan uhket näitust Kadrioru staadionil, sõite läbi vanalinna jms.
Aga noh, pole midagi teha, aeg läheb edasi ja praegu tollal tuttuus olnud auto juba uunikumi staatuses. Ja arvestada tuleb ka seda, et 1990ndatel olid mitmetel uuniklastel taastatud EVs majanduslikult rasked ajad, mistõttu nii mõnigi vanem liikur, millega uunikumisõitudelgi osaletud, sai piiri taha müüdud. Eks ka seepärast neid siin praegu vähem kui 30 aasta eest.
Teisalt pole midagi teha - kui Jumal meile kord juba ette kirjutans saatuse olla 1944-91 N.Liidus, siis on selgemast selgem, et vähegi uuem Eestiga seotud uunikum pärineb siin sellest ajastust. Ajalugu lihtsalt olematuks ei tee ning minu meelest on peamine, et tulevastele põlvedele säiliks ta võimalikult ehedal kujul, sh ka tollased sõidukid.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
(28-06-2010, 16:30 PM)Mister X Kirjutas: Lekivad kuuldused, nagu nurisenuks rahvas nõukogude-aegsete sõidukite rohke esindatuse üle.
Seda nüüd muidugi küll, et kui võrrelda seda Suursõitu UNICu algusaja üritustega - 1970ndate teisel poolel toimunutega ja olümpia-aastal 1980 tehtuga - siis hakkab mulle silma küll uuemate sõidukite suurem domineerimine. Tollased paraadid-sõidud olid paljus ikkagi ju 1920-40ndate liikuritel põhinevad! Mäletan uhket näitust Kadrioru staadionil, sõite läbi vanalinna jms.
Aga noh, pole midagi teha, aeg läheb edasi ja praegu tollal tuttuus olnud auto juba uunikumi staatuses. Ja arvestada tuleb ka seda, et 1990ndatel olid mitmetel uuniklastel taastatud EVs majanduslikult rasked ajad, mistõttu nii mõnigi vanem liikur, millega uunikumisõitudelgi osaletud, sai piiri taha müüdud. Eks ka seepärast neid siin praegu vähem kui 30 aasta eest.
Teisalt pole midagi teha - kui Jumal meile kord juba ette kirjutans saatuse olla 1944-91 N.Liidus, siis on selgemast selgem, et vähegi uuem Eestiga seotud uunikum pärineb siin sellest ajastust. Ajalugu lihtsalt olematuks ei tee ning minu meelest on peamine, et tulevastele põlvedele säiliks ta võimalikult ehedal kujul, sh ka tollased sõidukid.
Selline sõit oli venetehnikale paras-nii pikkuse kui kiiruse poolest.Kel on venetehnika vastu midagi,saab ju selja pöörata.
Oleks ju ebaloogiline ,et vanim veokas -Ford oleks kogu selle uhamise kaasa teind .Samas kuskil linnas paraadil või platsil oleks ta igati ok.
Kuulduste kohapealt oli nurin:Miks ei olnud Viljandis suuremat peatust plaanitud?Viljandis oli sel päeval rahvast üle Eesti.
Muidu oli päris mõnus pealtvaataja olla.
Too küll waid minu arwamus aga nn wene tehnika osakaal wõiks säänsetel üritustel weel suurem olla.Need siiski weeresid kõik ka sinsetel teedel ja tänawatel.Pean silmas just weoautosid ja busse.Jah, neid tänu sotsialismi wiljastawatele tingimustele suht wähe alles jäänud aga olemasolewad ja wähegi ontlikud saaks ju iga 5 aasta tagant kindlasti hea tahtmise juures tolleks ajaks kokku.Mul pole miskit wastu lääne tehnikale,noid ameeriklasi waadates ila tilkus nagu Pavlovi koeral.Aga nagu öeldud too waid siitpoolne arwamus.
(28-06-2010, 23:58 PM)valdo Kirjutas: Seda nüüd muidugi küll, et kui võrrelda seda Suursõitu UNICu algusaja üritustega - 1970ndate teisel poolel toimunutega ja olümpia-aastal 1980 tehtuga - siis hakkab mulle silma küll uuemate sõidukite suurem domineerimine. Tollased paraadid-sõidud olid paljus ikkagi ju 1920-40ndate liikuritel põhinevad! Mäletan uhket näitust Kadrioru staadionil, sõite läbi vanalinna jms.
