Avarii tln-trt mnt-l kes on süüdi
#1

Huvitav avarii juhtus.

Maanteel sõitsid rekka ja selle järel buss. Rekka hakkas tagasipööret tegema, pani suuna sisse ja hakkas keerama, ilmselt ei keeranud välja ja jäi risti teele seisma. Tema taga oma suunavööndis buss ei saanud pidama ja pani kokkupõrke vältimiseks teelt välja.

KES on süüdi. Kas buss, kes ei hoidnud piisavat pikivahet, et vältida otsasõitu juhul kui rekka peaks oma suunavööndis peatuma või rekka, kes alustas manöövrit veendumata selle ohutuses.

Kas mõni LEd paremini tundev selgitaks asja olemuse ära, no ei saa pihta!
Vasta
#2

Sõitmisel peab hoidma piisavat, st tee- ja ilmaoludega arvestavat pikivahet, mis peab võimaldama peatuda neil juhtumeil, kui eesliikuja oma liikumisstiili muutma peaks. Kuna praegusel juhul bussijuht seda nõuet tõenäoliselt ei täitnud, siis on tema süüdi. Kui nüüd juurdlus tuvastab, et veoautojuhil oli ka suunatuli kolm sekundit enne manöövrit (nagu liikluseeskiri ette näeb) sisse lülitatud, ei tohiks jääda süüdlase osas enam mingit kahtlust, st ka advokaadid ei tohiks seda sündmust saada enam teisipidi pöörata.

Loodetavasti saab süüdlane väljateenitud karistuse. Hoiatavaks näiteks teistele liiklejatele, milliste tagajärgedenii võib viia teisel p...s (ilma piisava pikivaheta) sõitmine.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Aga kui rekka liikus aeglaselt ja buss otsustas rekkast mööda sõita ja hakkas oma suunavööndis kiirust koguma ette rekkale lähemale saada, kui oli juba küllalt lähedale jõudnud, otsustas rekka hakata vasakpööret tegema ja bussil polnud võimalik pidurdada. On ju selge, et buss ei saanud möödasõidu alustamiseks kohe vastassuunavööndisse suunduda, vaid otsustas enne rekkale lähemale tõmmata.

Sel juhul ei veendunud rekka manöövri ohutuses -- et tema taga kiirendav buss ei saa enam pidama.
Vasta
#4

Kummas süüdi?Selleks vaja juurdlust,seal või olla 100 varjanti aga bussijuht tegi õigesti et kraavi sõitis,olen bussijut olnud aga mitte liinibussijuht aga see vastutus mis neil on väga väga suur .Probleem selles et iga "nolk" võib olla bussijuht,ennemalt oli vaja pikka staazi ja liigi tunnistus jne. et oleks kogemus ja vastutustunne
Vasta
#5

(25-01-2011, 17:49 PM)jurkman Kirjutas:  Aga kui rekka liikus aeglaselt ja buss otsustas rekkast mööda sõita

Tõepoolest, § 100. Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile.

"Möödasõidul oleva" tunneb harilikult ära vilkuva vasaku suunatule ja telgjoone lähedale reastumise järgi. Olla möödasõidul ja otsasõidu vältimiseks sõita paremale kraavi - raske kuid mitte võimatu.
47 reisija hulgas keegi ikka leidub, kelle juttu usaldada saab ja jäljed teel näitavad ka võibolla midagi.
Vasta
#6

Otsene süüdlane loomulikult rekajuht, sest enne MANÖÖVRI sooritamist peab veenduma selle ohutuses. Paraku ta seda ei teinud!!!!!
Bussijuhil kaudne süü, s.t et ei osanud reka manöövrit ette näha.
Vasta
#7

Süü, kui nii võib öelda, sõltub sellest, kas veoauto liikus või seisis enne pööret...

Kui liikus, siis ilmselgelt on bussijuht lihtsalt sõitnud veomasina perses ja ei saanud enam pidama, kui veomasin otsustas hoogu maha võtma hakata. Üldselt on nii bussi rehvid kui pidurid ikka paremad, kui keskmisel pikaotsamasinal. Kui SEE asi nüüd ikka oli rekka ja mitte B-kati lubadega juhitav kastiga Boxer... Ma ei kujuta ette, milline veomasin julgeks paegu teha Tiksoja metsavahel tagasipööret kiiremini, kui 10 km/h... Isegi suvel sooja asfaldiga on sihuke manööver üsna kaheldav. Mõtlen tagasipööret hoo pealt.

Kui auto aga tegelikult seisis tee ääres (mida ma ise kaldun uskuma), on siin ikkagi veomasinajuhi andestamatu hooletus - ta ei veendunud manöövri ohutuses. Sellele viitavad ka tema sõnad: "...buss tundus kaugel olevat...".

Loomulikult on veel stsenaariume, kuid ma pean neid kahte kõige tõenäolisemaks.

Aga oli selle süüga, kuidas oli, kuid õnnelik õnnetus oli igal juhul - bussijuht lahendas hapuksläinud olukorra ilmselt parimal võimalikul viisil - sõites paremale valli. Kas oli tegemisty juhusega (ilmselt) või teadliku arvestusega (väga kaheldav), kuid buss jäi püsti ja üsna tervekski. Seega, iseenesest lõppes kõik hästi ja peale surnud mateeria ning mõne mehe eneseuhkuse ei saanud miski kannatada.
Vasta
#8

(25-01-2011, 17:36 PM)valdo Kirjutas:  ...
Loodetavasti saab bussijuht väljateenitud karmi karistuse, sh jääb pikaks ajaks lubadest ilma ja peab nii bussi renoveerimise kui ka bussireisijatele tekitatud moraalse šoki järgsed kahjutasud omast taskust kinni maksma. Hoiatavaks näiteks teistele liiklejatele, milliste tagajärgedenii võib viia teisel p...s (ilma piisava pikivaheta) sõitmine.

Valdo...
Kogu respekti juures Sinu suhtes, ei saa sellist postituse peale küll midagi viisakat öelda. Millest selline kibestumus?
Mind ei huvita, kui palju oli pikivahe, kas veok, liikus aeglaselt või kiirelt, kas tegi tagasipööret suunaga või ilma.
Meie ei ole uurijad ja kohtumõistjad, sellega tegelevad meie riigis selleks volitatud ja (loodetavasti) pädevad kodanikud ja õnneks mitte netikommentaatorid, sest vastasel korral oleks ammu kogu Eesti kutseliste juhtide kaader seotud silmadega seina äärde rivistatud (lugedes PM ja Delfi kommentaare) ja inimesed sõidaks ainult sõiduautodega, sest nii on õige.

Kui Sina peaks oma igapäevatöös vastutama sadade (4 reisi, maks 60+ inimest) inimeste elude eest ja seda mitte just ministri palga eest, kas oleksid valmis vastutama, sellises ulatuses, kui Sa oma postituses välja tõid? vaevalt. Eriti sümpatiseerib Sinu "moraalse šoki kompenseerimise" nõue. Uus praktika Eesti õigusruumis, juhindudes teada, tuntud advokaatide riigi kommetest?

tervitustega
hulgus@bussijuht.

ps. olen suhelnud antud juhiga, julgeks koos luurele küll minna.
pps. soovitaks soojalt vaadata Reporteri lõiku, hea, et kõik ei ole veel nii kibestunud.


Vasta
#9

(25-01-2011, 22:17 PM)hulgus Kirjutas:  
(25-01-2011, 17:36 PM)valdo Kirjutas:  Loodetavasti saab bussijuht väljateenitud karmi karistuse [...] milliste tagajärgedenii võib viia teisel p...s (ilma piisava pikivaheta) sõitmine.

Valdo...
Kogu respekti juures Sinu suhtes, ei saa sellist postituse peale küll midagi viisakat öelda. Millest selline kibestumus?


Vabandan, et väljendasin end veidi ehk liiga teravalt. Lihtsalt minu viimaste päevade kogemused libeda teega on mulle liigagi selgelt näidanud, et väga paljud juhid ei oska libedaga sõita ega pikivahet/sõidustiili valida.

Tulin eile õhtul Tallinna-Tartu maanteed mööda Tallinna poole. Mõni tund tagasi oli sadanud lund, mille autorattad olid mustaks jääks pressinud. Soola-liiva puistajaid käinud polnud. Kuna rattajälgede vahed olid lumised, võis jääda petlik tunne, et rattajäljed on puhtad. Ei olnud puhtad, üliväga libedad olid.

Sellistes oludes ei saanud muudmoodi sõita, kui sirgetel max 80-85 ja kurvides 60-70, mõnes kohas allagi. Muidu oleks tekkinud reaalne oht libisemise tõttu vänderdama hakata ja nt kurvis külg ees teelt minema või teisele vastu libiseda. Mida tegid aga kaasliiklejad? Mii mitmelegi tulipeale minu 60-70-80 põrmugi ei meeldinud ja kui möödasõitu minust koheselt teha ei saanud, jäid mulle sappa mõne meetri kaugusele, st olematu pikivahega. Nende hulgas oli muide mitu liinibussi! Mõtlesin õudusega, kui minu ees peaks midagi juhtuma, siis on ta mul ju sees! Ja kui parajasti keegi vastu tuleb, võib see olla kabelimats nii mulle kui ka talle sest siis on see loto, kelle libeda teega vastassuunda viskab. Mõned päevad tagasi Lagedi juures selline asi just toimus, sõitsin seal läbi ca 30 minutit pärast matsu Sad

Kõhe hakkas. Kõige kõhedam hakas siis, kui üks tulipeast väikebussijuht minust otse Kiisa-Sõmeru järsus ja pimedas kurvis mööda uhas, sest talle põrmugi ei meeldinud, et ma järsku kurvi sisenemiseks ülilibeda tee tõttu 65-70 peale aeglustasin. Ja kurvi tagant teine masin vastu tuli, mistõttu väikebuss napilt minu ette tagasi sai. Juba vaatasin, et nüüd tuleb mulle samasugune kabelimats nagu mõned aastad tagasi sealsamas kurvis oli, kui nooruke Muinsuskaitseameti juht otse betooniveokile ette sõitis. Õnneks läks napilt mööda...

Seepärast olen täna vast veidi hell pikivahe teema suhtes.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

aga ausalt öeldes, rekkajuht on ka paras idioot ma ütleksin...

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#11

(26-01-2011, 00:43 AM)denis23 Kirjutas:  aga ausalt öeldes, rekkajuht on ka paras idioot ma ütleksin...

Tänase Õhtulehe uudis teeb asja "netikohtunikele" lihtsamaks.

tervitustega
a.



Vasta
#12

Las ma toon ühe näite.

Umbes paar aastat tagasi pidin ma päris palju aega veeta ühes "noores demokraatia riigis", enamus sellest ajast rooli taga. Kokku olen seal sõitnud ikka kümned tuhanded km. Olgu siis öeldud, et kui elanike on selles riigis ca 2.5 miljonit ja autode arv on umbes 60% sellest, mis on Eestis, siis aastas hukkub seal teedel 700 inimest. Meil on nagu teada - rekord oli 1991 - 400+, viimased aastad oli see number alla 100.

Ehk üks tüüpiline surmaavariide põhjus on "külm möödasõit" - see tähendab, et mingi suur must maastur, mille rooli taga on kohaliku KGB tegelane, või kriminaalne autoriteet, või veel keegi, lihtsalt sõidab vastassuunavööndis, vastu tulevatest autodest välja tegemata.

Ehk siis, kui on mõni tõus või langus või pööre, siis pead arvestama, et sinule võib iga hetk vastu lennata 3 tonnine mürsk kiirusega 160 km/h.

Ja ainuke võimalus ellu jääda on juba ette kuskile teepeenrale ennast sättida. Ja sõltumatult sellest, et sul on igat moodi õigus oleks.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#13

Huvitav , keegi kuskil teemas hädaldas - rekkad takistavad - ei sõida 90 km/h ning ei lase sõitu nautida , ehk siis lubatud maksimaalse kiirusega sõita . Nüüd on häda kui keegi talvistel teedel suudab sõita maksimaalse lubatud sõidukiirusega , ning eriti hull on see - teevad möödasõite , va kurjamid . Selles ammuses teemas soovitasin EGO tagasi tõmmata ja seda soovitan nüüdki , lisaks arvestada teiste liiklejatega olenemata nende liiklusvahendi klassist , austame teisi ja arvestame nendega , on kõigil turvalisem ning tuju parem .
Vasta
#14

(26-01-2011, 14:22 PM)ludvard Kirjutas:  Huvitav , keegi kuskil teemas hädaldas - rekkad takistavad - ei sõida 90 km/h ning ei lase sõitu nautida , ehk siis lubatud maksimaalse kiirusega sõita . Nüüd on häda kui keegi talvistel teedel suudab sõita maksimaalse lubatud sõidukiirusega , ning eriti hull on see - teevad möödasõite , va kurjamid . Selles ammuses teemas soovitasin EGO tagasi tõmmata ja seda soovitan nüüdki , lisaks arvestada teiste liiklejatega olenemata nende liiklusvahendi klassist , austame teisi ja arvestame nendega , on kõigil turvalisem ning tuju parem .

Need hädaldajad on sellised,kellel ei kõlba aeglasemalt sõita ja ajavad oma sekundeid taga. Minu arvamus on selline. Kuna meie talvised teeolud on juba ammu teada ja teehoolduse tase samuti,võiks olla talvisel ajal suurim kiirus 80 km. tunnis. Sellega jääks nii mitmedki õnnetused olematta. Selle jutu peale tõuseb nüüd küll ilge virisemine ja....
Kui tahate elama jääda,siis võtke palun selline seadus vastu! See tekst on mõeldud seadusetegijatele!
Vasta
#15

(26-01-2011, 14:41 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Selle jutu peale tõuseb nüüd küll ilge virisemine ja....
Naah, mis siin ikka viriseda, kohati on sul õigus, kohati paned räigelt puusse. Autod ja nende juhitavus on erinevad, rehvide haarduvus erinevates teeoludes on erinev, rooli ja istme vahelise tihendi kogemus ja oskus on erinev. Uutesse rõivastesse investeeritakse, aga talverehvid ostetakse maksimarketi odavmüügist. Müügikoolitusel käiakse, aga paar paagitäit bensiini tundub olema liiga kallis, et jäärajal harjutades läbi põletada. Ja tunnistan ausalt- kuulun nende juhtide ridadesse, kes ei saa aru miks peab 1cm lume alla sadamisel piirama oma kiiruse miinus 25 lubatu peale. Ekstreemsituatsioonidest ma ei räägi, siis loomulikult tuleb hoog maha võtta, aga paldiski mnt 90 alas soolamärjal teel 60 km/h sõitva auto taga venides tuleb roadrage küll kallale. Investeerige korralikesse rehvidesse, harjutage libedasõitu ja pole vaja kilomeetriseid kolonne omale seljataha koguda.

Vasta
#16

(26-01-2011, 16:35 PM)Ishijupp Kirjutas:  
(26-01-2011, 14:41 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Selle jutu peale tõuseb nüüd küll ilge virisemine ja....
Naah, mis siin ikka viriseda, kohati on sul õigus, kohati paned räigelt puusse. Autod ja nende juhitavus on erinevad, rehvide haarduvus erinevates teeoludes on erinev, rooli ja istme vahelise tihendi kogemus ja oskus on erinev. Uutesse rõivastesse investeeritakse, aga talverehvid ostetakse maksimarketi odavmüügist. Müügikoolitusel käiakse, aga paar paagitäit bensiini tundub olema liiga kallis, et jäärajal harjutades läbi põletada. Ja tunnistan ausalt- kuulun nende juhtide ridadesse, kes ei saa aru miks peab 1cm lume alla sadamisel piirama oma kiiruse miinus 25 lubatu peale. Ekstreemsituatsioonidest ma ei räägi, siis loomulikult tuleb hoog maha võtta, aga paldiski mnt 90 alas soolamärjal teel 60 km/h sõitva auto taga venides tuleb roadrage küll kallale. Investeerige korralikesse rehvidesse, harjutage libedasõitu ja pole vaja kilomeetriseid kolonne omale seljataha koguda.
Täiesti nõus sinuga.
Eile just oli Paldiski mnt-l 50km/h liikuv kolonn.
Vasta
#17

(26-01-2011, 16:35 PM)Ishijupp Kirjutas:  Ja tunnistan ausalt- kuulun nende juhtide ridadesse, kes ei saa aru miks peab 1cm lume alla sadamisel piirama oma kiiruse miinus 25 lubatu peale

Millest Sa sellise käitumise puhul aru ei saa??? Ma tean, et ma olen väga hea autojuht aga teen seda ikka. Ma teen ALATI mistahes libeduse ohu korral piduritesti ja vajadusel kordan seda mitmed korrad. Ainult siis, kui ma olen 99% kindel, et libedust ei ole, ei hakka ettevaatlikumalt/aeglasemalt sõitma. Vajadusel sõidadki 65 km/h, kui tundub, et just see kiirus on OHUTU. Lisaks pead Sa aru saama, et õhtusel tipptunnil on inimesed väsinud tööpäevast ja jällegi on aeglasem sõit õigustatud. Mõnikord olen ise olnud ka väsinud maakodus rassimisest ja kohe mõnuga sõitnud 120 kilti koju 80 km/h aga siis ma ei roni suurele Haapsalu maanteele saartelt tulevatele kihutajatele risuks jalgu vaid töristan mööda vana maanteed. Minu jaoks ei ole juba aastaid IGA sõitmine ralli ja oma võimete piiri kompamine, juba ammu on autoga sõitmise eeltingimuseks mõnus ja ohutu terve nahaga koju jõudmine. AEG ei ole oluline, elu ei ole ralli ja surnuaias medaleid ei jagata. Viimast pean muidugi endale tihtipeale meelde tuletama, sest tegelikult meeldib mullegi kogu aeg kiiresti sõita ja "töllerdisi" kiruda. Neil on ju ka ÕIGUS sõita ja terve nahaga koju jõuda! Seda on mulle õpetanud nüüd kõik Talverallide radade kirjutamised mõõtes tänaseks kaugelt üle 10 000 km jagu nii teid kui aega. 8 talve tagasi olin noor tuline 32-aastane "ralliäss", täna 40-aastane vana rahu ise...

Äsjane kogemus rada kirjutamast tulles (ehk tänaseks ainult selle ralli tegemisega on kokku Sitikale juurde kerinud u.3000 km lund, jääd ja kiilakat): teadime, et poiss tuleb sõbraga tunnike tagapool mööda tartu trassi helistab Tiina neile ja hoiatab kiilasjää eest, mille ma olin KOHESELT "tuvastanud" pidurdus"testiga" peale trassile peale keeramist (kiirendusrada oli ju lumine ehk pidas päris hästi). Pärast poiss ütles, et neil polnud mustast jääst aimugi, rääkimata selle ohu aimamisest. Ülimoodsa raske autoga "tundus" ju tee täitsa puhas asfalt olevat... ja mis kogemust noortel olla saabki. Kes see "vanade pussude" elukogemust ikka usub Big Grin Olivad siis ka proovinud pidurdada, moodne ABS ju ei pidurda!
Kohe ka bussidega "olukord": Hansabussi tellimusvedu teostav tulitera uhkus sõitis 70 km/h, Sebe liinibuss lajatas ikka 95 km/h!!! Mina sõitsin seal vahel - läksin ühest mööda ja siis tuli tagant Sebe lennuk - ainus kihutaja sel korral.

Mina sõnastaks Sinu öeldu pigem nii: mina saan aru, MIKS libedaga (pimedas, väsinuna, vanema autoga jne) sõidetakse natuke aeglasemalt aga ei saa aru sellest, miks palju aeglasemalt sõites ei hoita paremasse serva ja ei anta kiirematele märku möödumiseks või ei jääda korraks üldse seisma?
Kes aga selles bussi kraavisõidus süüdi on, pole üldse oluline. Oluline on see, et tänu paksule lumele ja selles kohas puudund euromõrvarkraavile ei juhtunud peale pisikese plastilõhkumise muud hullu. Hää, et nii läits!


Vasta
#18

See rehvide alane arutelu on ju nii ja naa.
Kuid väga kurb näide elust enesest!
Tallinn -Peterburi tee Esimese sügisese lumega oli november läinud aastal!
1 auto liikus Tallinna poole,väga heade rehvidega muide!
Ja teine auto sõitis temale vastu nii 1-3 millise jama protiga.
(ja ilmselt halva sõidustiiliga )
1 auto omanik oli teinud enesest kõik,et oleks ohutu....
Ja nii nad kokku said ja mõlemad juhid on nüüd manalas..
Kus siis on õiglus.Ja tegelikult ei tea ju kunagi kus või mis!
Minu soovitus võtke ikka hoog maha...
Parimat!!!



Vasta
#19

Särtsataks siis veel pisut õli tulle Big Grin
(26-01-2011, 17:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Vajadusel sõidadki 65 km/h, kui tundub, et just see kiirus on OHUTU.
Kui 1cm lund sunnib -25 kilomeetrit lubatust aeglasemalt sõitma, siis, with all do respect, on midagi valesti valitud talverehvide või sõiduoskusega.

(26-01-2011, 17:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Lisaks pead Sa aru saama, et õhtusel tipptunnil on inimesed väsinud tööpäevast ja jällegi on aeglasem sõit õigustatud.
LE keelab väsinuna autorooli istumise sootuks- vähemalt väsimuse sellise staadiumiga, mis takistab normaalselt sõita.

(26-01-2011, 17:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Minu jaoks ei ole juba aastaid IGA sõitmine ralli ja oma võimete piiri kompamine
Noh, olen ka ise julgelt üle 40 aastase vanusega päss, kel load ligi 30 aastat, aga kerge libedusega liiklemist lubatu piires ei pea ma mingil juhul piiride kompamiseks, selleks olen ma iga talve hakul liberajal harjutamisega piiri oluliselt kaugemale lükanud selleks, et ei peaks tänavakiirustel (või maanteekiirustel) ennast väikese libedaga ebakindlalt tundma. Sellest ma esimeses postituses rääkisingi.

(26-01-2011, 17:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Mina sõnastaks Sinu öeldu pigem nii: mina saan aru, MIKS libedaga (pimedas, väsinuna, vanema autoga jne) sõidetakse natuke aeglasemalt aga ei saa aru sellest, miks palju aeglasemalt sõites ei hoita paremasse serva ja ei anta kiirematele märku möödumiseks või ei jääda korraks üldse seisma?
Kuldaväärt sõnad!

Lisaks veel niipalju, et ajal on siiski tähtsus- kodust startides kokkusaamisele/tööle/kooli minnes oskab arvestada võimalike ummikute, keskmiste kiiruste ja palju muu olulisega, aga võimalust mitukümmend km kilpkonna taga 35km/h 90 km/h alas venimist igal korral arvesse võtta...? Nujah, parafraseerides tuntud hüüdlauset- kõigi maade ülemused/ kliendid, vabandage Big Grin

P.S. allakirjutanu sõidab tänaseni puhaste paberitega- s.t. avariis süüdlasena osalemiseta
Vasta
#20

(26-01-2011, 18:28 PM)Ishijupp Kirjutas:  Särtsataks siis veel pisut õli tulle Big Grin
Just-just Big Grin

Teoorias on kõik õige, mis puudutav väsimust, sõidoskust, valitud rehve jne aga õnneks-kahjuks toimub liiklus hoopis teiste põhimõtete alusel. Ja sellega PEAB arvestama. Kõik mis pole keelatud on lubatud ja kõik mis keelatud, PEAB saama ka tõestada.

Tõestada ei saa: väsimust, ebakindlust, kehva rehvi, talveks ebasobilikku autot jne, jne. Isegi seda ei saa tõestada, mis on "normaalne või optimaalne", sest 90 km/h on MAKSIMALNE lubatud kiirus, mitte kohustuslik, soovitatav, keskmine, optimaalne vms. Kas 80 on siis juba põhjendamatult aeglane sõit, oskamatus, väsimuse tunnus vms?

Jäädes siis ka liinibusside juurde: kas graafik on tähtsam, kui ohutus? Muuseas, paljudes maades on politseil SEADUSLIK õigus öelda, kui keegi sõidab oludele mittevastava kiirusega või kaasliiklejate suhtes lugupidamatult. Ja isegi kohtus ei vaidlusta seda, see otsus on lõplik. See eeldab muidugi eetilisust, mida meie riigis postimiilitsatelt nõuda ei saa aga põhimõtteliselt on see õige. Need, kes peavad võimalike tagajärgedega tegelema teavad siiski paremini, millest rasked avariid väga tihti tingitud on. See on preventiivne tegevus kuid nõuab seadusesilmalt vähe rohkem, kui vaid ühte furaška tehtud ajukääru...

Moodsad kaugjuhitavad muutmärgid piisava tihedusega oleks lahendus, mida siis vastavalt oludele "reguleeritakse". See, kui "ässast" pereisa ARVAB enda olevat "sõidujumala", autos kogu pere ja pakiruumis koer takkaotsa, ning lajatab oma tojoota, rahvaauto vms tuliuue tööandja või liisingu "käkerdisega" paduvihmas, mustal jääl, tuisus vms oludes kõigist mööda ikka 92 km/h (oleks nagu legaalne, kuigi on sunnitud ju ka kolonnile vahele kiiluma?), siis tegelikult tuleb selline imekiiresti rajalt maha võtta ja mõneks ajaks bussiliiklejaks teha. On jube tuttav vaatepilt talviselt (Tartu) maanteelt??? Kui kristalselt aus olla, siis on tohutu palju päevi aastas, kus oleks õige maksimumkiirust korraks piirata, et jääks suured jamad olemata. Ja loodusseaduste (eriti nende, mis puudutavad massi, haardeteguri ja kiiruse mõju mistahes teepikkusele aga ka tõenäosusteooria võimalike juhtumite ning nende tagajärgede raskusastme kohta) "kehtivus" suureneb nende ilmadega kordades ka uusimate turvaliste mitmeveoliste elektroonikarikaste ja parimate võimalike rehvidega autode suhtes.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne