Tänapäevaset lääne traktoritega on see häda, et ei ole ühte mudelit. On seeriad, mille piires saab teatud asju valida. Mõne valiku tegemiseks tuleb seeriat vahetada.
Russiga on asi lihtne - üks peavalu kõik, erinevus on vaid mootorivõimsuses.
MF puhul loeb kaugus hooldekeskusest - nad ei taha teha tööd kliendi juures ja vedu teadupärast maksab. Tatoli hooldemehed on head, kuid nad on üsna koormatud (NH on hästi müünud). Stokkeri hooldus on hea, kuid nad on oma teenusest väga heal arvamusel (seda peegeldab ka hind). Sampo kohta pole paha sõna kuulnud, kuid headki vähe.Itaallasi ostavad vist ainult need, kes ise tööd teevad - Alvoro hoolduse kohta ei ole midagi laiemalt levimas. Müügi kohta aga küll
Mis puudutab võimsusvaru, siis siin on Corrado jutt õige. Samas pole mõtet minna väga ahneks. Ning tasub meeles pidada, et kui "väiksema" seeria masin on sama võimsusega, kui "suurema", siis eeldatav eluiga on pikem suuremal... Kahjuks ka hind.
Russi asemel tundub iga lääne traktor hea. Eriti töö tegijale - tema tagumik ju seal loksub. Otsustajale on uus russ parem - ikkagi odavam. Vähem raha kinni, kütusekulu on paari protsendi ulatuses sama, varuosade hind on madalam ja hoolduse saab ise tehtud, erimeeste töötunnid jäävad tasumata.
Eestis on paar põllumeest, kelle palgaline sulane töötab uuel lääne traktoril ja peremees teeb aeg-ajalt vajalikke töid kättejuhtuva, tihti vene päritolu, rauaga. Iseenesest õige mõte - asjalik sulane on täna kulla hinnaga ja tema tervist ning tööindu tuleb alal hoida.
Mina olen kõigile soovitanud - vali välja lähedaloleva hooldusega masinad, käi paari reaalsel töötegemisel proovimas ja otsusta selle järgi, mis endale sobivaim tundub. Kuid valiku aluseks peaks ikka olema võrdse varustusega masin - ei saa võrrelda astmevaba ülekandega JD ja tavalise sünkrokastiga Landinit... Masinate iseloomud on liiga erinevad.
Eeldatavaid hooldekulusid saab küll võrrelda - hooldetabelid ja nende hinnad annab iga asisem müügimees, kui neid küsida. Kütuse erikulu on kõigil samas suurusjärgus, tegelik kulu sõltub masinamehe oskusest traktorit nii häälestada ja kasutada, et kütust ei raisataks. Ma võin öelda näitema, et 4-hõlmalise adraga kündis paarikümnehektarist põldu üks mees kütusekuluga 19, teine 26 l/ha. Sama masin, sama põld, erinevad oskused (ja tahtmine neid rakendada).
Seda, kas on vaja elektroonikat, peab otsustama tulevane omanik. Kuid elektroonikaga peab oskama ümber käia. Ning kindlasti peab seda TAHTMA häälestada - ilma selleta pole lisavõimalustel (ja -hinnal) ju mõtet...
Teiste juttu võib kuulata, kuid käega peab ISE katsuma.