Aga noh, pole midagi teha, aeg läheb edasi ja praegu tollal tuttuus olnud auto juba uunikumi staatuses.
Kui vaadata vanu pilte veidi lähemalt, siis meie põlvkonna käelised oskused ja võimalused ületavad kordades tollaseid mehi, nende oskusi ja võimalusi. 1980. oli 40 aastat vana sõiduk pärit aastast 1940 ja nägi paraadil üsna peetud ja lapitud välja. Kel kompressorit ei olnud, värvis pintsliga ja enamusel olid originaalsed detailid asendatud suvaliste kolhoosiladude juppidega. Aastal 2010 on aga valdav enamus 1970. aasta liikureid väga eeskujulikult säilinud või restaureeritud. Ka vanemad on täiesti rahuldavalt üle käidud (eriti tsiklid ja veokad).
Seega täname vanu uuniklasi, et nad teema üles võtsid ja hoidsid, kaasaja mehi aga kiidame reaalsete tulemuste eest. 2010. aasta paraadi tehniline kvaliteet, originaalususe protsent ja keskmine vanus aasta tähenduses ületas olümpiaparaadi ikka kordades! Rasketehnika osakaal aastal 1980 oli väga väike ja sedagi kolhooside ja asutuste raha eest, aastal 2010 uhavad aga eraisikud rasketehnikaga ümber Eesti ja lehvitavad selle kõige juures veel rõõmsate nägudega. Järelikult läheb meil vanatehnika asi järjest paremaks.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-07-2010, 07:21 AM ja muutjaks oli Veteran.)
Kuidas see nüüd oligi, kes ajalugu ei mäleta...
Tsikleid osati ka taastada...juba enne olümpiaparaadi.
Pilte näituselt Viljandi Pioneeride Majas seitsmekümnendate lõpupoolel.
Eks ole õigus siin vist nagu mõlemal kahel viimasel sõnavõtjal.
Tehti vanasti kõvat tööd ja oma aja kohta väga korralikul tasemel. Osad võimalused olid tookord isegi kordades suuremad kui praegu, kuna ei olnud vaja puuga rahakotti selga vaid häid käsitööoskusi ning töökohta sobiva tehnilise varustusega asutuses või tuttavaid sellistes kohtades.
Samas see pildil olev Ford Eifel sellisel kujul meie praeguses aja ja seaduste kontekstis oma hõbevärviga värvitud esistange, villise suunatulede ja muu sellisega tõenäoliselt vanasõiduk ei ole, kui hindav komisjon just silma kinni ei pigistakas, mida tõenäoliselt sõltuvalt sellest, kellele antud sõidukid kuuluvad, ka osade mustanumbrimasinate puhul tundub tehtud olevat.
(05-07-2010, 08:24 AM)oldmoped Kirjutas: Eks ole õigus siin vist nagu mõlemal kahel viimasel sõnavõtjal.
Tehti vanasti kõvat tööd ja oma aja kohta väga korralikul tasemel. Osad võimalused olid tookord isegi kordades suuremad kui praegu, kuna ei olnud vaja puuga rahakotti selga vaid häid käsitööoskusi ning töökohta sobiva tehnilise varustusega asutuses või tuttavaid sellistes kohtades.
Samas see pildil olev Ford Eifel sellisel kujul meie praeguses aja ja seaduste kontekstis oma hõbevärviga värvitud esistange, villise suunatulede ja muu sellisega tõenäoliselt vanasõiduk ei ole, kui hindav komisjon just silma kinni ei pigistakas, mida tõenäoliselt sõltuvalt sellest, kellele antud sõidukid kuuluvad, ka osade mustanumbrimasinate puhul tundub tehtud olevat.
Sõber,kui Sa tead kindlalt et kellegile on musta numbrit andes hinnaalandust tehtud,käi see kohe välja. Saame meie ka teada.
Kus ta ikka oli, udarapõletikus oli 
