Liistusoone tegemine treipingiga.
#1

Oleks vaja ühele võllile ja rihmarattale liistusooned teha. Kuskilt on nagu kõrva jäänud, et seda on võimalik ka treipingis treiteraga teha niiöelda hööveldades.
Treipingiga sai proovitud ühele suvalisele ümarmaterjalile soont sisse teha niimoodi, aga midagi sellest välja küll ei tulnud eriti. Ilmselt ikka ei oska treitera õigesti välja käiata.
Oskab keegi öelda, kuidas seda täpsemalt tehakse, kui üldse saab teha?
Tean, et ilmselt mõtekam oleks lasta need asjad kuskil firmas ära teha, aga kuna pink on olemas ja aega ka vist üleliia, siis tulevadki sellised mõtted pähe.
Vasta
#2

Pane kärnpukki koonuse asemele võllijupist omatehtud abinõu, millel liistulaiune tera ristipidi tehtud avas. Telgjoont pidi puuri-keermesta ava fikseerimispoldile. Väntad paar korda läbi, siis annad poldist järgi, koputad tera väljapoole ja jälle paar lüket. Osal pinkidel sai tsentripuki supordi taha haakida, siis masin vedas. Padrun töödeldava rihmarattaga tuleb muidugi stoperdada. Tera tee tööriistaterasest,nt ümarviilijupist, sest kõvasulamotsa kipub tagasitoomisel ära murdma.
Vasta
#3

On täiesti võimalik teha tripingis nii liistusoont kui ka nuute ja olen ka teinud vajaduse korral.
Terahoidjaks sobib hästi kuuskant materjal ja jäikuse huvides võiks kasutada
võimalikult jämedat materjali ja auku minev ots treida vajalikku mõõtu.
Vanakooli meistrid tegid puuriga tera ava ja siis viilisid nelikandiks.
Tänapäeval lastakse freesiga terakeha otsa pilu ja keevitatakse mutter peale.
Lõikamiseks on vaja treipingi padrun jäigalt fikseerida näiteks sängi ja padruni vahele löödava puukiiluga.
Kindlasti ei soovita üritada seda tööd tsentripukiga vaid tera ikka terahoidjasse.
Üle 6mm laiuse soone jaoks tuleks näiteks 6mm teraga soon ette ajada ja alles
siis võtta näiteks 10mm tera.
Tera materjaliks sobib näiteks kiirlõiketerasest freesiplaat, ketasfreesi hammas,
puuri ots või keermepuuri jupp.
Kõva materjali puhul on ainuke võimalus kasutada kas VK-8 või T 15K6 plaati ja
sel juhul EI või tera tagasikeeramisel puutuda detaili ja tera kestvuse huvides keeratakse ka muust materjalist tera soonest välja tagasiliikumiseks ja siis limbi järgi tagasi ja uuesti läbi.
Ühe korraga võiks võtta mitte üle 0,1 mm ja selleks tuleb keerata limbi 0,2 mm jagu.
Soone laiuse täpsustamiseks olen ma pannud terakehale keskmise fikseerimispoldi kohale alla 1mm plekitüki.
See võimaldab välimiste poltidega tera kõrgust muuta.
Lõikamisel võiks üle 2 töökäigu terale õli tilgutada et oleks kergem keerata.
Esimestel kordadel ei maksaks kasutada kiirettenihet pingi tervise huvides.
Kui aga kogemus olemas saab nii kiiremini ja kergemalt.
Vasta
#4

Jäme see võll on? Kas terahoidjasse ei kannata kinnitada. Kui ja, siis tikkfrees või otsast siledaks käiatud puurijupp padrunisse ja freesima. Puuri kasutamisel olgu väljaulatus padrunist minimaalne,vahetevahel tilk õli. Kui ei kavatse rihmaratast vahetada siis lihtsa mehe liistühendus väga hea.
Vasta
#5

Mida sa jamad selle treipingiga, lase rellakaga võllile soon sisse ja asi korrasSmile
Vasta
#6

Eh

Kasuta tsentripuki asemel horisontaal-vertikaal"kruustange"
Ilmselt kõige lihtsam töökindlam moodus kiilusoonte freesimiseks.
Mis mõõdus soonetera-freesi Sul vaja läheks?25 mm puhul ilmselt 5mm frees.
Freesi kinnitad padrunisse ja alates 2500 pööret saad sellega tööd ka teha
Vasta
#7

Horisontaal-vertikaalkruustangid treipingil- millised need on? Kas midagi väga kapitaalset ühekordseks tööks?
Vasta
#8

Ilmselt tuleb Sul need ise aretada.

Rakis tsentripuki asemele ja rakise külge kruustangid.Liikumine toimub nagu ikka siinide peal.Verikaal liikumise koos siiniga kas lahendad keermelatiga või mõtled ise midagi head välja.Näiteks hammaslatt ja hammasrattad.Eks Sa vaata oma pingi järgi mida seal annab aretada.Aga asi on lõpuks seda väärt.Kui tahad nn pimedaid kiilusooni teha siis ma ei kujuta ette kuidas Sa selle nn nühkimismeetodiga saad.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#9

Iga töö juures tuleks vaadelda "kuluvat aega" - praegu on tegu pigem akadeemilist laadi arutlusega stiilis "ka nii on võimalik".

1) Käepäraste koduste vahenditega saaks soone kõige kiiremini tehtud ketaslõikuri ja viiliga: ketaslõikuriga lõigatakse kruustangide külge kinnitatud võlli küljele soone sügavus ära, seejärel soone laius, lõpplik siledus saadakse viiliga üle nühkides - ehk poole tunniga oleks töö tehtud.

2) Eestis müüdavad "odavad" (2000 eek suurusjärgus) Hiina horisontaal-vertikaal kruustangid on liiga suure lõtkuga: nende lõtk on 0.5 kuni 1 mm, mis on liiga palju täpse töö tegemisel.
Kui siia lisada kõige odavama 999 eek puurpingi 1 kuni 2 mm lõtk (spindli läbipaine freesimisel, mis tuleneb robustest kõrguse reguleerimisest), siis ei saa sellisest kooslusest mingit toimivat freespinki (lisaks jääb suure pöörlemiskiiruse tõttu jõust puudu, ehk frees kiilub pidevalt kinni).

3) Kui tahta odavat freespinki, siis Rootsis Jula ketis on 3999 sek (veidi üle 6000 eek) eest müügil uus freespink, mille reaalne lõtk on 0.1 mm kanti ühte külge freesides ja 0.5 mm kanti kahte külge freesides (kõrguse reguleerimine z telje sihis ja lõtkud xy telje sihisi on piisavalt väikesed).

http://www.jula.se/borr-frasmaskin-125693

Mootori võimsus on 550W, kiiruseid saab kahe rihma abil reguleerida 12 astme kaupa (320 kuni 3300 pööret minutis), x teljes liigub töölaud 230 mm, y teljes liigub 110 mm, pink kaalub 75 kg (kuidagi jõuab teda autosse ja trepist üles tõsta) ja ta töötab ühe faasilise 220V pealt (reaalselt jõuab ta minimaalsete pööretega 320 p/min teha 12mm sõrmfreesiga 12 mm sügavust soont alumiiniumi sisse, ning 60 mm toosfreesiga teha 30 mm sügavust auku alumiiniumi sisse).

4) Kui tahta väga täpset tööd, siis tuleks kasutada uusi cnc-juhtimisega freespinke, mis annavad 0.01 mm täpsuse freesimisel - selliseid pole mõtet koju garaazi nurka seisma tuua, kuna nad kaaluvad mitu tonni, vajavad kümneid kilovatte võimsust, ning maksavad miljoneid. Paljudes Eesti ettevõtetes on nad olemas ja nende tööaega müüakse mõnesaja eek eest tund.
Vasta
#10

Kui asi juba peeneks on läinud, siis kevadel tegin Viljandimaal Laatre teeristis olevas Svestra Centris(kasutatud põllumajandustehnika Rootsist paistis olevat põhiline) paar klõpsu vene roomiktraktorist T-70c. Kui nüüd pilti hästi vaadata, siis traktori tagant paistev sinine asjandus ongi freespink. Ainus häda et väga suur ja ühtki käsiratast pole (juhitimiseks kapp perfolindilugejaga). Ja hinda taheti ainult toomisraha selle eest, nii tüdinud oldi!!! Ei mingit miljonit, vaid kassalinti ja õigesse kohta augud lüüa!Big GrinBig Grin
[Pilt: T-70c%20%C3%BCld.JPG]
Vasta
#11

See viimane jutt oleks sobiv väljakutse mõnele mehaanika-elektroonika-programmeerimise piirialal toimetavale tegelasele. Asendada see perfolindimajandus tänapäevase PC-juhtimisega.
Mõnele magistrandile paras töö kaitsmiseks.
Vasta
#12

See PC juhtimise isearetus läheb 4 korda kallimaks kui toimiv pink soetada.Kasutatud kujul pean silmas muidugi.

Said Sa võllile soone sisse?Kus kandis muidu asud selle võlliga ja kui palju pikkust sellel võllil?
Vasta
#13

(13-11-2010, 18:10 PM)tcumen Kirjutas:  See viimane jutt oleks sobiv väljakutse mõnele mehaanika-elektroonika-programmeerimise piirialal toimetavale tegelasele. Asendada see perfolindimajandus tänapäevase PC-juhtimisega.
Mõnele magistrandile paras töö kaitsmiseks.
Teete nalja? Juhtmete kokkuühendamise eest küll magistrikraadi ei jagata.
Vasta
#14

Kui "vändast keeratavat" treipinki või freespinki tahta teha arvutiga juhitavaks, siis:

1a) Väntade asemele tuleb paigaldada samm-mootorid (stepper motor) - mitte nõrgad tikutopsi suurused 0.1 Nm samm-mootorid mida leidub vanade printerite sees, vaid tugevamad rusika suurused 1 - 10 Nm samm-mootorid, mis maksavad mitu tuhat eek isegi EBayst kasutatuna ostes.

1b) Samm-mootorite juhtimiseks on vaja mikrokontrollerit (valmis emaplaadil kitid arm7 protsessoritega on olemas ligi 1000 eek suurusjärgus) , millel oleks mitme kanaliga impuls-modulatsiooni (pwm) väljund. Tüüpiliselt on samm-mootoril 2 paari mähiseid, ehk 4 juhet ja seega on vaja iga samm-mootori kohta 4 pwm väljundit.
Iga pwm väljundi järgi läheb jõu-transistor, mis maksab mõnikümmend eek.

1c) Samm-mootoreid juhtiv kontroller ühendatakse arvutiga ja arvutis võtab ohjad üle tööpingi juhtprogramm. Juhtprogramm oskab lõtke kompenseerida (lõtku jagu tagasi kerida) ja nii saab sisuliselt lõtkuvaba tööpingi juhtimise - tüüpiliselt 0.1 mm täpsusega.

1d) Kui tahta sujuvat 2D ringjoone tegemist xy-tasandil, siis tuleb vaadata veidi keerukamaid juhtprogramme, mis võtaks lõtku kohtades kiiruse maha ja väldiks nii tangentsiaalkomponendi hüpet.

2) Kui tahta veelgi täpsemat tulemust 0.01 mm suurusjärgus, siis peaks lisama ka "joonlaua", ehk laseriga kaugusmõõtja - nii saab lõtkude rakendumise mittelineaarsust ja pingi/tööristade kulumist reaalajas kompenseerida ja nii saavutada 0.01 mm täpsuse - ehk sama tulemuse, nagu tehasest tulnud uued cnc-juhtimisegsa miljoneid maksvad tööpingid.


Vaevalt, et perfolindi ajastu freespingil on peal "joonlaud" - seega oleks tema ainuke eelis nõukogude aegsete "vändaga" freespinkide ees paigaldatud samm-mootorid - kui perfolindi asemele lisada kontroller ja ta ühendada arvutiga, siis saaks temaga ilmselt täpsuse 0.1 mm, mis on piisav kodukasutuseks (ahju tuharesti augud freesiks piisavalt täpselt välja), kuid pole piisav tänapäevase täpsusklassiga detailide valmistamisel (õlipumba labasid ikka välja ei freesiks).
Samas oleks elektroonikaga sinapeal olevatel tööpingi huvilistel mõistlikum vaadata läänest mõni läbikärsanud monitori või juhtblokiga vana tööpink, millel oleks juba "joonlaud" peal - nii saaks vea kõrvaldamisel 0.01 mm täpsusega tööpingi.

Mina olen enda jaoks täpse ja robustse töö nii lahendanud: 0.1 mm täpsust nõudvad robustsed detailid teeb "vändaga" väikse treipingi või freespingi peal ära - kui on vaja suuremat 0.01 mm täpsust või palju ühesuguseid detaile, siis laseb mõnes töökojas cnc-juhtimisega tööpinkide peal detaili valmis teha.
Igatahes mina ei näe mõtet kodukasutuses olevatele treipinkidele või freespinkidele mingit arvutijuhtimist peale aretada - piisavat täpsust ei saa nende peal niikuinii ja automaatse töörista hoidja puudumine muudab arvutijuhtimise eelised olematuks.
Vasta
#15

Selle mõne soone tegemiseks piisab täiesti oma ehitatud lahendusest.See võiks olla lihtne ja odav.Kuna teema algatajal on aega ja insenerivaimu siis saab selle ülesandega kenasti hakkama.

Räägiks pisut automaatikast.
Nende vanade pinkidega on see häda, et toiteplokid, mis neil läbi kärssanud on, seal ei ole taastada midagi.Neid ei ole ka saada kuskilt eriti, heal juhul võid tootjalt tellida aga hinnad hakkavad pihta mõnekümnest tuh kroonist jne.
Kogu liikumine toimub ikka täpsete masinate puhul mööda telgesid, reduktorid otsas, mootorid taga.Ei - sel teemal pikemalt, mis telgede otsalaagrid maksavad, sinna sa vene 80 eegust laagrit ei pane enam.Seal tavaliselt suurusjärku 10tuh üks laager, ylitäpne temaatika kõik.
Sinu leiutisel puudub nii automaatne tööriistahoidja , kui ka kalibreerimiseade, positsioneerijad, sondid, solenoidid, server, peaarvuti jne.Lisaks hydraulika,pneumaatika(tohutu loend komponentidest) ,silindrid.Nende hinnad on kosmilised.Siis on masinale ruumi vaja ventilatsiooni ja yhtlase temperatuuriga( mõjud masina sõlmedele )See on nii pikk jutt.

Aga antud valdkond mis puudutab CNC on muidugi väga huvitav.
Lihtsamalt seletades CNC-Computer Numerical Control.
Mõned viited:
Levinum control soft maailmas FANUC(Fujitsu Automated Numerical Control Unit)
Võid ka netist vabavarana prooviversioonina alla laadida masina simulaatori ja katsetada kodus arvutis.Sel see eelis, et erilist kahju Sa sellega tekitada ei saa(väga jaurama hakkad ja öid üleval passid siis rikud silmi ja naine tuleb kallale), võid omandada huvitavaid teadmisi.
NC-Numerical Code
M Codes(movment code)
G-Code:http://en.wikipedia.org/wiki/G-code
Töötlemisprogrammi kirjutad ise kui oskad programmeerida ja omad vastavat tarkvara ja teadmisi.Puhas matemaatika, geomeetria........

Näide:

%
*RECTANGLE AND CIRCLE
*Material - MDF
*BILLET LENGTH X - 110
*BILLET WIDTH Y - 90
*BILLET DEPTH Z - 12
*(OP 1 TOOL 5 5MM SLOT DRILL)
N10 T5 'Select tool.
N20 S2000 'Set speed.
N30 G0 Z6 'Rapid move to Safe Height for Horizontal Rapid Movement.
N40 G0 X69 Y45 'Rapid move across until above material entry point.
N50 G0 Z2 'Rapid move down to height for change to feed rate.
N60 G1 X69 Y45 Z-2 F75 'Feed into material to a depth of 2mm.
N70 G1 X41 Y45 Z-2 F300 'Cut the slot.
*(OP 2 TOOL 5 5MM SLOT DRILL)
N80 G0 Z6 'Rapid move up to Safe Height for Horizontal Rapid Movement.
N90 G0 X55 Y70 'Rapid move across until above material entry point.
N100 G0 Z2 'Rapid move down to height for change to feed rate.
N110 G1 X55 Y70 Z-3 F75 'Feed into material to a depth of 3mm.
N120 G2 X55 Y20 R25 F300 'Cut the circle: two G2 moves. Could define circle in one line using I J format code.
N130 G2 X55 Y70 R25 F300
N140 G0 Z6 'Rapid move up to Safe Height for Horizontal Rapid Movement.
N150 G0 Z50 'Rapid move up to Tool Change Height.
*(OP 3 TOOL 6 6MM SLOT DRILL)
N160 T6 'Select tool
N170 S2000 'Set speed
N180 G0 Z6 'Rapid move down to Safe Height for Horizontal Rapid Movement.
N190 G0 X10 Y10 'Rapid move across until above material entry point.
N200 G0 Z2 'Rapid move down to height for change to feed rate.
N210 G1 X10 Y10 Z-4 F75 'Feed into material to a depth of 4mm.
N220 G1 X100 Y10 Z-4 F300 'Cut the rectangle: four G1 moves.
N230 G1 X100 Y80 Z-4 F300
N240 G1 X10 Y80 Z-4 F300
N250 G1 X10 Y10 Z-4 F300
N260 G0 Z6 'Rapid move up to Safe Height for Horizontal Rapid Movement.
N270 G0 Z50 'Rapid move up to Tool Change Height.
%


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#16

küsige järgi, aga sellel freespingil nagu oligi poolemeetriste tähtedega nimi CNC
Vasta
#17

Kui on CNC peab olema pardakompuuter või liides ja nii vanal masinal seda vist ei ole.Aga tasub vaadata v olla saab asja või isegi vajalikke varuosasid
Vasta
#18

Ma muidugi hoiatan, et see masin on nii suur, et kui traktorile detaili vaja, on lihtsam töölauale sõita ja seal küljes ära teha!!! Ja kappi oli ka üle kantmeetri! Kas ta nii vana ongi, aga Rootsis olevat veider seadus, et pankrotti läinud ettevõtet lihtsalt uue nime all käivitada ei saa- olgu plats puhas!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne