Avastasin, et venekeelses Wikipediaski täitsa asjalikud artiklid -
Pobeda ja
Volga.
Nagu näha
Pobeda eelajaloost, olid Vene disainerid hästi kursis viimaste sõjaeelsete trendidega Läänes. Seeriasse pontoonkerega autod enne sõda ei jõudnud, kuid prototüüpe tehti mitmel pool, siin näiteks
Skoda 935. Nii polegi imestada, et lõpptulemus sai igati moodne, lausa ajast eeski. Seda, et kopeeriti väikesi detaile, nagu suunatuled jms., ei peetud tollal N.Liidus mingiks patuks, virutasid ju vene konstruktorid ja tootjad tihti ka üksteise tagant.
Denisi jutt ei ole "asi iseeneses", vaid osa poleemikast kpoeerimissüüdistuste ümber, mis läänemaailmas levisid vist juba 60-ndatel, mina lugesin esimest korda 80-ndate keskel. 90-ndatel ilmusid need ka Vene ajakirjanduses ja meiegi pressis on neid aeg-ajalt ilmutatud ning mõned autoajalugu pealiskaudselt tundvad isikud on neid mõnuga levitanud.
Muidugi ei arva ma, et Opeli disainerid tegelikult Fordi kopeerisid. Tehniliselt polekski ju saanud sügisel 1953 tootmisse läinud autot teha 1952. aasta mudeli koopiana. Opeli disainiosakond järgis lihtsalt parasjagu moesolevat ameerikalikku joont, nagu ka Volga loojad. Miks siis öelda, et Volga on koopia, Opel Kapitän, Borgward Isabella ja Vauxhall Cresta aga lihtsalt ameerikalikust stiilist inspireeritud. Vene autotööstuse sõjajärgset arengut ei saa vaadata lahus üldistest tolleaegsetest trendidest. USA autotööstuse mõjutas Euroopa omale 30-ndatel, 40-ndatel ja 50-ndatel, Euroopa mõjust USA-le 70-ndatel ja nii Euroopa kui USA mõjust Jaapani autotööstusele võiks kirjutada raamatuid ja küllap seda ongi tehtud. Aga mingid tüübid (autoajakirjanikeks on neid raske nimetada) leidsid kunagi, et venelased on lollid ja saamatud ning neid on vaja mõnitada ja toda omaaegset mõnitust tiraþeeritakse siiamaani. Samamoodi üleolevalt suhtuti ju algul ka Jaapani ja Lõuna-Korea autodesse. Nimetatud maade autotööstuste hilisem areng on sundinud irvitajaid oma arvamust muutma, kuid venelastele on see üle jõu käinud. Vastupidi, mahajäämus arenenud riikidest, tollal veel pea olematu, on aja jooksul üha kasvanud ja nüüd ollakse ka oma siseturul püsti hädas. Aga see ei vähenda ajalooliste saavutuste väärtust.
