[jurka]

Konteiner laadal on hea idee!
Veel parem on MITTEVAJALIK kuhjata kastidesse ja hunnikutesse ,ning kutsuda endale külalised.Päevake lobisetud ja lihakõrvetatud hakkavad sõbrad koju minema .Igalühel PEAB olema kaenlas oma kast või kott VAJALIKUGA.Plats puhas ja meeldiv päev veedetud.
Potid pannid laadal ei tapa ,aga militaar"spetsialistid" küll!Deaktiveerimata käbigranaadile üritati sütikut sobitada.Müüjaks noorukid ja spets oli eesti keelt könelev vanem mees.Ühel granaadil oli eboniitjunn keeramisel katkimurtud teisel käis keerme puhastus.

[Tift]

off topic küll, aga näide vajalikust/mittevajalikust : viisime sõbraga suht roostes rauda "emexi"-taolisse virmasse. Laadisime oma koormat maha ja kavas oli asemele saada tükk rihvelmetalli. Selle ka saime. Kuid samas mahalaadimiskohas lõid sõbra silmad äkiste hõõguma ja ta tiris unikust välja ühe suht korras ja väga ilusa väljanägemisega põllumajandusliku elektrikilbi. 3-faasiline möötja kah sees ning võtigi kapis olemas. Lisaks sikutas ta kohale kuskilt reformvoodist tehtud sõela ... Ta olevat seesugusest juba 10 aastat unistand . Aga keegi viskas, näe, vanarauda.. Terve kodusõidu aja ma muud ei kuuldki, et kui önnelik ta nüid on . Mul kah hea meel, et sõbral hästi läks.

[aksel73]

Tere.
Mõni tund veel ja jälle kullakoormaid koju tarima...
Allan.

[kaasik]

Sain ka üht teist vajalikku! ...aga-mõnede asjade hinnad olid küll koledad! Silma hakkas näiteks üks UAZ 469 tent, mille eest 250 euri taheti, mäletan, et poehind krooniaja lõpul oli 2500- 3000 eeku umbes...laadalt peaks ju asju ikka odavamalt saama kui poest.
Hinnaüllatusi oli veelgi, aga üldiselt oli minu jaoks siiski väga positiivne päev!

[denis23]

kusjuures ma ei saanudki aru - kas tõesti rahval on raha tekkinud juurde järsult (mis ilmselt siiski mitte), või müüjatele on vastupidi, asju on niivõrd vähe jäänud (mida vaadates virnad letide taga, ei ole justkui ka), aga hinnad on tõesti imelikud.

Olgu, ma ei räägi siin varuosadest, seal on oma loogika isegi olemas, näiteks minu jaoks on tähtis see, et sain kõik Volga asju mis tahtsin kiiresti ja ühest kohast, olgu see hind mis on, aeg ja kütus maksavad ka midagi.
Aga tõesti kõik need lõputud talurahva asjad, nõukogude massitarbekaup, sõduripandlad, Lenini pronkskujud, vanad fotoalbumid jne - ok, need on kindlasti väga väärtuslikud ning minul on neid rõõm näha seal, aga kas tõesti, nende kogumine on nüüd suurärimeeste lõbu et need nii palju maksavad? Ei ole ju tegemist niivõrd väärtuslike ja haruldaste asjadega? Või siiski on?
Või lihtsalt eurotulekuga hakkavad asjad üles minema? Või ikka nõudlus on niivõrd suur?

[kass]

Käisin ka. Siiamaani alati käinud. Mida müüdi, eriti ei vaadanud, aga asju ikka oli. Rohkem läheb jah aega tuttavatega jutustamisele ja mõningatele organisatsioonilistele küsimustele kaashuviliste turjal liugulaskmise protsessi organiseerimiseks jms. Hädavajalikku kraami silma eriti ei hakanud, aga mõni teine mees sai küll näost roheliseks ajavaid asju vastikult soodsa hinnaga.
Hindade kohalt - mina sain kolmelt toredalt tuttavalt mehelt asju tasuta, st kingituseks. Olen ka eelnevatel kordadel saanud, mõni isegi ei mäleta, et on millalgi andnud (ei ole seotud Ksf! Armexi kadumaläinud DKW paagiga).
Aga ilmselt need tuttavad juba teavad mind, et ma osta ei raatsi aga tuimas näos on ikka ahne tulukesega silmad vilamas.
Aga üldiselt, seltsimehed, õnn ei ole asjades ega nende omamises! Kahjuks ei õnnestunud võiduka lõpuni viia kevadisel üritusel alanud NSU Z mudeli mootori ja käigukasti hanitamise pikaajalist ja keerilist protsessi. Nagu omanik kostis - las siis mädaneb edasi!

[nymmik]

Ostud piirdusid
Pilet 2eur
pilaff 3.5 euri
kohv 1 eur

ainuke hind mis samaks on jäänud krooniajaga ongi kohvi, oli enne 15 ja nüüd euro.

Asjade hinnad on jõhkralt tõusnud, kasutatud asi laadal kallim kui uus ja garantiiga poes, silma jäi CB jaam alan 100 mille eest küsiti 80euri poes saad oluliselt odavamalt.
muhu proti rehv 20, muhu juba kasvav ja narmendav rool 35, jne.

Ainuke mis kripeldama jäi oli lada 2106 esistange oli ühel eesti mehel müüa, kui loeb siis võiks ühendust võtta.

Aga traditsioon on ikka et peab minema ja ootan juba kevadist laata.

Ja ma ei väsi kordamast et mind ikka häirivad plastrelvade, kapsariivide ja kreemide müüjad seal laadal.

[ryblik1]

ainuke hind mis samaks on jäänud krooniajaga ongi kohvi, oli enne 15 ja nüüd euro.


Aga traditsioon on ikka et peab minema ja ootan juba kevadist laata.

Ja ma ei väsi kordamast et mind ikka häirivad plastrelvade, kapsariivide ja kreemide müüjad seal laadal.

Sama meelt! Kuigi ma ei pidanud sügisest laata selle vääriliseks et ennast kohale vedada, toredam oli peale Võru US raua üritust kodus puhata( ravida pead )

[jurka]

Paljud hinnad on müüja ja ostja kõrvade vahel.
Kopikas oli väike raha,krooniajal sent ka .
Kui enne küsiti vanatüübi tagatuleklaasist 5 krooni, siis nüüd oleks see hind AINULT sentides. Nii väärtuslikust asjast ei saa küsida ometi sente ja hind ongi kohe 3 eur.
Veneaegsed voolikuklambrid müügis 5 senti tükk.Küsisin 3 x hinda kuna ei uskund ,et 8 klambrit on AINULT 40 senti.
Ah mis sa neid kopikaid tagasi annad!Sellist lauset kuuleb palju ja eriti veel eakate inimeste käest.
Suhtumine müntidesse pole veel kõrvade vahele jõudnud.
Hulludest "müüjatest".Lätlasel kastist suurem kraam väljatõstetud,alles veel sodi(naelad,mutrid,katkised ja terved pirnid,hiires...t jne....) ja kastipõhjas jagajakaanesöed koos vedruga.Osadel vedrud küljes,osa eraldi ,umbes paar pihutäit.Ja tükihind 2 eur.Viskasin tagasi ja siis küsib müüja:mis need on?
Varuosade vähesus on ka kindlalt tingitud sellest Kurtna või mõnele muule laadale minek on seotud kulutustega ja pole kindel ,et saad raha.Metalli ostjad tulevad koju ja maksavad enamasti ka kohe.
Jõudu ja kannatust korraldajatele!

[Väravamehaanik]

Selle ürituse inglise keelne nimi on "swap meeting" ehk umbes nagu kokkutulek varuosadega. Kunagi polegi olnud plaani korraldada turumajandusreeglitele vastav vanade asjade laat.
Mina käisin sel laadal ilma rahakotita ringi ja sellises mahus olen harva rariteetseid (minu jaoks muidugi) asju koju vedanud. Põhimõte toimis sedasi, et ma üritasin müüjale selgeks teha, et mul on mingit detaili vaja. Müüja siis otsustas, kas ta soovis teha minuga koostööd selle detaili edasise saatuse osas. Mõnel juhul leppisime kokku võetuse/kinkimise protseduuri ja mõnes tehingus leppisime kokku järelmaksu, ehk hilisema maksmise. Mina olen õnnelik, sest ma ei viitsinud iga suvalise sigulli kilbi juures asjatada ja panustasin oma energiat ainult "vajalikele" esemetele. Sel korral ei toiminud minu poolt ühtegi emotsiooniostu, kuigi mind püüti sellele teele jõuliselt ahvatleda (igasugu plekist põrsaste ja muu träniga).

Kui ma ise ka oleks sel kokkutulekul müügiplatsiga osaleja, siis ma käituks ka nii, et asi oleks väljas üüratu hinnaga aga tegelikult annan niisama ära. Näiteks võtaks ma kaasa Ereliukase roostes raami ja näiteks astuks esimesena minu juurde üks "nokamütsiga noormees", kes küsiks: "palju see erekas ka maksab?". Mina vaataks altkulmu ja ütleks: "kaksadaviiskümmend eurot". Nokamütsiga noormees ütleks selle peale rumalasti ja jookseks minema. Järgmisena tuleks näiteks siin foorumis sõna võttev Kass, küsiks ka: "Mis see vokk siin teeb?" Sest viisakas inimene ei küsi kohe teise inimese käest mis ta maksab. Siis me teeks juttu, et Ereliukas oli kunagi hea ratas, sest meestekal ei ulatanud jalad pedaalideni ja nii oli jube valus sõita. Järgmisena astuks ligi näiteks Valdo, kes alustaks juttu näiteks nii, et "restaureerin 1983. aasta Lätlaste parimat jalgratast Ereliukast, kõik jupid on juba koos aga raami, näed, ei ole veel kusagilt leidnud, 82 ja 84 aasta raamid on masslevinud ja neid on mul vähemalt sada". Seejärel ütleks mina, et: "nende raamidega on tuuga jah" ja võtaks leti alt tutika raami välja ja annaks talle tasuta, sest ta suutis mulle selgeks teha, et see raam läheb õigesse kohta. Kui Kass siis veel seal seisaks, saaks ta endale selle väljas olnud roostes raami. Nokamütsiga noormees aga vaataks eemalt ja peaks raamidega minema marssivaid tegelasi ebanormaalseteks, kuigi tegelikult oli ise nõrk ja ei viitsinud minuga suhelda ja mulle selgeks teha, et tal on idee luua Baltimaade suurim ereka muuseum, kus on plaanis lisaks kõikide aastate ja kõiki värvi Ereliukastele panna ka puutetundlikud ekraanid, lapsed saavad pumbata ereka kummi ja baari pukkideks on erekate sadulad.

Aga kullakoormatena tassisin minema vist kõik Ikaruste ja ZIS busside jupid, mul oli laadal üks tuntud konkurent ka kes kasutas täpselt sama taktikat (tegime isegi koostööd) ja mõned jupid jäid laadale järgmist aastat ootama.

[kass]

Selle eest, et mina sain roostes raami ja Valdo tutika, kusjuures mina olin ka nokamütsiga, selle eest ma parandan Valdo juttu, sest Ereliukas on mitte läti vaid leedu toode. Aga ma ei imesta eriti, et Valdo selle läti tooteks nimetab.

Ja ma ei ole viisakas inimene! Aga muidu ilus jutt!

[Raudpats]

Hinnad on muidugi esialgu soolased. Küsida ju ikka võib! Aga peaaegu alati saab ju kaubelda. Samas , mõned ostjad soovivad ikka kõik puhta tasuta kätte saada (ja teinekord saavadki) . Mina näiteks müüsin ühte M1M vanatüübi esitule korpust koos süütelukuga ja tahtsin sellest 10€ saada. Täiesti korralik korpus oli, originaal värv peal, sildike sees, juhtmed taga. Klaas, reflektor ja klaasivõru puudusid. Üks mees käis seda mitu korda kauplemas, oli nõus ainult 5€ maksma. Olin selle hinnaga nõus, siis ta läks kusagilt raha tooma ja sai ainult 3€, rohkem ta ei olnud nõus maksma. No ta ei saanud seda kaupa. Ja siis tuli üks teine mees - küsisin tule eest 12€, arvasin , et niikuinii tuleb üks kauplemine ja tingimine. Aga tegelane võttis rahakotist raha, maksis ära ja läks õnnelikuna koos kaubaga minema.
Suuremate summade puhul on kauplemine muidugi asjakohane. Ja asjaliku ostajaga võib kenasti kaubale saada. Ja kui kodus on leib laualt lõppenud, siis viimases hädas ehk tõesti antakse asju ka sentide eest ära. Siiski suur osa müüjatest on enam-vähem asjade tegeliku hinnaga kursis ja teatud piirist allapoole ei lasku. Ja leib on enamusel ikkagi laual.
Ja samas ka vastupidine näide minu enda kolakastist. Ühes kastis vedelesid igasugused väiksemad jubinad, mida ma ei ole osanud identifitseerida. See oli minu jaoks tõeline prahi kast, jagasin sealt asju tasuta mõnele ostjale kauba peale kingituseks (ega eriti keegi ei tahtnud midagi ka tasuta sealt võtta). Üks somm tuhnis ka seal , siis võttis ühe umbes tikutoosi suuruse jublaka ja küsis hinda. Ütlesin talle, et kui just tahab midagi maksta, siis maksku, aga see on tasuta. Somm andis mulle 10€ ja seletas , et see on mingi vana Indiani klapiajami mingi osa, see on tal just puudu ja mitte kusagilt ei ole leidnud. Mul ei ole teadaolevalt mitte ühtegi Indiani osa olnud, pole mingit aimu, kust ma selle jublaka sinna kasti olin saanud.

[ryblik1]

Väravamehhaanikule 10p. Viimane post sobib vahvatesse kurtna lugudesse nagu valatud, eriti see sommi ja indiani jupi lugu. Huvitav kohe lugeda. GUT!

[PilleR]

Minul õnnestus seekord isegi midagi leida, autospordivimplite kogu täienes rohkem kui 30 eksemplari võrra - igati rahul

Muud kraami jäi ka silma, aga hinnad olid enamasti ulmelised ning rangelt öeldud numbris kinni...

[Armex]

Tõnu jutt on Tõnu jutt ta oskab pä'ris mitut asja.Foorumis"möla" ajada,busse taastada,isegi D kati tegi ära ja oskab bussi juhtida

[sugraM]

Olles paar aastat tagasi istunud kahe auto vahel kinni (pargiti julmalt kinni lihtsalt) ca 1 tund, oli seekordne parkimise korraldus täiesti positiivne kogemus. Ühe suuna süsteem ja konkreetne sisse ja väljasõit parkimisalale igatahes oli palju selgem ja loogilisem kui senini kehtinud virr-varr. Ka parkimise korraldajaid tundus olema enam kui eelnevatel aastatel ja rida mis täis sai suleti lindiga.

Muus osas, suht tavaline Kurtna laat. Ulme hindade taga tundub olema rohkem arvamus, et põhjanaabrid ostavad kõike hinda vaatamata. Õuna ja jõhvikamüüki nägin küll esimest korda aga noh, hooaeg ju kah selline.

Ostetud said mõned raamatud, ja veel paar pisividinat.

[näkisepp]

tere,no mis oli ka tollel laadal kõikse huvitavam pakkumine,mina sain hunniku sepatööriistu.

[TAR]

Nagu ikka uskumatut saasta, uskumatute hindadega Soome turismibussid olid seekord juba üpris varakult kohal, toitlustamise osas uudistooteid vähe - ikka grillvorst ja kõrvetatud liha Ja siis ikka need lätimaalased portselankujude ja pussnugadega. Aga muidu oli tore.

[ats97]

Sai ka käidud. Hommikul oli Pärnus ilm ilus ning sättisin ennast teele oma K´ga, kuid motojumal mind väga ei soosinud - varem eeskujulikult töötanud ning õlipidav mootor otsustas poolel teel, et hakkab õli lekkima ning veidike ka puterdama. Õnneks oli õli korvis kaasas ning puterdamine polnud väga hull, kuid mootor tuleb nüüd lahti võtta. Sõites oli taga meeldiv sinine vinekene ning tundub, et osa sellest tuli karterituulutusest.
Kaupa ikka oli, kuigi midagi väga konkreetset ostma ei läinud, siis nii hoolega ei tuuseldanud ka. Eliisaga sai mõne sõna meeldivat vestlust peetud ning niisama hängitud.
Arvestades sinist vinet mootorist ostsin ära uued kolvirõngad, samas leidsin ühe muheda müüja kola hulgast uue M´i pasuna ning vana Jawa uue laadimisrelee milled omandasin vägagi mõistliku summa eest. Mõned pudinad sai veel tasku ostetud ning sai ka silmi punnitatud. Mõni müüja on ikka väga kosmoses oma hindadega - valge taustaga emmi spidoka eest olgugi, et uue eest 100.- küsida!? roostes Ural´i velje eest 50.-!

Aga ilm oli ilus ja patseerida ning sõita mõnus (sõidukilomeetreid tuli kokku üle 220) ning ka tuttavaid kohatud, keda pole pikka aega näinud.
Kokkuvõttes igati tore pühapäev.

Ats.

[nymmik]

Leidsin väga soodsalt muhule 3 paari mootoripatju.
Ülejäänud asjad jäid leidmata nagu

01 Park/suuna alla tihend
luugil asetsev silt ladacombi või ziguli
03 punane sisu.

Samas oli müügi poolest vast üle aja parimaid kordasid mul, palju asju tuli muidugi koju tagasi tassida, sest kadusid need kliendid "tulen varsti tagasi"

Söök oli kulla hinnaga, järgmine kord oma sai kaasas