Sahtkaevu kaevamine.
#1

tere.Algataks veel ühe huvitava teema,nimelt kuidas toimub sahtkaevu käsitsi kaevamine,mis on seest vooderdatud kas põllukivide või paekividega,ise kuulsin sellist versiooni,et algul pannakse voodriks spetsiaalselt parajad lauad ja kui on kaev kaevamisel oma sügavuse saavutanud,hakkatakse alt üles tulema,lauad ära ja kivid asemele,või on veel mingeid versioone.
Vasta
#2

Nii käibki, liugraketisega. Ülevalt lööd muudkui laudu juurde ja alt kaevad tühjaks ning libistad raketist allapoole. Kõige lõpus, kui sügavus käes, siis kivid põhja ja vastupidises järjekorras üles. Rõngastest kaevu nii tehaksegi, lastakse rõngaid oma raskusega alla vajuda.

Kui Sa mõtled suure läbimõõduga (1,5-2 meetrit, mõni isegi rohkem) graniidimunakatest koonuseliselt laotud kaevusid, siis neid ehitati ikka valmiskaevatud suurtesse aukudesse. Alustati alt ladumist ja kerges avanevas koonuses laoti üles välja, vahepeal kaevuseina tagust tihendades.

Kaevude kaevamine oli ja on siiani ohtlik töö, lihtsalt naljapärast või stiili jaoks ei tasu ette võtta. Kui, siis sada korda mõelda ja kogu aeg rihm taga ja teine mees turvaks. Pigem kaks. Aga lihtsam ja odavam on lasta asi spetsidel suure puuriga sisse lõigata. Muidugi, ma olen harjunud vaid kõige puhtama liiva ja kruusaga ehk vana merepõhjaga. See ei püsi kohe kuidagi. Mingis savipinnas võib labidaga ka tore kaevata olla, see ju ei vaju sisse.
Vasta
#3

tere,eks vanal ajal pidid ikka kõvad kaevumeistrid olema,sest kui vaadata kui palju oli Eestimaal talusid,mõisaid,jne oli kaevute järgi vajadus päris suur ja pidivad ikka oskused olema ka,kui alt-poolt üles tulles kive pandi pidid need ka päris tihedalt pandud olema ja töö käis ikka nii;vesi üles,kivi alla ja molutamiseks polnud aega,värske vesi täitis ju pidevalt jalgealust,üks apsakas võis kogu töö ja elu saatuslikuks teha.
Vasta
#4

vanaisa kaevas ka kunagi ise kaevu, aga kivide asemel on kaks betoon toru.Cool
Vasta
#5

(25-01-2011, 08:38 AM)lauren Kirjutas:  vanaisa kaevas ka kunagi ise kaevu, aga kivide asemel on kaks betoon toru.Cool
tere,betoon torude asemel võib õigesti õelda võibolla kaevu-rõngas,sest neid torusid-rõngaid hakatigi esmalt ikka valmistama kaevude tarvis,hiljem juba avastati et saab kasutada ka teetruupide-sildade ehitusel,võrreldes kivivooderdusega kaevu ja truubi kaevuga on truubiga kaevu ehitus nagu õelda kõki-mõki(lihtne)paned truubi planeeritud kaevu kohale ja hakkad truubi alt mulla-liiva-kruusa pinda välja kaevama ja truup hakkab maakülgetõmbejõul maasüdame poole liikuma ja kui truup on maaga tasa siis järgmine rõngas eelmisele peale jne,jne,jne.
Vasta
#6

(25-01-2011, 02:53 AM)PlyVal64 Kirjutas:  ... Muidugi, ma olen harjunud vaid kõige puhtama liiva ja kruusaga ehk vana merepõhjaga. See ei püsi kohe kuidagi...
Sellist pinnast on võimalik ka välja pumbata, andes pidevalt vett peale.

Vasta
#7

Tegelesin rohkem kaevupuhastusega. Lohistipiidest kolmjalg kaevu kohale, 2-käiguline Bulgaaria el. ketttali rippu, 25 liitrisest piimanõust tõstetoober konksu. Motakiiver pähe, prügikotist keep selga, ämber ja kopsik kaasa ja ustav mees ülal nuppude juures. Allaminekuks kerged üksteise külge haagitavad konksredelid äärt pidi. Kogun aeg tuli olla valmis seda redelit ka endale kaitseks ette tõmbama, sest 2-3 sekundit oli aega kui ülalt mingi jama tulema pääses... Uue kaevu tegemisel ikka nii palju kui võimalik lahtiselt kaevata- 3-4 raket- see ju võit oma vaevas. Pumbast kasu vaid puhastamise alul- all niigi kitsas. Liigutamata põhjapinnast saab vabalt läbi 30- 40 cm veekihi kopsikuga ämbri tõsta. Väiksel pumbal langeb sügavusega tuntavalt tootlikkus, suure jaoks pole ruumi... Vesiliivakiht on probleem- valvama et vahepealsed rõngad kinni ei jääks ja alumised randist välja ei langeks. Vahel tuli lausa traktori raskusega alla suruda... Veel kasutamata seisnud kaevu puhul- lase alul põlev küünal ämbriga alla- veendumaks et seal ikka hapnikku oleks. Kahtluse puhul pika voolikuga tolmuimejaga vaheta õhk all. Vibropump MULLE meeldis- paari aasta pärast jälle teenistust- raputab üsna ruttu rakkejao liiva uuesti sisse. Ja vibropumbaga kaevud pole ka sügavad.
Vasta
#8

Tere. Tekkis selline küsimus et kas keegi meistrimees rakke kaeve puhastab ka.
nimelt kaev kuskil 22m. sügav ja oleks vaja põhja puhastada kuna on igast sodi sinna kukkunud ja vee kvaliteet langenud.
Samas huvitaks ka hinnad mis tänapäeval selline töö maksab.
Vasta
#9

tere,eelnevalt PLyVaL64 tegi juttu kaevupuurijatest,nimelt firmast AMENDERO OÜ mis asub Viljandis,võib nende käest küsida äkiste nad teavad,sest olen kuulnud et Viljandis pidid olema ka mehed kes käsitsi kaevu teevad,küll nad siis ka kaevu puhastamisega hakkama saavad.
Vasta
#10

Unistan torumehe elust näiteks Alexandrias. Lööd lillepeenras paar korda sips käega mulda laiali ja veetorud käes. Iga tööriistaga on ise Jussuf- kellel torutangid, kellel näpitsad, kellel kruvitsaga töö. Ja töö hommikul või õhtul, päeval lebotad päiksevarjus.
Ezektoriga kaevupump lõpetas siis töö(liiv hüdrofooris). Tõime keldrist ettenägelikult  tagavaraks ostetud komplekti välja. Sealt võtsime ainult uue pumbaosa ja ezektori. Rakkekaev läks 4 meetrit, edasi 6m 64 mm õõnega iidvana manteltoru. Venitasime toru torus süsteemi traktoriga üles, vahetasime siis pumba ja allosast ezektori. Kõik paika ja vool taha, aga vett üles ei saanud. Kulutasime õhutuseks kogu majapidamise veevaru. Vihm(õnneks veel soe) ka sadas koguaeg kaela. Kas tõesti 15 cm sügavamalelaskmist tegi asjatuks meie vaevad? Kas mõni ezektorikasutaja oskab öelda, kuipalju seda värki uputada võib, kui veekihi paksust meil 45 cm(all liivakivi). OK, riided kuiva, homme pügan ezektori ümbristoru sisemisega ühepikkuseks ja vaatan, mis saab.
Vasta
#11

 No aga äkki ei saanud piisavalt tihe?
Pole küll jugapumba pruukija hetkel. Aga ...
Kompressoriga puhu surve (mõistlik) sisse ja kohe on näha, kus kohast lekib.
Nende meetrite juures ei tohiks paarkümmend sentimeetrit tundagi anda.
Vasta
#12

Kurat teab. Ühe nahast tihendkannu panime küll vana- uut ei õnnestunud kuidagi torusse mahutada. Kompressorist pole abi, šahti põhjas niigi kitsas, rohkem rippun redelil.
Vasta
#13

Mis on kaevatava/ehitatava Salv kavu eesmärk ?
Pinnase vett võid ju ammutada kraavist samamoodi.

Salv kaevu puhastamiseks pole midagi muud vaja kui mudapumpa (tõmbad kaevu kuivaks), ämbrit, redelit, kühvel/labidas, küünalt, köit/nööri ja ühte sõpra kes tirib ülevalt sodiäbrit ülesse ja saadab tühja alla tagasi ja sina muudkui kaevad seda ladestunud sodi ämbrisse ja saadad jälle teele suunaga taevas kus sõber tühjendab ämbri ja saadab suunaga maa tuum tagasi.
Nii lihtne se ongi Big Grin

Olen tegelenud puurkaevude puurimisega eestis 10 aastat ja mujal natuke aastaid lisaks Big Grin
Vasta
#14

Kaevukaevamise protseduur on mul enamvähem arusaadav- tundub suht lihtne. Ok, aga aru ei saa ma sellest.... oletame, et kaeva ja kaevan, laon aga kaevurõngaid üksteise otsa ja siis jõuan veeni- see peaks siis olema sisuliselt pinnavee tase. Siis tuleks ju aga ikkagi veel paari rõnga jagu kaevata :O- ok, oletame, et pumpan pidevalt vett välja ja kaevan ka ja rakked aga muudkui vajuvad ja arvan kaevul sügavuse piisava olevat. Mismoodi aga kaevu põhi nö vormistatakse- mis seal on? Ei saa ju lihtsalt altpoolt lahtine auk jääda mille kaudu vesi kohe pinnase sisse surub.. või ongi nii ?
Vasta
#15

(10-10-2014, 22:11 PM)maitus Kirjutas:  Kaevukaevamise protseduur on mul enamvähem arusaadav- tundub suht lihtne. Ok, aga aru ei saa ma sellest.... oletame, et kaeva ja kaevan, laon aga kaevurõngaid üksteise otsa ja siis jõuan veeni- see peaks siis olema sisuliselt pinnavee tase. Siis tuleks ju aga ikkagi veel paari rõnga jagu kaevata :O- ok, oletame, et pumpan pidevalt vett välja ja kaevan ka ja rakked aga muudkui vajuvad ja arvan kaevul sügavuse piisava olevat. Mismoodi aga kaevu põhi nö vormistatakse- mis seal on? Ei saa ju lihtsalt altpoolt lahtine auk jääda mille kaudu vesi kohe pinnase sisse surub.. või ongi nii ?

Mis see paari rõnga lisamine annab ???
Settimise ruumi ?
Võib juhtuda, et pinnas vajub kaevu rõngaste/rakiste ümber ja vett ei tulegi enam.
Pole élus salvkaevu teinud aga arvan, et põhjas võiks olla kruus või liiv.
Vasta
#16

Kaevu põhi puidust.
Vasta
#17

Ülemiste kaevurakete liitekohad tehakse üle tugeva tsemendiseguga või vahtu ring et pinnalähedased veed ei pääseks kaevu. Väljaspoole poetad nagunii savi ümber. Kui jõuad põhjavee sooneni, -horisondini, hakkab kiire. Tuleb ikka hoolega, katsu et kummikus jalad kätte saad, redelile ja riistadega üles. Puutumata pinnas all on tavaliselt nii tugev, et kannab rakkeid probleemideta. Põhjaks saab betoonketta lasta, muidu tõesti kruusa, kildu. Raketesamba ääre alla paarikiloseid munakive toppida. Pae-, liivakivi läbimisel polegi rakkeid enam pannud- see ise hea rake ja all tavaliselt kohe vesi. Vast paar auku jõuad läbi lüüa. Vesiliivas kaevudel kipuvad rakked segamini vajuma, sest seinatagune ei toeta.
Eilse õnnetu ezektori kergitasin täna klambrilt vaksa kõrgemale, vool pumpa ja vesi tuli nagu v...st - sorinal, mitte kohinal. Palju see ezektor ikka anda suudab, enamus kulub ju ringlusele. Olin siis eile niipalju mööda arvestanud, et allalastuna toruots toetus juba liivakivile. Ja ilm täna kuldne, vettinud riided olid hommikuks kuivad ja jäidki kuivadeks. Keldris sisenevat PEM toru sai hakitud:kõrvalhoonesse kolmikuga- kraan- filter- kraan- rõhurelee- ülestoodud hüdrofoori paaki.
Vasta
#18

Neetud Koodioru koopad! Ei midagi, s.o. täitsa kuival. Barklay de Tolly aegne kaevuvärk sai kinni aetud,  kaks raket sealt läks uue kaevu juures käiku.  Viljandi Amendero puuris kolme päevaga  1,20 diameetriga rõngastele 13 m auku. Nende aparaat võimaldab max 14 m puurida, kui nool juurikani šahti lasta. Neil ka imepisikese hüdromootoriga   esimese vee jaoks pump kaasas. Rakked, tihendid ka nende poolt. Maksma läheb umbes-täpselt 200.-€/meeter. Alla vaadates paistab kahe rakke jagu vett olevat.
Nüüd meil ülearune kasutatud ezektorikomplekt: hüdrofoor pumbaga(pumbaotsi kaks tk- nii toru torus kui kahe kõrvuti toruga süsteemi jaoks), põhjaklapp, ezektor ja 2"+ 1 1/4" torud 6+4 m juppidena 10 m kaevu jaoks. Abja kandis, tel 5284747, Mihkel.
Vasta
#19

Üldine põhjavee tase on ka hetkel suhteliselt madal.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#20

(29-12-2014, 09:39 AM)mlsluik Kirjutas:  Üldine põhjavee tase on ka hetkel suhteliselt madal.

Mul on ka veega aeg-ajalt probleeme, aga sel aastal on hetkel kaev täiesti täis, st vesi tavakõrgusel...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne