Roostetäpid kroomil
#21

Kasutaks tekkinud võimalust ja esitaks ka mõned küsimused asjatundjale (Martinile).
Kuidas suhtuda väidetesse, et kroomkate jääb poorne, seepärast on vajalik alt katta vasega või nikliga?
Kuidas suhtuda mõne jalgrattatootja väidetesse, et kasutatud on "kvaliteet-galvaniseerimist", 5 - kordset katmist - vask/nikkel/kroom/nikkel/kroom? (vb  oli ka mingi teine järjestus ja kordsus)
Kas oleks võimalik praktikas lasta detaile galvaaniliselt katta "piimja kroomikattega"?
Kas tinakihile jääb nikkel ja kroom galvaniliselt korralikult kinni, saab normaalse kattekihi?

Ilmselt on nendest asjadest siingi foorumis varemaltki räägitud, aga galvaniseerimisest tuleks ja võiks rääkida nii enne, kui ka pärast sööki, vb isegi söögi ajal...
Vasta
#22

(10-02-2015, 17:29 PM)kass Kirjutas:  Kasutaks tekkinud võimalust ja esitaks ka mõned küsimused asjatundjale (Martinile).
Kuidas suhtuda väidetesse, et kroomkate jääb poorne, seepärast on vajalik alt katta vasega või nikliga?
Kuidas suhtuda mõne jalgrattatootja väidetesse, et kasutatud on "kvaliteet-galvaniseerimist", 5 - kordset katmist - vask/nikkel/kroom/nikkel/kroom? (vb  oli ka mingi teine järjestus ja kordsus)
Kas oleks võimalik praktikas lasta detaile galvaaniliselt katta "piimja kroomikattega"?
Kas tinakihile jääb nikkel ja kroom galvaniliselt korralikult kinni, saab normaalse kattekihi?

Ilmselt on nendest asjadest siingi foorumis varemaltki räägitud, aga galvaniseerimisest tuleks ja võiks rääkida nii enne, kui ka pärast sööki, vb isegi söögi ajal...

Kui eeltöö on tehtud lohakalt siis detaili jäetud täpid kajastuvad ka kroomis ja nendes kohtades tekib rooste kõige kiiremini. Alt kaetakse vasega korrosioonikindluse tõstmiseks. Kui detailis on täpid sisse jäetud siis see defekt kandub läbi kõikide kihtide ja pigem võimendub. Reeglina kaetaksegi detail vase ja nikliga alt ja siis pannakse kroom. 
Kroomi peale enam ei kanna suurt midagi. 1959a. Cadillak-i detailid on kaetud vask-nikkel-vask-nikkel- kroom kihiga(kõige alumine esistange näiteks...tal mitu rivi stangesi ees). See on kvaliteetsem rooste suhtes küll.
Triple chrome väljend ei tähenda mitte kihtide arvu vaid kroomi molekulaartasandil oleva väljendiga...mingi kolmekordne...kolmevalentne versus hexavalentne kroomimine.Aga see on molekulide tasandil teema mida ma ei jaga väga...kellel huvi võib googeldada.
Mattkroomi saab küll ja seda tehakse teistmoodi kui läikivat kroomi tehnoloogiliselt. Eestis mitte.
Tinale jääb küll kinni nikkel-kroom aga see maksab kurjalt kätte sest tina ja kroom on kõvaduselt täiesti eri tasemetel materjalid. Ülikõva metall ülipehme peal ei ole mehhaanilises mõttes hea. Defektide täitmiseks on kõige parem kasutada sama kõva metalli kui detail ise e. terasest detailides olevaid defekte parandada terasega(keevitus, kõva joodis). Poleerimise ajal tekib efekt kus pehmem metall jääb madalam kui kõvem ja see on pärast näha. Näiteks jääb  vasega täidetud defektide servadesse kus tekib üleminek rauaga peale kroomimist üliväikeste täpikeste rida mis hakkab ruttu roostetama. See on tänu voolu muutumisele kahes erinevas metallis. Kui õnnestub detail parandada vasega ja siis ühtlaselt vasega katta ja poleerida nii, et vaske kusagilt läbi ei poleeri...siis see jääb ilus ja on ok. Muidu vaheldumisi vask-raud-vask-jne...see jääb jama Smile
Vasta
#23

Tänan vastuse eest!
Jah, ka näiteks Brennabori jalgrattakataloogis on uhkustatud vask-nikkel-vask-nikkel-kroom galvaanikaga detailide katmisega.
Tina kohta küsisin sellise tagamõttega, et alati ei ole tarvis stangesid või bensiinipaake katta, omal on probleem ühe jalgrattaraami tagakahvli otsa nikeldamisega, ei tahaks sellele suurt kuuma anda, et näiteks vasega roostemaastikku harida, pind on väike ja eriti seal neid torukülgi eriti kraapima ja muljuma vast ei hakata.
Matt- või piimja kroomiga oleks 30-ndate NSU tsiklitel hulga detaile katta, kui tegu ikka on kroomitud detailidega, mitte kadmeeritud vms metalliga kaetutega.
Vasta
#24

Milline näeb välja tehnoloogiliselt õieti saavutatud mattkroom pind, pole trehvanud vist nägema. Küll olen matti kroomitud pinda saavutanud sel viisil, et liivapritsitud detail on läinud kroomomisele ja tulemus on OK ja kui just räästa all ei hoia, kestab ka.

Tervitab Veteran.
Vasta
#25

(11-02-2015, 00:15 AM)kass Kirjutas:  Tänan vastuse eest!
Jah, ka näiteks Brennabori jalgrattakataloogis on uhkustatud vask-nikkel-vask-nikkel-kroom galvaanikaga detailide katmisega.
Tina kohta küsisin sellise tagamõttega, et alati ei ole tarvis stangesid või bensiinipaake katta, omal on probleem ühe jalgrattaraami tagakahvli otsa nikeldamisega, ei tahaks sellele suurt kuuma anda, et näiteks vasega roostemaastikku harida, pind on väike ja eriti seal neid torukülgi eriti kraapima ja muljuma vast ei hakata.
Matt- või piimja kroomiga oleks 30-ndate NSU tsiklitel hulga detaile katta, kui tegu ikka on kroomitud detailidega, mitte kadmeeritud vms metalliga kaetutega.

Vasega täitmise all ma mõtlesin pigem galvaanilist vasetamist mis tehakse suht külmalt. Muidugi kaetakse nii terve detail ja mitte paksult. Vasar teeb seda näiteks terase ja messingdetailidega.
Vasta
#26

Kui palju saab kroomi alune pind kahjustada kroomi keemilisel eemaldamisel? Kas väikeste kahjustuste korral oleks mõeldav selline variant, et vana kroom maha ja uus kohe peale ilma mingi vahepealse lihvimiseta? 
Vasta
#27

(16-02-2015, 17:22 PM)jawa354 Kirjutas:  Kui palju saab kroomi alune pind kahjustada kroomi keemilisel eemaldamisel? Kas väikeste kahjustuste korral oleks mõeldav selline variant, et vana kroom maha ja uus kohe peale ilma mingi vahepealse lihvimiseta? 

Teoreetiliselt on võimalik kui detail on hiljuti kroomitud aga siis tuleb ikkagi detail üle poleerida sest selleks, et kroom jääks läikiv peab detaili pind ka ennem kroomimist läikima.. Vanadel detailidel on kroomi all metalli sees mingil määral alati rooste jms. oma tööd teinud.
Vasta
#28

Kas see tähendab siis seda, et pikemas perspektiivis on kõige lihtsam ja odavam kroomdetailid kohe esimese täpikese ilmumisel uuesti üle kroomida. Kui eelarve /oskused kannatavad, siis muidugi koos korraliku eeltööga. Aga kui ei kannata, siis jääb selle täpikese kohale natuke suurem täpike kui enne oli ning mõni ilmub veel juurde ka. Aga valdav osa korralikust pinnast säilib ning täpike enam edasi ei laiene.

Kas kroomi eemaldamine eemaldab ka täpikese põhjast poori seest rooste, või tuleb seda pärast veel eraldi mingi happega töödelda / elektrolüüsida. Välja lihvimine rikuks ülearu palju ümbritsevat pinda.

Kas kroomi eeltöö tegijad detaili seisukorda, mis peale vana katte eemaldamist selgub,  ka hinna kujundamisel arvesse võtavad?
Vasta
#29

(16-02-2015, 19:35 PM)jawa354 Kirjutas:  Kas see tähendab siis seda, et pikemas perspektiivis on kõige lihtsam ja odavam kroomdetailid kohe esimese täpikese ilmumisel uuesti üle kroomida. Kui eelarve /oskused kannatavad, siis muidugi koos korraliku eeltööga. Aga kui ei kannata, siis jääb selle täpikese kohale natuke suurem täpike kui enne oli ning mõni ilmub veel juurde ka. Aga valdav osa korralikust pinnast säilib ning täpike enam edasi ei laiene.

Kas kroomi eemaldamine eemaldab ka täpikese põhjast poori seest rooste, või tuleb seda pärast veel eraldi mingi happega töödelda / elektrolüüsida. Välja lihvimine rikuks ülearu palju ümbritsevat pinda.

Kas kroomi eeltöö tegijad detaili seisukorda, mis peale vana katte eemaldamist selgub,  ka hinna kujundamisel arvesse võtavad?

Mina isiklikult ei ole hiromant ja metalli sisse ei näe Smile Seetõttu ei ütle  kunagi hinda enne kui vana kroom on eemaldatud ja detail puhas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne