29-10-2003, 22:33 PM
Offroadi maailma on tabanud valus kaotus.
Ootamatult ja traagiliselt on lõppenud Eesti ühe hiilgavaima off-road sportlase Avo Sultsi elutee.
Selline kaotus lööb rivist välja meist igaühe.
Oli ju Avo meie kõigi sõber,eeskuju ja toetaja.Tema oli see,kes teadis maasturitest ja maasturispordist meist kõigist rohkem,kuid ei hoidnud kunagi oma teadmisi vaka all.Tema oli see,kes võistlusrajal ka kõige kibedamal rebimisel leidis aega teisi aidata.Tema hea huumorimeel turgutas meid raskel hetkel ja muutis mõnusaks nii mõnegi õhtu,kui koos sai \"Kannus\" või safaril lõkke ääres istutud.
Samuti said nii mõnedki pinevad võistlushetked leevendust Tema heast naljast millega kõik kaasa läksid.
Avol olid väga kindlad põhimõtted ja kaalukas elufilosoofia,mida oli alati huvitav kuulata.
Ta oli Eesti Off-Road Klubi üks alustalasid - nii asutajaliikmena kui algusest saati klubi juhatusse kuulununa lõi Ta kogu hingega kaasa kõiges,mis klubi tegemisi puudutasid.Tema kindlat toetust ja kaalukat sõna oli alati hea tunda oma selja taga klubi asju ajades.
Tema oli üks vähestest,kes oma autosse oli pannud kogu oma hinge,ehitades selle algusest lõpuni üksi oma kätega.See on asi mille üle Ta võis uhkust tunda ja mis koos suurpärase sõiduoskusega tõi Talle võistlustelt medalikohti rohkem kui kellelegi teisele.
Teine ,mille üle Ta võis alati uhkust tunda on poeg Oliver,kellega koos tehti kogu töö ja kelle osa kõikides saavutustes oli isa vääriline.
Ilma Avota on meie read tühjad.
Tema Suur Sõit lõppes siin.
Aga see oli väärt sõit.
(Tekst võetud offroad foorumist)
Langetame pea sügavas leinas.
Ootamatult ja traagiliselt on lõppenud Eesti ühe hiilgavaima off-road sportlase Avo Sultsi elutee.
Selline kaotus lööb rivist välja meist igaühe.
Oli ju Avo meie kõigi sõber,eeskuju ja toetaja.Tema oli see,kes teadis maasturitest ja maasturispordist meist kõigist rohkem,kuid ei hoidnud kunagi oma teadmisi vaka all.Tema oli see,kes võistlusrajal ka kõige kibedamal rebimisel leidis aega teisi aidata.Tema hea huumorimeel turgutas meid raskel hetkel ja muutis mõnusaks nii mõnegi õhtu,kui koos sai \"Kannus\" või safaril lõkke ääres istutud.
Samuti said nii mõnedki pinevad võistlushetked leevendust Tema heast naljast millega kõik kaasa läksid.
Avol olid väga kindlad põhimõtted ja kaalukas elufilosoofia,mida oli alati huvitav kuulata.
Ta oli Eesti Off-Road Klubi üks alustalasid - nii asutajaliikmena kui algusest saati klubi juhatusse kuulununa lõi Ta kogu hingega kaasa kõiges,mis klubi tegemisi puudutasid.Tema kindlat toetust ja kaalukat sõna oli alati hea tunda oma selja taga klubi asju ajades.
Tema oli üks vähestest,kes oma autosse oli pannud kogu oma hinge,ehitades selle algusest lõpuni üksi oma kätega.See on asi mille üle Ta võis uhkust tunda ja mis koos suurpärase sõiduoskusega tõi Talle võistlustelt medalikohti rohkem kui kellelegi teisele.
Teine ,mille üle Ta võis alati uhkust tunda on poeg Oliver,kellega koos tehti kogu töö ja kelle osa kõikides saavutustes oli isa vääriline.
Ilma Avota on meie read tühjad.
Tema Suur Sõit lõppes siin.
Aga see oli väärt sõit.
(Tekst võetud offroad foorumist)
Langetame pea sügavas leinas.
![[Pilt: Kevadmatk00-14.jpg]](http://www.landrover.ee/est/galerii/2000/kevad00/utkin/Kevadmatk00-14.jpg)
