Küsimus T-40AMi kohta
#21

Olidki vahetuses, parandasin ära. Sisselase ikka suurem.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#22

To penskar: läks.
Vasta
#23

Üks imelik küsimus. Kas tõesti on nii,et esisilla veovõll läheb otse käigukastist esisilda? Jääb mulje nagu pole vahel kardaani vms liigendit,kuidas lood selle vastupidavusega?
Vasta
#24

Läheb otse jah.
Vasta
#25

(12-03-2011, 14:45 PM)sass Kirjutas:  Läheb otse jah.

Nu aga see võll läheb ju käigukasti korpusest ja mootori alt ning esisild on ka telje peal liikuv. Ma mõtlen seda kas näiteks mittesama teljelisusest ei hakka probleeme tekkima nt laagreid lendama vms?



Vasta
#26

esisild on keskelt rangidega kinni. S.t. kinnituse põhimõtteliseks tsentriks on kardaani koht. Ehk siis korras ja kinni esisilla puhul ei toimu mingit liikumist, mis võiks kardaani või laagreid väänama hakata. Sellest sõltumata aegajalt kardaane puruneb, tihti ka puhtalt materjali pärast. Kui kardaane aga liiga palju puruneb, siis võib viga olla esisilla kinnituses - ehk selle valmistamiskvaliteet on niivõrd kehv, et kardaan on pideva pinge all. Siis aitab kardaani ristide või risti peale tegemine. Enda vanemal traktoril on aastakümneid sama kardaan all koos sama esisillaga ja pole seal seni midagi juhtunud.
Vasta
#27

Sepistatud torsoonide valmistamise eriterasest, kannatab üsna hästi väänamist, mättaga nügimist.
Vasta
#28

Kui teema juba esisilda puudutama hakkas, siis küsiks ka küsimuse esisilla diffri kohta.
Mul see esisild ikka väga õnnetu. Kui traktori ostsin, siis juba esisild korralikult taha ei võtnud(tagumised rattad kaapisid juba mitmendat ringi kui alles esimesed järgi võttis) Ostsin eelmine aasta Võru traktori poest uue differentsiaali. Suvel vahetasin ära. Siis tundus nagu toimivat. Kui nüüd talvel jälle kuri karjas. No mitte ei taha esirattaid taha haakida. Raamatust lugesin, et kui tagumised rattad libisevad 4% läbi, siis võtab esirattad järgi. Aga minul on nii, et kui näiteks esimene käik on sees ja hakkan edasi liikuma, siis võib tagumine ratas teha juba terve ringi peale kui ükskord ühe esimese järgi võtab. Kui siis ka liikuma ei hakka, siis teeb veel ühe ringi ära ja siis haarab ka teise esimese ratta taha. Kui selle ajaga veel sisse ei ole jäänud, siis tuleb välja. Aga muidu aitab ainult labidas. Milles võib probleem olla. Need plaadid või seibid mille külge kutsikad hõõruvad on täiesti siledad ja ilma igasuguste rantidetta ja vedru surve on ka käega tuntav, et nad ikka käivad sinna vasta. Kas mulle sattus lihtsalt praak differ.
Kasutan esisillas TEP nimelist õli. See mõeldud käigkasti ja sildesse. Kas järsku see õli on liiga paks. Samas tund kaks tööd tehes on õli juba soe, aga paremaks ei muutu ikka mitte midagi.
Igasugune nõu ja abi teretulnud
Vasta
#29

(15-03-2011, 23:08 PM)kaller Kirjutas:  Kui teema juba esisilda puudutama hakkas, siis küsiks ka küsimuse esisilla diffri kohta.
Mul see esisild ikka väga õnnetu. Kui traktori ostsin, siis juba esisild korralikult taha ei võtnud(tagumised rattad kaapisid juba mitmendat ringi kui alles esimesed järgi võttis) Ostsin eelmine aasta Võru traktori poest uue differentsiaali. Suvel vahetasin ära. Siis tundus nagu toimivat. Kui nüüd talvel jälle kuri karjas. No mitte ei taha esirattaid taha haakida. Raamatust lugesin, et kui tagumised rattad libisevad 4% läbi, siis võtab esirattad järgi. Aga minul on nii, et kui näiteks esimene käik on sees ja hakkan edasi liikuma, siis võib tagumine ratas teha juba terve ringi peale kui ükskord ühe esimese järgi võtab. Kui siis ka liikuma ei hakka, siis teeb veel ühe ringi ära ja siis haarab ka teise esimese ratta taha. Kui selle ajaga veel sisse ei ole jäänud, siis tuleb välja. Aga muidu aitab ainult labidas. Milles võib probleem olla. Need plaadid või seibid mille külge kutsikad hõõruvad on täiesti siledad ja ilma igasuguste rantidetta ja vedru surve on ka käega tuntav, et nad ikka käivad sinna vasta. Kas mulle sattus lihtsalt praak differ.
Kasutan esisillas TEP nimelist õli. See mõeldud käigkasti ja sildesse. Kas järsku see õli on liiga paks. Samas tund kaks tööd tehes on õli juba soe, aga paremaks ei muutu ikka mitte midagi.
Igasugune nõu ja abi teretulnud

Hmmmmz ma pole küll kõige targem selle koha pealt kuid:

*Iseblokeeruva diferentsiaali mõte on "lukku minna"
*See,et sul terve esisild st. kumbki ratas taha ei tule on millegi muu viga.

Kas sul kardaan ikka käib ringi kui tagarattad kaabivad ?
Vasta
#30

(16-03-2011, 02:33 AM)Gravity Kirjutas:  Hmmmmz ma pole küll kõige targem selle koha pealt kuid:

*Iseblokeeruva diferentsiaali mõte on "lukku minna"
*See,et sul terve esisild st. kumbki ratas taha ei tule on millegi muu viga.

Kas sul kardaan ikka käib ringi kui tagarattad kaabivad ?
Ja kardaan käib ringi. Olen ühendanud lahti esisilla küllest ja siis käega teost keeranud, siis võibki seda jääda käsitsi keerama. Teed 10-20 pööret siis võtab kinni, haagib taha, Teisipidi keerates teeb samamoodi

Vasta
#31

Ega Sul seal äkki üks pooltelg puruks või rattareduktor puuduvate hammastega pole? Kui käbist annab käsitsi pöörata nii, et rattaid tõstma ei pea, puudub mehhaaniline ühendus kolme punkti vahel: kaks ratast ja käbi.

Samas ei peaks LSD suutma purunenud ülekannet kompenseerida teise ratta kaudu - seal on heal juhul 30% lukustust... Ehk sissejäänud traktori liigutamiseks ei tohiks sellest lukustusest piisata.

Mina kahtlustaks siin praegu midagi muud, kui esisilla difrit. Kardaan saab ajami otse käigukasti veetavalt võllilt ja kui tagarattad pöörlevad, pöörleb ka see sisselülitet neliveo puhul.
Vasta
#32

T-40 AM-i kardaan pöörleb kogu aeg, kui traktor liigub. Seal ei saa midagi lülitada. Tähendab, kardaani eemaldamisega, saab. Kui lõpuks ikkagi midagi taha nagu haagib, siis ei saa ka esisilda minev lühike võll pooleks olla - kuigi seda on päris palju nähtud.
Kui üks reduktor hammastest lage oleks, siis teine pool peaks ikkagi vedama. Vähemalt sellel talvel enda AM küll liikus, kui vasak reduktor pilbasteks jooksis. Põllu peal oli lund ka ja mitte vähe - ära sealt tuli omal jalal. Ma ei või küll pead anda aga vaikselt meelitades nagu ei tahagi mõlemat esiratast järgi võtta.
Vasta
#33

Ega ilma lahkamiseta saagi täpset põhjust teada Big Grin

Samas vaadates mõnda hägust joonist T-40 esidifrist. siis jääb küll sellinne mulje,et kui hambad on siledaks lastud siis ta enam kaasa ei pea. Või veel parem on kellegil häid fotosid difrist ja selle sisust?

---------

Vaheküsimusena küsin ära et kuidas T-40 esirattad järgi tulevad kui taga rattad libisevad? Mis süsteemiga kuna vabajooksu sidur kahte pidi ei tööta.
Vasta
#34

Tegemist on uue diffriga, traktorit olen kasutanud tõesti väga vähe, ma ei usu, et hambad ära kulunud on. Ja teiseks ratta redukorid on täna veel 100% töökorras, seal probleem puudub. Esirattad üles tõstes ja ratastest liigutades liiguvad kõik vabalt. Ma kardan et viga on ikka kutsikates, Sest kui esirattad vedama hakkavad, siis veavad puhtalt, ei ole nõksutamist ega vahepeal tõrkumist, et enam ei veaks. Praegustes talve tingimustes on seda väga hea näha, lund lükates. Lumest läbi minnes kõik rattad veavad ja kui tunnen et enam edasi ei lähe(rattad käivad ringi) siis panen tagurpidi käigu sisse ja siis ma sinna samasse kohta jään, sest esirattadi ei võta enam õigel ajal järgi. Tagarattad hakkavad kaapima, siis haarab taha parema esiratta ja natukese ajapärast ka vasaku ja siis enam välja ei tule. kõik siblivad seal lume sopas, kuni traktor on mootorini sees. Kui siduri ära lahutan ja nüüd uuesti tagurpidi minema hakkan siis on kõik rattad järgi, aga kui ederpidi minema hakata, siis on esirattad jälle tagant läinud. Kõik niimoodi kordub. Aga mõnikord juhtub ka ime et võtab silla kiiremini järgi. aga see on tõesti ime.
Vasta
#35

Kuna oman ka T-40am hakkas teema huvitama. Keegi väitis ühes varasemas kirjas, et esisild saab veo otse käigukastist, siis tegelikult saab esisild ülekande jaotuskastist, mis sisaldab ühte võlli ja ühte hammasratast. Tean varasemast ajast juhust, kus purunes jaotuskasti võll. Kui panna traktoril käik sisse, tõsta esisild ülesse ei tohiks kardaan anda käsitsi pöörata.
Vasta
#36

Iseenesest õige märkus - mõtlesin seda käigukastijuttu kirjutades, et esisillal on pidev sidestus tagasilla peaülekandega läbi käigukasti veetava võlli. Selle sidestuse võimaldamiseks on seal tõepoolest vahehammasratas koos vajaliku kopsikuga ehk "jaotuskast".Toungue

Mulle jäi enne silma teemaalgataja ütlus, et kardaan pöörleb kogu aeg. Sellest järeldasin, et ajami käigukastipoolne osa on korras.

Iseenesest saab kiiresti defekteerida nii, et tõsta kumbki esiratas üles (üks korraga) ja proovida keerata. Kui üks pöörleb olulisemalt kergemini, kui teine, ongi süüdlane pool teada. Kui kumbki ei anna pöörlema, on ajam esisillas korras (ning süüdistav pilk suundub "jaotuskasti" ja käigukasti poole).
Ratashaaval tõstmise iva on selles, et korras ajami puhul peab süsteem jääma liikumatuks (OK, lõtkude võrra ju võib) - vastu maad olev esiratas ei lase pöörelda diferentsiaali teisel koonushammasrattal ja paigalseisvate tagarataste tõttu ei saa pöörelda ka kardaan.

Hakkasin praegu mõtlema, ega seal "jaotuskastis" äkki pendiksit ei ole? Selle läbilibisemine võib ka samasuguse olukorra tekitada...
Mälu järgi mitte, kuid neljakümnega toimetamisest on aastaid möödas...
Vasta
#37

Lihtne hammasratas on reduktoris, vahekasti all. Kui sealt midagi puruks läinud on, siis peaks sellest juba ka kuulda olema ja ka näha. Kuna esisillareduktor on kõige madalam koht siis igasugus laagrijupid, hambad jms. pudeneb sinna ja kohtub veohammasratta ning korpusega. Tagajärjeks on suurem või väiksem ava korpuses.
Kui rattareduktorid on korras ja vahekastist müra ei kosta siis mina pakuksin ikkagi seda uut reduktorit. Rullid äkki pehmed ja juba ära söönudRolleyes krt, neid uusi vene asju teab. Piduripeapumpasid tuleb ka kohe poest kolm tükki kaasa rabada. siis on millest taastada. Proovi ja vaata mis tulemuse annab.
Vasta
#38

Tuletan nii igaks juhuks meelde, et T-40 esisilla differ ei ole klassikaline sateliitidega moodustis, ega ka mitte lihtne, piiratud läbilibisemisega differ. Asi meenutab rohkem riividega (kutsikatega) vabajooksu sidurit, ainult töötab mõlemas suunas. Rataste erinev pöörlemiskiirus kurvis saadakse tänu välimise ratta kiiremale pöörlemisele peaülekandest, sealjuures sisemine ratas pöörleb peülekandega samas tempos, ehk teisiti väljendudes kurvis veab ainult sisemine ratas ja välimine liigub vabalt või veavad mõlemad, aga võrdse kiirusega.

Sai pisut keeruline, aga, kes tahtis, sai aru. Ei ole seal mingit LSD??, ega iseplokeeruvat difrit. Kahjuks ei oska juttude põhjal viga tuvastada, tean, et jamama hakanud esisilda on suht keeruline aidata.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#39

Siiski kordan üle,kas kellegil tõesti pole T-40 esimest diferentsiaalist pilte? Mida rohkem sellest räägitakse seda müstilisem see tundub.
Vasta
#40

Otsisin ja leidsin, aga see väike foorumike ei lase manust lisada postile, läheb natuke aega ja annan netist vihje.
Selgituseks võta mastiku jalgratta tagaratta käristi ja pane see kahtepidi tööle, saad midagi ligilähedast.

P.S. Kõik teatmike pildid suht saastad, kui pole asja ennast näinud, on raske järge ajada.
Pilt_1
Pilt_2

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne