Liiklemised: harjutame talveralliks
#1

Maanteel oleva olukorra tekkepõhjuseks on kindlasti puht eestlaslik üleorganiseerimine ning ajude mitte kasutamine, koos kastis mõtlemisega. Võtnud riigi rahade eest 100 lumelabidat toimetanud need inimesteni ja pannud nad tööle, oleks varsti väljas omadega.

Mina isiklikult käisin just otsimas täna korraliku matkalabidat (loe sapööri labidat) mida masinasse kaasa krabada. Kahjuks ei leidnud kusagilt veel Sad. Samas annab selle ka ise valmistada Big Grin

Selliste ilmastiku oludega tulevad alati meelde kadunud isa õpetussõnad. Kui tuiskab, võta labidas kaasa, kui tormab, võta mootorsaag.... ning mitte kunagi ei jää saa teele. Vedamise köis peaks igal normaalsel autoomanikul nii kui nii kaasas olema.

Eks igaühel ole ka kortermajade juures näha lambakarja käitumist. Lund on palju aga keegi ei viitsi labidat liigutada ning siis vingume, et ei saa omavalitsus tööga hakkama. Sai päeval kühveldatud oma R'i 1,5h lume seest välja koos parkla sõiduteega. Kuid keegi teine ei suuda seda millegi pärast teha. Teeks kampaania, kõikidele X5, Länkaritele, Patrolitele, Eskalaatoritele ning muudele nelivedustele "linnaautodele" sahad ette ja tööle.
Vasta
#2

(11-12-2010, 01:40 AM)Aibast Kirjutas:  Mina isiklikult käisin just otsimas täna korraliku matkalabidat (loe sapööri labidat) mida masinasse kaasa krabada. Kahjuks ei leidnud kusagilt veel Sad. Samas annab selle ka ise valmistada Big Grin

Eri kujudega (kühvel,teravaotsaga) väikeseid nn sapöörikaid oli ESPAK i aia osakonnas sellised sinised ja tundusid suht asjalikud.

Vasta
#3

See lumes kinni olemise teema tuleks ehk modedel tõsta eraldi teemaks, aga minu meelest on kanal kahes virisevatele naistele paras, et riik nad hätta jätab ja ei lähe nendele igale poole järgi, mida nad oma sotsmaksu eest eeldavad. Ei ole iga väikese lumesahmaka pärast vaja kiruda seda sama riiki mille kodanik ka mina olen. Mina saan hakkama, sest ma ei sõida talvel plastikust aasia liisingupanniga. Kas on veel vaja õppetunde inimestele, et nad hakkaksid aru saama tunnustatud autoinseneride reaalsest panusest autoehitusse või lasevad endid endiselt ära moosida odavatest riisirakettidest, mis ei ole mõeldud kasutamiseks meie laiuskraadil.
Me ei lähe ju sellise ilmaga õue sandalettidega ja siis ei virise, et riik ei tule appi.
Ma ei saanud ka hommikul tööle, hoolimata sellest, et sõidan vaikselt oma Range Roveriga, muusika mängib, salong on soe - aga keset teed on keegi põiki parkinud oma valget värvi Honda Siviku, ilma igasuguse hoiatava märgistuseta ja siis minema kõndinud. Jätnud siis vähemalt tuled vilkuma. Teed puhastav traktor ei pääse ka läbi. Traktoristil pole ka niipalju julgust, et ese lihtsalt kraavi lükata. Ja nii istubki enamus Põhja-Eestist kinni, sest Aasia rünnak ühe Euroopa riigi infrasrtuktuurile on olnud piisavalt jõuline ja eestlaste endi uskmatuse tõttu võrreldav Trooja hobuse juhtumiga vanal ajal.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#4

Padaoru effekt toimus ka laupäevaöösel vastu pühapäeva. Kus kohtusid kitsal lasnamäe tänaval lõõtsaga buss, politseiauto ja suur lumevall.
Ühes kurvis ei mahtunud buss ja vastutulev politseiauto teele ära. Politseiauto suruti bussi poolt pm. jõuga valli. Bussi ja auto vahele jäi max. 2cm ruumi. Saan aru, et üks oli suur ja teine võimu esindaja ja mõlemad surusid jonnakalt peale. Ja mis oli tulemus politseinukud autost välja ei pääsenud ühelpool buss teiselpool pea katuseni ulatuv lumevall. Ja siis tulin mina Big Grin Ülikonnas lips ees haarasin pagassist lumelabida ja asusin päästetöödele. Mis aga tegid minu taga seisvad teised sõiduki juhid. Kes sai keeras otsa ringi kes vaatas niisama pealt. 5 minutit hanges möllamist ja üks politseinik suutis ennast aknast välja upitada ning võttis kaevetööd üle. 10 min.meeskonnatööd veidi nügimist ja asi oli korras. Preemiaks sain kaks helkurit Toungue
Aga kas praeguses olukorras ei peaks politsei autodes kohustusliku relvastusena olema ka lumelabidas?
Vasta
#5

(12-12-2010, 10:02 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  See lumes kinni olemise teema tuleks ehk modedel tõsta eraldi teemaks, aga minu meelest on kanal kahes virisevatele naistele paras, et riik nad hätta jätab ja ei lähe nendele igale poole järgi, mida nad oma sotsmaksu eest eeldavad. Ei ole iga väikese lumesahmaka pärast vaja kiruda seda sama riiki mille kodanik ka mina olen.

Ometi oli kaks asja: kogemus lumeuputuse näol eelmisest talvest, et on ka häid suusailmu ja teiseks küllaldane hoiatuskampaania TV-s-raadios, mida enamik eiras. Siis mindigi oma olematut lumeläbivust demonstreerima teedevalitsuse sahkadele ja hädaldama olematu riigipoolse abi pärast. Ega riik ei saa lolli aidata kui ta pea ise tulle topib.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

(13-12-2010, 13:47 PM)Prii Kirjutas:  Kuna ei ole ise niiöelda "libedasõidu koolitusel" pidanud käima, siis tekkis kohe küsimus, et mida seal reaalselt üldse õpetatakse siis?
See libe mis seal on, ei ole see mis praegu on. Lühidalt siis.
Muidu ohutusest räägitakse ja kuidas midagi ära hoida.
Muidugi sai aimu mis see avarii tegelikult on...
Vasta
#7

Libedakoolituse põhimõte on ennekõike noortele juhtidele selgeks teha, et peale 2 aastat liiklemist ei tasu ennast veel meistriks pidada. Paari tunniga ei ole võimalik libedasõitu selgeks õpetada/ õppida.
Vasta
#8

No nii,mis linnas toimub,jätab mind täiesti külmaks.Sest seal lükatakse ja koristatakse maksumaksja rahadega teed korralikult lahti.Kuid see mis toimub maapiirkonnas on tegelikult kaos ja üks häda puha.Sahkasid pole kusagil eriti näha.Hommikuti pole teed lahti lükatud,kuigi on ju teada,et seda teed mööda peab koolibuss sõitma.Lapsed peavad kooli saama.Milles asi? Riiki ma siin ei hakka kiruma,sest mõni härra pisut hell sellel teemal..Kui koolibuss hommikuti ei tule,siis pean ise neid kooli vedama.Minu Mosse ronib igaltpoolt läbi.Kui ei lähe ,siis südamehaigest autojuht kaevab ennast koos autoga asfaldile. Sellised olukorrad,et buss liikuma ei saa,on ka eelmistel aastatel olnud. Sellel aastal paistab asi korduvat.Keegi midagi ette ei võta.Paljugi jääb selle taha,et maal on teid palju ja neid ei jõua keegi lihtsalt lahti hoida.Eriti,kui tugev lumesadu. Noortel pole häda midagi,kuid kuidas saavad hakkama kõrvalistes kohtades elavad vanainimesed? Vald on aktsiaselts või mingi muu asutus,kes tellib teenust .Vallal ei ole mingit tehnikat ega midagi.Hädaolukordadeks peaks ikka igal Vallal või siis piirkonnal olema tehnika millega vastavalt vajadusele opereerida.Senine süsteem ei toimi. Kellegil aga aru peas ei ole.Talv tuleb ju ka ootamatult....
Viljandi külje all oli mõned päevad tagasi vaatepilt,kus suur rekka ei saanud mäest üles Rõngu poole.Saalis edasi tagasi ja tema selja taga seisis teine oma järge ootamas.Hullud kohad on ju teada kõigile.Need peaks tegema korda esmajärjekorras.Seda aga pole tehtud.Keda kiruda?
Mäed ja orud on siin enne meid olnud...
Mis veel silma on hakanud. Nimelt see,et kui mõni auto vastu tuleb,sõidab pea-aegu keset teed ja ma pean ise kas või kraavi tõmbama.et mitte kokku põrgata.No küll värisevad...
Üldse tuleks kõigil asjast mingid järeldused teha.Mida ette võtta ja kuidas teha. Selge on see,et kui teeolud hullud ja väga häda pole,istume kodus.Ei pea igapäev ringi töllama.Kui vajadus liikuda,siis tuleb selleks ka valmistuda. Labidad ,köied ,soojad riided ja kindad peaks ikka ligi olema.Ehk läheb vaja.
Ah jaa,täna käisin abis koolibussi lahti kaevamas.Õnneks ilmus ka üks dziibijuht,kes Mersu bussi üle mäe lohistas...

Muidugi kõigile sahameestele AITÄH !
Vasta
#9

(13-12-2010, 16:15 PM)martin59 Kirjutas:  Libedakoolituse põhimõte on ennekõike noortele juhtidele selgeks teha, et peale 2 aastat liiklemist ei tasu ennast veel meistriks pidada. Paari tunniga ei ole võimalik libedasõitu selgeks õpetada/ õppida.

Mina sain load siis kui algas see nn. täiendõpe. Juba siis olid autokoolid sedameelt, et kui sõidutunnid toimuvad talvel libedaga siis pole nagu lisaõpet vaja. Tookord vastati väga naljakalt et meil polegi talve ja seega tuleb lisakoolitus läbida. Ja nii oligi, et paljud tegid libedakoolitust vihmastel talvekuudel maksid raha ja ei saanud ju tegelikult mingit koolitust peale teooria. Ok nüüd on liberajad jne. aga ükski tehislikult tekitatud rada ei anna seda kogemust mis tekib lumevaaludes kui juhitavus kaob.

Mina pole seda lisakoolitust teinud ja vahetan iga kahe aasta möödumisel oma load uute algaja lubade vastu. Koolitan ennast ise kasvõi 20 aastat ja vähemalt on iga kahe aastatagant reaalajas moluga vastav pilt juhilubadel Toungue


PS. ARK i töötaja küsis, et miks ma ei tee seda koolitust. Ma vastasin, et mulle meeldibki vahtralehega sõita sest siis kõik hoiavad eemale.
Vasta
#10

Tuleb ehk tänavu muuseumikaup kurjaks ajada... , iseasi kui palju too peletis kütet küsib.

[Pilt: maanteemuuseum_1.jpg]

Isegi talverallile "nullautoks" võiks ju vanuse poolest sobida.

loll on loll olla.
Vasta
#11

(13-12-2010, 20:37 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  Tuleb ehk tänavu muuseumikaup kurjaks ajada... , iseasi kui palju too peletis kütet küsib.

[Pilt: maanteemuuseum_1.jpg]

Isegi talverallile "nullautoks" võiks ju vanuse poolest sobida.
Mis mõtet siis sellel rallil oleks>>? Et tänapäevase GTI Golfiga mööda poleeritud rada sõita? No thanks.
Vasta
#12

Aga möelge hetkeks, kui peaks teisest sordist loodusenähtus olema.. kui praegu isegi lumega jäädakse hätta.
Vasta
#13

Eekmine talv jäi kuskil müügi kuulutus silma kus selline lumekoristus masin müüa oli,autoks oli siis URAL

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#14

(12-12-2010, 10:02 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  Mina saan hakkama, sest ma ei sõida talvel plastikust aasia liisingupanniga.

???
Mina saan ka hakkama, kuigi justnimelt sõidan talvel plastikust aasia liisingupanniga...Big Grin

[Pilt: IMGP3060.JPG]

Ja nagu eelolevalt pildilt näha, aitan sellega tihtilugu ka rauast teutooni hobuseid.

Tänahommikune "saak" ntx. oli üks uhke MB coupe ja üks prügiauto Volvo; mõlemad suht lootusetult sisse kaevanud...(Krt, sõidukate omanikud, tehke omale ükskord selgeks, kuhu oma saanile ette konksu saab kinnitada, kui hanges istute...)

Aga Talveralli teemasse:
9ndal Talverallil oli sama Navara "pann" meie meeskonnal turvaautoks: tõmbas vajadusel hangest, laadis akut (Golfil ütles genekas lõunapausiks üles; aku käis kolm tundi Datsunil, siis vahetus Golfiga ja nii umbes neli korda kuni õhtuni), tassis lisakütust ning paari tööriista jne, so. tegi tööd, milleks ta loodud on...Samuti said hangedest üle ja välja mitmed teised rallil osalejad.

P.S. Kui keegi 10ndal rallil lumevallis istub ja sedasama Musta tulemas näeb, siis alati võib hääletada, selleks ta seal kohal ongi...
Jaapanivaenulikud istuge, muidugi, hanges edasi...Toungue


Vasta
#15

(13-12-2010, 20:55 PM)mrt36 Kirjutas:  Aga möelge hetkeks, kui peaks teisest sordist loodusenähtus olema.. kui praegu isegi lumega jäädakse hätta.

Ehk Muda uputus ?

Esimene siis stardis ja teine lõunal kahjuks finishist pilti pole.[attachment=34831][attachment=34832]

Ja ärge arvake , et herr Veski laskis Männiku stardiplatsi poleerida asfaldini puhtaks ... talve ega lund lihtsalt ei olnud Sad

Aga ma ei väida, et see oleks lihtsam olnud kui talvel lumes möllata. Lumi ei kleebi aga muda küll ja määrib ka. Ja juhitavus mudas on hoopis teine kui lumes.



Vasta
#16

(12-12-2010, 10:02 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  ...
minu meelest on kanal kahes virisevatele naistele paras, et riik nad hätta jätab ja ei lähe nendele igale poole järgi, mida nad oma sotsmaksu eest eeldavad. Ei ole iga väikese lumesahmaka pärast vaja kiruda seda sama riiki mille kodanik ka mina olen...

Kõigile neile kes kuskil lumes kinni ja abi ootavad, paneks siia ühe pildi eelmise aasta jäärajast, kus noored (enda, mitte minu) autot serviti valli otsa parkisid. Pilt tehtud esimese "suitsupausi" ajal, kui serv juba mõnikümmend cm madalamal. Esiotsa kui reisija ust, kui tankiluuki avasin oli küll kahtlane tunne.
Lähim töötav auto asus väga kaugel, kaks korralikku alu labidat asusid pakiruumis. Kokku võttis selliselt pargitud auto ratastele ja rajale tagasisaamine arvate kaua? Vale, kahekesi hoolega vehkides 5 (viis) koos alustuse ja lõpetusega ehk kokku 10 minutit, selle ajaga oli korralik "ämmaboks" kaevatud ja rattad maas. Ja nii juhtus päeva jooksul veel nii mõnigi kord, aga samas... Ringiajad küll pikenesid, kuid väljasõite jäi ka oluliselt harvemaks ja enne kui paremat jalga põrandasse suruti, tuletasid labidavarre järele paindunud sõrmed ennast meelde.

Ehk peaks ka autokoolis enne rooli lubamist, toimetama pisikese kursuse, kus hädatarvilikud eneseabi võtted selgeks tehtaks? Näiteks kasvõi see, et kui on oht ennast kinni sõita, siis ei punnitata mitte viimse piirini, rattad täisgaasil auku kaevamas, vaid lastakse hooga ja kui enam ei lähe, siis tagasi ja uuesti ja uuesti. Ja kui enam ei liigu, siis natukese kühveldamisega on võimalik jälle kasvõi paarkümmend cm liikumisruumi tekitada ja ülejäänu teeb juba inerts.



Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   


Vasta
#17

Rääkides lumes ja talverallist siis omast kogemusest teada et kui pea otsas liigelda siis ei tohiks väga hullusti kuhugi kinni jääda v.a kui kraavid pole siledaks lastud nagu eelmine ralli aeg mönes kohas Big Grin '
Eelmisel korral sai meie tiimi poolet nn pisemad autod lihtsalt töstetud välja, suurematest kahjuks jöud üle ei käinud Big Grin Ehk siis kui labidat pole siis jöud abiks. Big Grin
Vasta
#18

(12-12-2010, 10:02 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  Mina saan hakkama, sest ma ei sõida talvel plastikust aasia liisingupanniga.


siin hea näide mida mõeldakse plastikust aasia liisungupanni all. Ma enda masinaga suutnud seni lumest läbi saada.

PS. Minu oma see pisike roheline kast punase kõrval

[Pilt: large_24254111_nMt3.jpg]
Vasta
#19

Teema pealkiri on Harjutame Talveralliks!
Meie "harjutame" juba viimased 8 talve IGASUGUSE ilmaga prantsuse punniga. Kõik Talveralli rajad on sisse sõidetud Saxoga ja korralikult kinni (et oleks vaja labidat või veel hullem - trossi ja tõmbajat!) pole me veel istunud. Teie aga küll ja palju! On paar korda ka kinni jäädud ehk EDASI pole pääsenud, kui oleme naturaalset lumesahka mänginud aga tagasi on alati saanud. Punniga, Alwaro sinise Puntoga, sõitsime sisse ka Rakvere koolistaadionile triibud, et sahamees teaks, mida ja kuhu lükata. Lund oli nii 40 cm. Jne, jne. Kaks viimast rallit oleme läinud seda teed rajavalikul, et enam ei võrdle "Saxoga saame läbi, siis saavad teised ka". Kogemus näitab, et enamus ei saa ja jälle on ummik. See aasta ei võta ühte ainsamat riskiteed enam sisse: eelmine aasta see lõik, mis jäi ennelõunat täies mahus välja, oli viimane "minulik", kus Tiina kohe hoiatas. See, et mina sealt kergelt "piiripealselt" läbi saan tähendab ralli enda ajal vägimagi tuisu korral raudset 100-autost ummikut Big Grin Eks nii muutuvad rajad ju iga aastaga ka natukene ebahuvitavamateks ja vähem päris nurgataguseid metsasalusid läbivateks...

Seega ma ei alahindaks putukate ronimisvõimet(valge Sputnik on ju ka puhas putukas!), vähemalt meie ülikõrge kliirentsiga kompakttagasillaga 850-kilone aparaat ronib väga kaugele. Teile rada tehes oleme olnud sunnitud läbi väga suurte tuisuvaalude ka põllupeenrale ronima, sest teest kõrgem põld oli lumevaba. Läinud olematu tee peal, valge lumepilv lendab üle katuse; küljega õgvendanud valle sest "maasturimees" ei liikunud ei edasi ega tagasi aga meil pole ju recce-tööd tehes valget aega raisata jne, jne. Kui ka jääb kinni, suudab üks inimene kergauto jälle lahti lükata, mida ei saa juba 1tonn ja raskemate kohta öelda.

Muidugi ma lähen Saxoga päris "julmalt" ka vallidele peale ehk ei hellita ja jalg ei värise, kuid põhitöö teeb ikkagi ära väike kaal, kitsad rehvid ja ülikõrge sile põhjaalune ehk autokese enda õnnestunud ehitus. Eks neid räsimise märke on putuka põhjaalt ka näha a mis siis? Putukas saab kohe 200 000km ja 10 aastat täis, millest vaikselt kisub sinna (ralli lõpuks kindlasti) 20 000 km Talveralli radade sõitmise poole ja kogu selle lammutamise peale on ära kadunud vaid 2 porilapakat. Kas need on kadunud Talveralli radasid tehes või suvel metsast küttepuid ja põlluveerelt kive välja vedades, ei tea. Seda tean küll, et tagasilla õõtsa laagrid tappis ära katusekattematerjali ja seesama kivide vedu Big Grin

PS: kõige radikaalsem koht, kus Saxo üles ronis, oli see Neeruti mägede järsk tõus järve äärest. See oli 100% klaasjää servast servani ja putukas ronis sealt üles, küll mitmenda korra peale ja alt hoogu võttes kui seegi oli ju tõus, mitte lauskmaa ja klaasjää. Teispoolt alla tagasi ka aga siis Tiina keeldus autos istumas ja "laskus" puudest kinni hoides läbi metsa. See jälle koht, kus vaid ja ainult olematu kaal rolli mängis.

Edit: kuna Samarast pole kusagil kellelgi suurt kahju, siis võib sellega ka traielirajal maasturite vastu võistelda Big Grin Kas ta just "Sex Machine" on, see on pigem maitse küsimus Big Grin
Vasta
#20

eks ma harjuta kah oma madala 850R'iga kohalikus linnas lund lükates talveralliks. Siiani pole kusagil kinni jäänud ega probleeme tekkinud. Eks Suppi käest pea uurima kuidas meie lumerallekas kehvas suusailmas toimib. Nädalavahetusel plaanis minna "kastiga" metsateedele jõulukuuskede järgi - trenni saab tehtud kui palju...Kindlasti kaasas paar lumelabidat ning muud varustust.

1987 Volvo 740 "kastikas"
2001 Volvo V70XC
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne