Isetehtud lumepuhurid

(02-01-2011, 21:29 PM)muska71 Kirjutas:  Huvitv kas reduktorites määrdeks õli või tavott?

tere,üldjuhul need reduktorid kus sees tahke määre,on ikka lahjemad,vedelama määrdega on ikka pidev õlitus ligi ja asi kestab. Mul riiulis täitsa olemas seda laadi reduktor,vedel määrimine,ainult käigu vahekord vist 1:40 on teine riiulis nii kõrgel et ei saa antud momendil ära mõõta,proovin homme äkki ligi saada talle.
Vasta

Minu puhuril on täpselt sama reduktor, mis selles videos on puruks, ainult, et minu omal on hambad maas.
Vasta

(02-01-2011, 19:10 PM)meli666 Kirjutas:  Ühesõnaga 27000.- eest ikka mõtetu asi.
Kogu sellise junni mõte on kenasti ühe lausega kokku võetud Big Grin Jagad 27K kahe aasta peale, saad 1125 eek kuus. Teha on selle aparaadiga max. 3 kuud midagi. 1125 eegu ehk nüüd siis 72 euro eest kuus teeb pensionärist naabrimees tuimalt kojamehe töö ära. Suvel ka, laseb reha ja luuaga kõnniteed üle.

Tegelikult tuleks see hind jagada töötundideks ja see tunni hind tuleb ikka väga valus. Ütleme nii, et mootorsaagi on raske asendada sulle-mullega või trimmer-võsalõikurit vikatiga. Viimast saab, testitud aga masin on ikka kergem ja kiirem Wink Aga need riistad maksavad ka 192-640 eurot sõltuvalt kvaliteedist, mitte 1725 eurot. Lumelabida saab 10-15 euroga.
PS: hea teflon-kattega käsisae ja odava otsa bensuga mootorsae hinnavahe on pool...
Vasta

(03-01-2011, 14:30 PM)PlyVal64 Kirjutas:  1125 eegu ehk nüüd siis 72 euro eest kuus teeb pensionärist naabrimees tuimalt kojamehe töö ära. Suvel ka, laseb reha ja luuaga kõnniteed üle.
Linnas on see asi muidugi lihtsam(vaba aega omava teovõimelise naabrimehe leidmine).
Väikese jupikese puhul iseenesest võimalik, vähe suurema territooriumi korral see mõte selgelt ei toimi. Enda lumetõrje vajadusi näiteks(minimaalselt 1000 ruutu, tegelikult huvi ka rohkemaks) rahuldavat naabrimeest selle raha eest kindlasti ei leia.
Lisaks veel fakti, et lähikonna "naabrimeestel" endilgi omajagu maad lahti kühveldada.Wink

(03-01-2011, 14:30 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Tegelikult tuleks see hind jagada töötundideks ja see tunni hind tuleb ikka väga valus.
Selle riista töötunde prognoosida on sama lihtne kui ülejärgmise aasta jaanipäevast ilma.Rolleyes
Tuleb lund, tuleb tunde, ei tule lund, ei tule mingeid tunde...
Siinkohal oleks vaja teada ka masina ressurssi töötundides, ehk siis töötunni omahinna arvutamise juures üht tähtsaimat tegurit.
Siinkohal märgiks veel ära asja, et vanemad masinad tehti üldjuhul kestma, tänapäevased enam tõesti sellega ei hiilga.Sad

Aga las ta olla. Aitab siinkohal teemavälisest jutust.
Kellegil nende tehasemasinate edasiveo jõuülekandest pilte vms on?
Hirmsasti huvitaks, kuidas see asi praktikas välja näeb. Saaks ehk mõttelõnga liikuma...
Enda praeguse puhuri(MF-70+ rattareduktorid+ puhur) suurimateks vigadeks ongi just kaks asja, mõlemad seoses jõuülekandega. Esiteks väike liikumiskiiruste valik, ja teiseks sõltuv jõuvõtuvõll(siduri lahutamisel katkeb ka puhuri töö koos edasiveoga).

Vasta

(02-01-2011, 23:30 PM)USSR V4 Kirjutas:  Minu puhuril on täpselt sama reduktor, mis selles videos on puruks, ainult, et minu omal on hambad maas.

Treial-freesia saab ju uued jupid teha.Väheke viitsida saab ka reduktori korpuse ise metallist uue teha.
Uutel Lääne puhuritel kõige töökindlam vast mootor.Korpus tugevamaks teha,plastpuksid laagrite vastu vahetada jne siis nad kestaksid ka vast.
Vasta

(03-01-2011, 20:09 PM)meli666 Kirjutas:  Ega vist veneaegsed motoplokk-puhurid nii odavadki ei olnud.
Vaatasin huvi pärast, et minu vene motoploki birkal oli hinnaks 500 rubla. Lumepuhuri omal oli 125 rubla. Ise palka rublade ajal saanud ei ole, aga niipalju kui olen kuulnud, siis oli see vist tollal ikka suht suur summa välja panna?

Värvitelekas maksis 650 rbl, pudel viina 4.12, 200g võipakk 0,68-0,70, piimaliiter 0,26+0,20 taara, leivakilo 0,12-0,16, komisjonipoes Tln maksis Sharp topeltkassetiga ja 10 positsioonise ekvalaiseriga raadio 2600 rbl. Neid viimaseid tõid riiki põhiliselt meremehed, kellele osa palka maksti boonides või valuutas. Boonid olid valuutapoest ostmiseks mõeldud tšekid või raha aseaine.
Nüüd läks teemast kaugele aga ehk mõni noorem saab pisukese ettekujutuse tollastest hindadast.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(03-01-2011, 20:09 PM)meli666 Kirjutas:  Kuidas siis teemaalgatajal ka puhuri ehitus kulgeb?
Visalt, aga kulgeb! Cool
Lähiajal tuleb treiali juurde põlvitama minna.
Mure on ka, kettajamit oleks vaja. Mingi tsikli kett mul vedeleb, vist 125cm3 oma, aga hammakaid netu. Mõte liikus Mosse/Lada nukkvõlli keti ja hammakate peale. Paraku neid mul vist ei ole, pean küll veel natuke kappides tuulama. Mida härrased arvavad sellises kohas nukkvõlli keti kasutamise kohta, kas on väga loll mõte? Kitsas kett oleks ruumi mõttes muidugi parem kui kaherealine, aga vastupidavuselt ma mõtlen? Ülekandearv 1:2 oleks mulle muidu sobiv ja vidinad peaks odavalt kätte saama. No sellised mõtted on.
Kõige parem oleks mingi põllumajandusmasina isane kett osta ja sobivad hammakad juurde tellida, aga see ajaks eelarve suureks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(03-01-2011, 23:44 PM)meli666 Kirjutas:  Nukkvõlli kett vast selles suhtes nigla, et tal ei ole rullpukse. Asi ju mõeldud õli sees töötamiseks.
Ja veel. Kui ikka plaanis enamvähem MB1 originaalpuhuri järgi teha, siis väldi kindlasti seda viga, et teoviskevõlli ja vahevõlli veorattad ei jääks sissepoole puhuri seina. Samuti plaanin need ketirattad asendada kas hammasrihma või tavalise rihma ratastega.
Nukkvõlli kett ei ole vist tõesti hea mõte, arvasin ise ka. Kui mingi asi on mõeldud terve elu õli sees suplema, siis "kurja ilma käes" läheb kiiresti hingusele.
Jõuülekanne tuleb kindlasti teisele poole seina ja nii kinnine kui võimalik. Oled seda probleemi juba kurtnud ja panin kõrva taha! Wink
Hammasrihma peale mõtlesin ise ka, isegi rattad on olemas, aga pelgan üleviskamist. Kui lumi vahele satub, siis kindlasti viskab. Kett selles suhtes parem, lõikab lumest läbi. Kiilrihm võib raskel veol libisema hakata kui lumi vahel. Kõik üheastmelised, mida näinud olen, käivad ketiga.
Aga mine sa paganat tea, võibolla töötab ka. Proovi! Sul ju nüüd 2 puhurit ja 2 põkat, mõisnik selline! Big Grin Ühega teed tööd ja teisega loomkatseid.
Mis sul nende kettidega siis juhtunud on? Kulunud, veninud või katki läinud?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(04-01-2011, 10:23 AM)Basilio Kirjutas:  ...Hammasrihma peale mõtlesin ise ka, isegi rattad on olemas, aga pelgan üleviskamist...
Miks seal kohas hammasrihm peaks olema? Ajad ilmaaegu ühe detaili kalliks. Lapikrihma vahele saab ka midagi jääda ja seda lõhkuda.
Kiilrihm ikke kõige lollikindlam. No libiseb natuke ja töö läheb jälle edasi. Samas on ülekandeid kõige lihtsam muuta. Treialil on ju kiilrihma ratast käkitegu teha.
Smile
Vasta

Eespool oli juttu universaalsusest, lihtsalt teemaarenduseks ja mõtlemiseks. Turgu võiks iseenesest olla sellisel puhuril, millele saaks muruniitja jõuallikana selga istutada. Niitjad on kõigil olemas, nende võimsus on ka aja jooksul seoses vedavate ratastega suurenenud. Samas poleks keskmises garaazita uuemas eramajas mitut eriotstarbelist masinat ka kuskil eriti hoida ja multifunktsionaalsus on igati tervitatav. Talveks kruvid niitjale lihtsalt mingi juraka alla või ette. Ega ta teab mis võimas puhur ju poleks, pigem selline "motoriseeritud labida" kategoorias.

Ja iseehitajatele inspiratsiooniks: http://www.blocket.se/vi/30672079.htm . Kui kellelgi peaks õue peal vedur olema, siis saab naksti sellise asja ehitada.

Edit: link korda
Vasta

(03-01-2011, 22:47 PM)aavu Kirjutas:  
(03-01-2011, 20:09 PM)meli666 Kirjutas:  Ega vist veneaegsed motoplokk-puhurid nii odavadki ei olnud.
Vaatasin huvi pärast, et minu vene motoploki birkal oli hinnaks 500 rubla. Lumepuhuri omal oli 125 rubla. Ise palka rublade ajal saanud ei ole, aga niipalju kui olen kuulnud, siis oli see vist tollal ikka suht suur summa välja panna?

Värvitelekas maksis 650 rbl, pudel viina 4.12, 200g võipakk 0,68-0,70, piimaliiter 0,26+0,20 taara, leivakilo 0,12-0,16, komisjonipoes Tln maksis Sharp topeltkassetiga ja 10 positsioonise ekvalaiseriga raadio 2600 rbl. Neid viimaseid tõid riiki põhiliselt meremehed, kellele osa palka maksti boonides või valuutas. Boonid olid valuutapoest ostmiseks mõeldud tšekid või raha aseaine.
Nüüd läks teemast kaugele aga ehk mõni noorem saab pisukese ettekujutuse tollastest hindadast.
Palk oli äkki 150-300 rubla.
Vasta

Täna võtsin lumepuhuril kogu lumejahvatamise osa eest ära, homme vaatan, mis siis selle reduktori sees onBig Grin.
Vasta

Tee sinna rootori otsa tigu nagu soomlastel v-kujulistel puhuritel ja pole mingit reduktori nussi,sisse võid bensuvaadist lõigata suunajad.Homme hakkan oma mikrobellarussile vkujulist ehitama,sest 12000eeki on originaalpuhuri eest natuke palju küsitud.Minskis kohapeal maksab 2280000 kohalikku nalja,see on selline summa,et ei viitsi arvestamagi hakata.
Vasta

Kivistunud lumevalli eemaldab kõige paremini hambuline etteveotigu, seda enam, et minu puhur ei jaksa eriti edasi liikuda, (tigu freesib ilusti eest puhtaks) ja mulle tundub, et 3000 p/min töötava rootori otsa kinnitatud tigu on veidi kahtlane lahendus, niisiis jään kahe astme juurde. Reduktori lammutamisel selgus, et selle ehitus on naeruväärne (väga alamõõduline), võtsin vastu otsuse, et teen ise uue reduktori koonushammasratastega ja oluliselt jämedama.
Vasta

(05-01-2011, 23:01 PM)USSR V4 Kirjutas:  Kivistunud lumevalli eemaldab kõige paremini hambuline etteveotigu,
Oskad sa öelda, kui suured ja millise kujuga hambad oleksid kõige paremad? Pole ise sellist tigu kahjuks näppida saanud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Hambuline siin http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Merced...fraese.jpg
Vasta

Osadel freesidel on hambad sellised nagu saekettal, osadel on teo serval umbes iga 4-5 sentimeetri tagant poolkaarekujuline tükk välja lõigatud, veel olen näinud sellist, millel on teo serv samasugune, kui trimmeri võsalõikekettal isegi hambad on painutatud üks ühele teine teisele poole.
Vasta

(06-01-2011, 19:24 PM)muska71 Kirjutas:  Hambuline siin http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Merced...fraese.jpg
Sellel herr Muska pildil hakkas silma üks vinge konstruktsioonilahendus, mis kuidagi rahu ei anna. Puhuri korpuse otsad ei ole liikumatud vaid pöörlevad teoga kaasa. Selline frees peaks jäätunud valli väga hästi võtma, igast asendist. Muidu on see teema, et puhuri vähemalt üks serv tuleb vallist jõuga läbi suruda. Selline saeb endale ise teed. 5+ idee! Kahjuks minu jaoks liiga hilja konstruid muuta, korpus hakkab varsti valmis saama. Pole mõtet enam ringi teha. Vahest järgmine kord. Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tee siis enda korpusest pilte kah, oleks huvitav vaadata.

Mina siin üritan kah ise puhurit ehitada. Hetkel on teostus veel rohkem paberil ning mõtetes. Tuleb midagi sarnast mb originaalpuhurile ning hakkab töötama mb-2 küljes. Vahe on ehk selles, et kui originaalpuhur maksab peaaegu 6k (eek siis Smile) siis mina loodan alla poolega sellest uue lumepuhuri saada. Korpuse küljed ja teo labad lasen Levadia metallis välja lõigata, seda põhiliselt seepärast, et hetkel ei ole väga palju vaba aega ning mul puudub sobiv materjal. Siis veel hunnik treiali tööd ning endale jätan siis suuresti ainult kokkuladumise rõõmu.
Täna käisin ka esimesi detaile ostmas, nimelt 125mm rihmaratas ja 16 ning 20 hambalised ketirattad.

Eks kui midagi edasi areneb, annan teada. Niikaua aga loodaks rohkem teiste iseehitatud puhureid vaadata.
Vasta

Praegu siis käsil uue reduktori ehitus, mille valmistamiseks kasutan ZAZ 966 käigukasti peaülekannet, loomulikult ilma difrita, mille paigaldan omavalmistatud korpusesse (sama kast, mille koda kasutasin 2001 aastal oma custom motika valmistamisel, see vedeles siiamaani metallihunnikus, tundub, et midagi ei tohi ära visata, sest see metalliladu on mind palju aidanud Smile. Miks jälle ZAZ, sellepärast, et selle käigukasti difri "käbi" on nii pika võlliga, et sellest saab ühes tükis kohe ka uue võlli rootorile kuni rihmaseibini, ja tugevusvaru on väga suur, vedas see ju enne autot edasi nüüd ainult etteveotigu. Ümberehituse käigus panen kõik võllid ka laagritele, enne olid plastpuksid,mis nende pöörete juures olid ka üsna otsas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne