11-08-2010, 15:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-08-2010, 15:24 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
tervist,
olen loobunud unistusest oma esimesest autost midagi huvitavat (st tehniliselt eksklusiivset) ehitada ning ruumi + meelerahu huvides on masin utiili rändamas.
usun, et pisukse uurimisega internetis ning paari kõnega (metalli kokkuost + prügivedu) olen üritusest pildi ette saanud - jagan seda, tervitades juba ette kommentaare nii nn praktikapoolelt kui ka üldise "kuidas maailmas asjad käivad" mätta otsast, sest on ju hea tada, kuidaspidi see maakera ikka tegelikult pöörleb...
hakatuseks võimalikud stsenaariumid vanale autole (mitte "vanasõidukile") lähenemisel, kui teda enam sihtotstarbeliselt pruukida ei anna:
A1: "veeretada" tervikauto (mil peab olema tehnikapool nn metalli mõttes komplektne) metallikokkuostu. Mugav viis ja saab ka pisukse kopka peo peale. Hetkehinnas makstakse auto eest 2300eek ning Sakust viib autonoomne rauatakso (mahutab ühe sõiduauto korraga) selle minema 400eek eest. Ilmselt tuleb taksoga kaasa liikuda, kuna vaja ju tõestada, et vara näol on tegu isikliku omandiga. Samuti ju vaja jagada pangarekvisiite ja ARK registrist sõiduki kustutamiseks vajaminev lammutustõendki vajab väljastamist/kättesaamist. Seda tõendit ei väljastata muide paberina teps mitte igas kokkuostupunktis, mis tähendab kohati, et sõiduk läheb ühte punkti, kuid lammutustõendi saab teisest kohast
A2: müüa masin autolammutusele. Ei uurinud seda varianti ise, aga ilmselt hoolivad margist-mudelist-komplektssusest olenevalt autolammutused mitmete sõidukite tervikuna äraostmisest
B: tükeldada masin ise. Ebamugavam, kuid kui masin pole enam komplektne (A1 tarbeks) või pole muidu atraktiivne (A2 jaoks), siis "õige"
kuna minul terviklikku masinat enam pole, on implementeerimiel "stsenaarium B", mis peaks välja nägema taoline:
1) autokerelt eemaldada mittemetalsed osad (kõik plast, salongimatid, klaas, "rattad"). Neid ei võeta vastu jäätmejaamades - Ragn Sellsi infotelefoni selgituse kohaselt on nende näol tegemist olmeprügiga, mille utiliseerimisprotsess on sama, mis igapäevaste nn mittesorteeritavate jäätmete puhul
2) metall kokkuostu. Kuna mul kerghaagis olemas, teen ise paar sõitu. Erinevate metallide (nt mootoris) lahutamiseks ei ole lihtsalt aega - kuigi see oleks ilmselt keskkonnasõbralikum. Kõik metalne on antud juhul kokkuostu jaoks "plekk" ning vääringust rääkides näikse see hetkel ülalviidatud sõidukihinnaga samas hinnakirjas olevat väärt 2900 Eesti krooni tonn. Ses suhtes loodan, et "stsenaarium A" on majanduslike kaalutluste tõttu keskkonnasõbralikum ning plokikaane keerab keegi maha, võimaldades sel uue alumiiniumtootena kellelegi rõõmu pakkuda. Aga ehk olen siin liiga optimistllik
teoorias võiks stsenaarium "A2" puhul sama kaas ehk asjaolude kokkulangemisel veel mõne masina peal kulgeda, andes kõikse ilusama pildi. Samas olgem realistid - selle tõenäosus ei ole ilmselt kõige suurem. Aga lohutame end mõttega, et nt esitulede puhul võiks uus elu olla üpriski tõenäoline
lammutustõendi osas oli Refondale telefonis ok, kui omanikuna viin ühel korral kere VIN-koode sisaldava osa ning lehvitan näpus sellega klappivat tehnilist passi, milles olen omanikuna kirjas. Loodame, et praktikas asi samuti nii on.
3) lammutustõend näpus Maanteeameti büroosse. Kui ma Maanteeameti kodulehte õigesti interpreteerin, maksavad kõik registritoimingud, mis ei ole seotud omanikuvahetusega, 300 Eesti krooni. Kustutamine on ilmselt üks neist toimingutest, niiet võtan pangakaardi ühes.
4) kuulata lähedaste kiitust ometi kord mõistliku otsuse + nobeda täidesaatmise eest. Lohutada end teadmisega, et jutuksolev masin sisaldas küll emotsionaalset väärtust, kuid kaine pilguga vaadates ei olnud tegu ei tänasel ega homsel päeval mitte "gurmeeobjektiga" vaid pigem "kakrofiilia" ilmingutele viitava perspektiivitu "kollektsioneerimisega"
Teet
olen loobunud unistusest oma esimesest autost midagi huvitavat (st tehniliselt eksklusiivset) ehitada ning ruumi + meelerahu huvides on masin utiili rändamas.
usun, et pisukse uurimisega internetis ning paari kõnega (metalli kokkuost + prügivedu) olen üritusest pildi ette saanud - jagan seda, tervitades juba ette kommentaare nii nn praktikapoolelt kui ka üldise "kuidas maailmas asjad käivad" mätta otsast, sest on ju hea tada, kuidaspidi see maakera ikka tegelikult pöörleb...
hakatuseks võimalikud stsenaariumid vanale autole (mitte "vanasõidukile") lähenemisel, kui teda enam sihtotstarbeliselt pruukida ei anna:
A1: "veeretada" tervikauto (mil peab olema tehnikapool nn metalli mõttes komplektne) metallikokkuostu. Mugav viis ja saab ka pisukse kopka peo peale. Hetkehinnas makstakse auto eest 2300eek ning Sakust viib autonoomne rauatakso (mahutab ühe sõiduauto korraga) selle minema 400eek eest. Ilmselt tuleb taksoga kaasa liikuda, kuna vaja ju tõestada, et vara näol on tegu isikliku omandiga. Samuti ju vaja jagada pangarekvisiite ja ARK registrist sõiduki kustutamiseks vajaminev lammutustõendki vajab väljastamist/kättesaamist. Seda tõendit ei väljastata muide paberina teps mitte igas kokkuostupunktis, mis tähendab kohati, et sõiduk läheb ühte punkti, kuid lammutustõendi saab teisest kohast
A2: müüa masin autolammutusele. Ei uurinud seda varianti ise, aga ilmselt hoolivad margist-mudelist-komplektssusest olenevalt autolammutused mitmete sõidukite tervikuna äraostmisest
B: tükeldada masin ise. Ebamugavam, kuid kui masin pole enam komplektne (A1 tarbeks) või pole muidu atraktiivne (A2 jaoks), siis "õige"
kuna minul terviklikku masinat enam pole, on implementeerimiel "stsenaarium B", mis peaks välja nägema taoline:
1) autokerelt eemaldada mittemetalsed osad (kõik plast, salongimatid, klaas, "rattad"). Neid ei võeta vastu jäätmejaamades - Ragn Sellsi infotelefoni selgituse kohaselt on nende näol tegemist olmeprügiga, mille utiliseerimisprotsess on sama, mis igapäevaste nn mittesorteeritavate jäätmete puhul
2) metall kokkuostu. Kuna mul kerghaagis olemas, teen ise paar sõitu. Erinevate metallide (nt mootoris) lahutamiseks ei ole lihtsalt aega - kuigi see oleks ilmselt keskkonnasõbralikum. Kõik metalne on antud juhul kokkuostu jaoks "plekk" ning vääringust rääkides näikse see hetkel ülalviidatud sõidukihinnaga samas hinnakirjas olevat väärt 2900 Eesti krooni tonn. Ses suhtes loodan, et "stsenaarium A" on majanduslike kaalutluste tõttu keskkonnasõbralikum ning plokikaane keerab keegi maha, võimaldades sel uue alumiiniumtootena kellelegi rõõmu pakkuda. Aga ehk olen siin liiga optimistllik
teoorias võiks stsenaarium "A2" puhul sama kaas ehk asjaolude kokkulangemisel veel mõne masina peal kulgeda, andes kõikse ilusama pildi. Samas olgem realistid - selle tõenäosus ei ole ilmselt kõige suurem. Aga lohutame end mõttega, et nt esitulede puhul võiks uus elu olla üpriski tõenäoline
lammutustõendi osas oli Refondale telefonis ok, kui omanikuna viin ühel korral kere VIN-koode sisaldava osa ning lehvitan näpus sellega klappivat tehnilist passi, milles olen omanikuna kirjas. Loodame, et praktikas asi samuti nii on.
3) lammutustõend näpus Maanteeameti büroosse. Kui ma Maanteeameti kodulehte õigesti interpreteerin, maksavad kõik registritoimingud, mis ei ole seotud omanikuvahetusega, 300 Eesti krooni. Kustutamine on ilmselt üks neist toimingutest, niiet võtan pangakaardi ühes.
4) kuulata lähedaste kiitust ometi kord mõistliku otsuse + nobeda täidesaatmise eest. Lohutada end teadmisega, et jutuksolev masin sisaldas küll emotsionaalset väärtust, kuid kaine pilguga vaadates ei olnud tegu ei tänasel ega homsel päeval mitte "gurmeeobjektiga" vaid pigem "kakrofiilia" ilmingutele viitava perspektiivitu "kollektsioneerimisega"
Teet
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"