[valdo]

Just eile kuulsin sellist asja,pidi olema vana nipp.Võtad tükikese hõbepaberit,teed veega märjaks ja nühid kroomitud pinna puhtaks.

Euroopa vanatehnikalaatadel müüakse selliseid abrasiivklotse, mis teevad galvaanikapinnad jms roostest jm sodist puhtaks. Kui aga rooste on roninud kusagilt galvaanika alla, siis on mõistlik lahtikobrutanud laik maha kiskuda ja selle alus roostemuundajaga neutraliseerida (ja hiljem veekindla lakiga + vajadusel ka alumiiniumvärvise pintsliga üle käia). Muidu saab detaili/sõidukit hoida vaid kuivas ruumis, ei mujal.

Mina olen seda võtet - vana galvaanika võimalik säilitamine koos roostepesade/-laikude neutraliseerimisega - masskasutanud oma vanaaegsete jalgrataste juures. Täpsemalt - nende detailide juures, kus on valdav enamik galvaanikast peal, kuid mõni koht kahjustatud. Minu käsi ei tõuse sellistel puhkusel kogu galvaanikat mass-uuendama. Või ka seal, kus on säilinud nikli/kroomi otsas vaadataval kujul algseid embleeme ja/või värvikaunistusi (millel algsel kujul on omaette väärtus). Ainus reaalne alternatiiv sellele oleks suure köetava ja konditsioneeritava laohoone tegemine, milleks minu rahalised vahendid aga ei küüni ning loodaval jalgrattamuuseumil sponsoreid ju nagunii pole... Kui seesugust ruumi pole (ja ma ei usu, et minu erakogule tuleb lähema 10-20 aasta jooksul), hävib kahjustuste algetega, kuid neutraliseerimata roostega galvaanika tihti aga loetud aastatega... Seega on ainus tee rooste neutraliseerimine.