Raami kaitsmine meie teedele puistatava keemia eest
#1

Koguksin ideid, mida teha talvekulguri raamiga - eelmine omanik oli ilmselt juba pinnaroostes raami katnud mastiksikihiga, mis hetkeks on viimase kui ühe tilgani sealt haihtunud. Raam on kaetud suhteliselt ühtlase pinnarooste kihiga. Kuna frame-off restaureerimist pole ajapuuduse tõttu võimalik teha, siis raami laiali kiskumine ning liivaprits-pulbervärv ei tule kõne alla.

Plaan raam katta korraliku korrosioonitõrje kihiga, aga mida teha praeguse pinnaga? Otse roostele kantud korrosioonitõrje kisub rohkem sinna enesepettuse teemasse, kevadel on ilus vaadata, aga mõne aasta pärast pole enam all eriti metalli ollagi. Kuna plaan talvekulguri kere otsasaamisel see tulevikus mõne projekti raami-tehnika doonoriks jätta (Chevy S-10 raam on selles suhtes üllatavalt universaalne ning sinna peale on tõstetud ikka igasuguseid huvitavaid aparaate), siis oleks eesmärk see hetkel võimalikult hästi ära konserveerida, et vältida edaspidist lisanduvat roostet.
Vasta
#2

1. Kui ajapuuduse tõttu endal aega tegeleda pole, palka professionaal, kel on aega. Niimoodi saad kahtlemata parima tulemuse.

2. Kui kedagi palgata ei taha, siis osta/telli paar liitrit mingit kallima otsa roostekapseldit (ntx. POR15) ja tõmba raam sellega ise üle.
Kole saab see olema, aga paar aastat on rahu majas. Ei sega see ka hiljem frame-off`i tegemist ja metall jääb kenasti alles.

3. Kui raha üldse pole, siis peta end ntx. Buvanoliga.

Reeglina on nii, et kui investeerida väga ei taheta, siis see on alateadvuse märk sellest, et projekti vastu kaob niikuinii aasta paari jooksul huvi.
Noh, et tegelikult see asi niiväga ei meeldigi ja äkki leian midagi paremat.
Ja sellisesse asja polegi ju mõtet investeerida....
Vasta
#3

(14-09-2010, 11:11 AM)stihl Kirjutas:  (ntx. POR15)

Huvitav, kas nüüd on seda ka kusagilt Eestist võimalik saada? Aasta tagasi oli füüsiliselt lähim müüja Soomes...
Vasta
#4

(14-09-2010, 11:11 AM)stihl Kirjutas:  13. Kui raha üldse pole, siis peta end ntx. Buvanoliga.

Kas Buvanol(s) ei toimi siis vöi miks seda enda petmiseks nimetada?
Vasta
#5

(14-09-2010, 12:56 PM)mrt36 Kirjutas:  Kas Buvanol(s) ei toimi siis vöi miks seda enda petmiseks nimetada?
just - "kereremondi lühikonspekti" teemast leiab ka jutu, aga pilt aasta vanast roostemuundurist kantuna roostele avaneb alumisest värviribast allpool: http://teet.luarvik.org/v/asjalik/dscf7463.png.html

mu meelest pole vahet, kas ta on seal või mitte - rooste ise on sama hea roostetamise eest kaitsja, kui muunduri tekitatav fosfaadikiht. Mõne aja pärast ongi sama Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#6

Ajapuuduse all mõtlesin seda, et auto on vaja lähema paari-kolme nädala jooksul liikuma saada, et saaks Firebirdi ilma seda suure sopa sees lörtsimata seisma jätta.

POR-15/Chassis Saver jms. keemiad pidid tõesti mõne aasta toimima, aga nende saadavus siinkandis 0 ning Soome hinnad natuke teisest mastist, kui praegu konkreetsele autole kulutada võimalik. Idee oleks lihtsalt peatada sügavam roostetamine, et hiljem oleks võimalik raami veel liivapritsiga ilma auklikuks muutumata puhastada. Sellesse konkreetsesse autosse meeletult investeerida ei kavatse, kuna tegemist siiski odavalt hangitud igapäevaautoga. Enam seda viga teha ei tahaks, et kulutan raha mingisuguse iga päev sõitva ning ainult tarbeväärtust omava rondi liigse vuntsimise peale.

Projekti hetkel sellega seonduvalt ei olegi, lihtsalt loodaks selle auto lõppemisel veel selle veermikku-tehnikat doonorina ära kasutada ja sinna peale näiteks USAst hangitud mõni vanakooli pikap istutada. S-10 Blazer on levinuim alusmaterjal näiteks '50-'56 Chevy kastikate renoveerimisel.
Vasta
#7

Puhasta raam kraabitsa ja traatharjaga suuremast sodist ära ja pritsi või pintselda Dinitrol 3125-ga kokku.

Dinitrol 3125 on eelkõige mõeldud õõnsuste töötlemiseks. See on pruunikas, vedelapoolne, väga hea roostesse imbumisvõimega pruun vaha. Ta jätab küll õhukese kihi, mis pole eriti kulumiskindel kohtades, kus liiv ja pori otse peale jooksevad, kuid see-eest ei kuiva ära ja on näha, mis toimub metalliga. Minu meelest kõige lihtsam rooste peatamise meetod.

Värvimine nõuab head eeltööd, et asjast tolku oleks. POR15 on mu meelest hirmkallis värv.
Vasta
#8

mul seisab aida otsa juures poolenisti maa sisse vajununa vana rauast äke. kuuldavasti liigutati teda viimati enne teist ilmasõda. raud on mitmel pool olnud tegemisest saati õhem kui keskmine auto raam. jah, soola ja tuiskavat liiva pole asi küll saand aga igatahes säilivus on üle mõistuse hää.
jutu mõte siis see, et vahel tasub ehk jätta asi loomulikult roostetama. rooste ise teeb tõepoolest peris tummise kaitsekihi peale.
Vasta
#9

Ma arvan et vanasti oli metalli koostis teine. Üle 100a vanad sepahinged töötavad ustel ja keermed ja raamid ei ole palju õhemaks roostetanud. Seal mingil hetkel peatub süvaroostetus.
Vasta
#10

Eile alustasin raami puhastamisega, esialgu hullemana tundunud rooste on tegelikult suhteliselt õhuke ning lahtine - peale relaka otsa käiva traatharjaga ründamist jäi järgi suhteliselt sile ning ilma sügavamate kahjustusteta metall. Sai siis raam kuni kere alguseni haljaks lastud, raskemini ligipääsetavatest kohtadest sai lahtine rooste kruvikeeraja jms vahenditega maha kraabitud, ning Loctite roostesurmaga kaetud (kallis, aga sellega on positiivsed kogemused ainsana), harjab lahtise sodi maha ja hiljem katab raami ilmselt Rustoleumi krundi ning värviga (ka sellega on auto juures suhteliselt rahuldavad kogemused veermikudetailide värvimisel senimaani olnud). Kui õõnsused ja urked ML-i täis lasta ning raam ka vahapõhise korrosioonitõrjega katta, peaks mõningase aja ikka vast kestma.

Huvitava avastusena tundub raam olevat tehasest väljunud ilma igasuguse pinnakatteta - kuna vanal S-10-l on õlifilter rattakoopa kohal, siis on vasak raami esiosa kaetud stabiilse õlikihiga. Lapiga õlikihti eemaldades tuli alt välja aga haljas metall! Kas on tõesti õli aastatega värvi lihtsalt lahustanud või pole seda seal kunagi olnudki, ei saanud sotti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne