Isetehtud lumepuhurid
#61

(19-12-2010, 15:33 PM)unicman Kirjutas:  http://nagi.ee/photos/USSRV4/17285747/
Karm pill!
Tõesti karm! Roomikutega ja puha.


Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#62

Roomikutega on ka probleem, kuna rattad on väikesed, on masina kõrgus keskelt ainult 5cm ja suure kaalu tõttu vajuvad roomikud läbi, siis jääb asi kõhupeale kandma ja on jupp kangutamist, et uuesti liikuma saada.
Vasta
#63

(19-12-2010, 16:47 PM)meli666 Kirjutas:  Palju tööd teha ei saanudki, kui käis hirmus pauk ja asi seiskus momentselt. Puuhalg lume see oli jäänud viskekopa ja korpuse vahele. Ise sain motoploki juhtsarvega ka niikõvasti mööda põske, et see täitsa paistes.
Tulemus on see, üks viskekopp on täiesti sodi, aga veel hullem on see, et teo võll on ka täiesti kõver. Igatahes asja temast ilmselt enam ei saa.
Tunnen kaasa! Sad Hea asi oli sul.
Vähemalt saime nüüd teada, miks lääne käsitsi opereeritavad puhurid on kõik kaheastmelised - ohutus! Tigu käib ees aeglaselt ja viskerootor on oma korpuses peidus. Kui kivi saab, siis lööb küll labad kõveraks ja tihvtid võllil puruks, aga ei tapa kedagi ära. Meerikamaal oleks kasutaja puhuri tootja kohtusse kaevanud ja ntx kaelavalusid vms simuleerides pikka aega raha pumbanud.
Miks sa tahad tigu täiesti nullist teha? Minul on teovõll koos viskelaba ja tigu toetavate lattidega valmis ning praegu jaman just teo lehtmaterjalist väljalõikamisega. Teen ja passitan shabloone jne. Ei ole mõnus tegevus. Lõikamist on palju ja lõikekettaid läheb nagu leiba. Soovitan kasutada vana tigu, kui vähegi võimalik. Lõika lahti ja pane uuele võllile. Hoiad umba palju aega kokku.
Aga kui tahad eksperimenteerida ja seest tühja biheeliksit ehitada, siis... tere tulemast klubisse! Smile
Ah jaa, head paranemist!
(19-12-2010, 22:32 PM)USSR V4 Kirjutas:  Roomikutega on ka probleem, kuna rattad on väikesed, on masina kõrgus keskelt ainult 5cm ja suure kaalu tõttu vajuvad roomikud läbi, siis jääb asi kõhupeale kandma ja on jupp kangutamist, et uuesti liikuma saada.
Lühidalt öeldes - kurjal pullil on taksikoera jalad all! Smile Kas tõsta ei anna siis kuidagi? Veel üks küssa, kas masin pöörab nagu roomikmasinad ikka või pead suuna muutmiseks käsitsi kangutama?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#64

Tõsta ei saa, kuna kumbagi roomikut veab kett, ja ketirattad on põhjale väga lähedal, kette omakorda veavad planetaarülekanded, ja neid saab eraldi käepidemetel olevatest väikestest hoobadest(nagu sutsklapi hoob) välja lülitada, tööle jääv roomik keerab masina soovitud suunas, või peaaegu kohapeal ringi. See taksikoera jutt on aga väga asjakohane. Suvel, kui aega jääb üritan kõik puudused kõrvaldada, meenutame, et ehitatud sai ülikiirelt ja põhimõttel, et saaks kuidagi tööle, lumi tuleb ju ootamatultSmile.
Vasta
#65

(19-12-2010, 23:26 PM)meli666 Kirjutas:  Kui jämeda ja millise profiiliga võlli sa valisid? Kuna see võll on kõige alus, siis peaks ikka jämedamast materjalist olema.
Pidasin originaalvõlligi liiga jämedaks. 76mm asemel võtsin 43mm, seina paksust pole mõõtnud, aga umbes 4mm. Arvasin selle piisavalt tugeva olevat. Jalaga peale astudes läbi ei paindunud. Normaalse töö ajal ei tohiks midagi juhtuda. Nüüd kratsin kukalt, et pagan küll, äkki jääb lahjaks! Sad Kardan et nii võimas löök lööb igal juhul midagi kõveraks. Kui võlli teedki tugevama, annab kusagil miski muu järele või viskab terve agregaadi vastu pead. Kindlasti panen võlli otsa tihvti või poldi, mis ülekoormuse korral murduks. Rootoril endal on inertsi küllalt, et kõverasse minna, aga vähemalt ei tohiks masin siis nii hullusti takka üles raiuda. Kui asi toimib, siis järgmiseks talveks tasuks äkki kaheastmeliseks ehitada?
Tasakaalustamist kardan ise ka. Kui ikka rootorit korralikult parlanksu ei õnnestu saada, siis alla panna ei ole mõtet. Tuleb uus teha või midagi muud välja mõelda.
Kui paks sul võlli sein on? Kui paks teo plekk?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#66

Basiilio,lõika plekki parem tikksaega.Metabo terad kestavad hästi.Ise lõikan plekki juba aastaid tikksaega.
Vasta
#67

(20-12-2010, 10:09 AM)muska71 Kirjutas:  Basiilio,lõika plekki parem tikksaega.Metabo terad kestavad hästi.Ise lõikan plekki juba aastaid tikksaega.
Mõtlesin korraks selle peale. Olen tikksaega lõiganud ainult pehmeid asju, nii et kogemus puudub. Kuidas 3mm plekki võtab?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#68

Lõikan isegi paksemat,kindlasti kaitseprillid ette ja madal kiirus.
Vasta
#69

Õhukesest plekist saab ju suht täpselt sablonid teha ja siis ühes mõõdus tukid välja lõigata ja kokku disainida-keevitada.
Vasta
#70

Eesti nokitseb... foorumis on siis mitu usinat meistrimeest ja mõned labida mehed.
Täitsa põnev oleks kui need meistrimehed oma isevalmistatud puhuritega ühel ilusal talvehommikul kusagi lumise platsi ääres koguneksid ja oma valmistatud leiutisi ka teistele demonstreeriksid ning omavahel jõudu katsuksid.
Vasta
#71

Mis teha,elu sunnib.2tonnise massiga sahk enam lumest läbi ei lähe siis tuleb karmim masin valmis teha.Materjal kodus olemas,treialitööd natuke tellida ja edasine juba puhas fantaasia,nauding isetegemise rõõm.Milleks panna mingi 30kilo magama kui saab oluliselt odavamalt?
Vasta
#72

(20-12-2010, 20:45 PM)kalacompany Kirjutas:  Eesti nokitseb... foorumis on siis mitu usinat meistrimeest ja mõned labida mehed.
Täitsa põnev oleks kui need meistrimehed oma isevalmistatud puhuritega ühel ilusal talvehommikul kusagi lumise platsi ääres koguneksid ja oma valmistatud leiutisi ka teistele demonstreeriksid ning omavahel jõudu katsuksid.
Siis peaksid ka erinevad masinaklassid olema. Kujutan ette kui keegi tuleb tankimootoriga peletisega ja puhub koos lumega ka kaasvõistlejad minema. Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#73

(20-12-2010, 21:53 PM)Basilio Kirjutas:  
(20-12-2010, 20:45 PM)kalacompany Kirjutas:  Eesti nokitseb... foorumis on siis mitu usinat meistrimeest ja mõned labida mehed.
Täitsa põnev oleks kui need meistrimehed oma isevalmistatud puhuritega ühel ilusal talvehommikul kusagi lumise platsi ääres koguneksid ja oma valmistatud leiutisi ka teistele demonstreeriksid ning omavahel jõudu katsuksid.
Siis peaksid ka erinevad masinaklassid olema. Kujutan ette kui keegi tuleb tankimootoriga peletisega ja puhub koos lumega ka kaasvõistlejad minema. Smile

Esiteks on ju olemas murutraktorite ralli ja seal pole keegi kombainiga veel laamendamas käinud. Aga kuna me hakkame jääajale üle minema siis oleks aeg ka lumetõrje rallisid korraldada.

Klass I Omavalmistatud 2 ratast
Klass II Tehasetoodang 2 ratast
Klass III Labida mehed Kätes ramm
Klass IV Vabaklass ATV d , Maasturid Jne ......

Kindlasti võiks see plats olla üldkasutatav, et selle puhastamisest ka mingit kasu oleks . Mõni selline mida vald või linn pole suutnud omajõududega puhtaks saada.
Ja et see oleks ka kogupere üritus võiks kogu sellest lumekuhjast lumelinna ehitada nii nagu minu lapsepõlves lauluväljakul tehti.

Head nokitsemist ja loodame, et need vahvad snowkillerid ka ennem lumesulamist ennast tõestada jõuavadSmile


Vasta
#74

lugesin terve loo läbi Smile.. tänaseks olen end rihmaks kühveldanud ja unistan puhurist Smile. Tekkis küsimus - et kas teo asemel oleks võimalik kasutada mõnda sobivat tagasilda? Et differentsiaali ja pooltelgi jne? Saab äkki ettevedu liig kiire, mida muidugi saab etteveolabade kaldega vähendada, ühte sellist nagu nägin kuskil jutuubis. Sel etteveolabad jahvatasid mis hullu, kuigi töölaius polnudki suur. Mnjaa, oli vist loll mõte.Rolleyes


Vasta
#75

Pole üldse paha mõte

Võtad mõne auto tagadiffri, selle keevitad kinni-blokk.Diffrist veoteljed külje peale välja, veotelgede otsa teed laagripukid, rattaflantsi asemele paned hammasrattad ja kett siis spiraali vedama.See soovitavalt nõrgem-paras kett, et kui miskit kinni tõmbab, tõmbab keti puruks.

Selline 2.0- 2.5 m lai lahendus traktori taha on väga hea.Diffri saad auto enda kardaaniga vedama, teed kardaani ringi ja pistad traktori taha.
Raamistiku teed ise jne.

Spiraali osas kui kannatab mõne kombaini eedrist välja lõigata ja labad lased laseriga või plasmaga lõigta, või teed võlli terves tykis ise.

Hetkel ei ole kõrvalteedel atv ette aretatud puhuriga suurt midagi teha, Vinnas tänava ääri jne aga kuhu Sa puhud?vallid külmenud suht ja lumekoorik on ka tuntav juba ja tõesti, talv on ees.

Panen mõned videod ka, ideid


sõiduauto diffri baasil, keerab pidurivõimenditega, roolilatiga, roolivardad on ühendatud roolilati külge,need oma korda pidurivõimendi külge.Keerad rooli lükkab piduri peale ja diffrist pooltelje kinni ja teine hakkab vedamaSmile

Doonoriks sobib opel omega differ-kui hästi vastu peab aga nende hinnad ca 500-1000 eeku täna
http://www.youtube.com/watch?v=nVaUjf2ur...re=related
http://www.youtube.com/watch?v=b07wocGkL...re=related
Puhurid:
http://www.youtube.com/watch?v=gLNUPDsZk...re=related

Mudilased:
http://www.youtube.com/watch?v=phX2hFvSd...re=channel

Rasketehnika:
http://www.youtube.com/watch?v=KCqEBdjaXpM

Edu ehitamisel!

Kui täpseid jooniseid vaja võin otsida.V.a ülirasketehnika oma muidugiBig Grin





Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#76

Ja kui kellelgi midagi valmimas on siis jagage pildimaterjali muidugi Smile
Vasta
#77

(27-12-2010, 21:50 PM)Tift Kirjutas:  Tekkis küsimus - et kas teo asemel oleks võimalik kasutada mõnda sobivat tagasilda? Et differentsiaali ja pooltelgi jne?Mnjaa, oli vist loll mõte.Rolleyes
Mõttel pole vigagi. 10 punkti ja näritud näts Basilio poolt! Kui kellelgi vedeleb aia ääres tagaveoline autoromu, millel mootor, käigukast, kardaan ja tagasild toimivad, võiks proovida midagi aretada. Mina teeksin kardaani ülilühikeseks ja sealt rihmülekande viskerootorile. Võibolla annab isegi viskerootori otse kardaanile istudada. Muidu läheks sama komplekt käiku mis autolgi. Kõik vajalikud ülekanded põhimõtteliselt olemas. Pooltelgedele teod ümber. Difrit tuleb muidugi natuke saboteerida, teha "keevislukk". Suur ja raske jurakas sellest küll saaks, aga kui suusad alla panna, siis peaks suvaline neljarattaline suutma seda kaadervärki liigutada. Hull idee küll, aga ehk isegi teostatav? Vähemalt mitte väga keeruline. Mida härrased arvavad?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#78

(28-12-2010, 04:36 AM)Andrusss Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=nVaUjf2ur...re=related
http://www.youtube.com/watch?v=b07wocGkL...re=related

Huvitav mis sellise riistapuu eelarve umbes oleks. Smile
Vasta
#79

Lumephrile pigem reruleeritavad rattad ja kummimat põhja alla kui mööda maad aga siiski , kolu otsa alll kummimatt ja reg rattad.Pole ka keeruline teha.
Roomikmasina projekt-ilma lintideta ca 10-15K.

21m karprauda, 3 pidurivõimendit, piduritord, differ käigukast, mootor, muud metalli, rattad, keevitus, õlipump, hüdrovoolikud, silinder, plekki, radikad
Vasta
#80

(29-12-2010, 14:47 PM)wax Kirjutas:  Huvitav mis sellise riistapuu eelarve umbes oleks. Smile
Tüüpilisel "romulat" omaval maamehel mõnisada eurot elektri, värvi ja keevitusmaterjali kulu. Sellisel, milliseid õuesid oleme Talverallide radade ääres kümneid näinud.
Puhtalt lehelt alustaval linnamehel max. 1,5-2K eurosid.
Sel on poekoti TD, manuaal ja pööramine käib läbi rooli kahe pidurivõimendiga. Pidurdab emba-kumba linti ja kogu ooper. See on lahe, pole mingeid tobedaid kange, saab ühe käega juhtida ja teisega näiteks hüdrosüsteemi reguleerida. Lintideks mingisuguse transpörtööri lint.

Tegelikult on selliseid masinaid skandinaavias ja usas sitta kanti ehitatud, venemaa guliibinitest rääkimata. Teoorias peaks kõige õrnem koht olema avatud differ, mis mingil hetkel saba paneb (ei kannata satikate võllid liiga kaua burnoutimist). See mõte, mis siin välja käidi, et see võiks olla sõltumatu tagasilla oma, tundub õige. Mersu/Bemmi/Fordi diffrid virna ja kui läheb katki, poldid lihtsalt uue vahele. Jäiga silla difri vahetamine on ju sitaks töömahukam.
Kõige keerukam välja mõelda korralik lint, mis kenasti ka peal püsib.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne