[Mahno]

Vot nüüd me hakkame jõudma kuskile Tõepoolest, teatud töövõtteid on mõistlik video teel edasi anda. Köiega mässamine või korvipunumine on tõesti head näited - eeldusel, et leitakse sobiv rakurss. Samas mõnda muud infot edasi anda videoga on sulaselge raiskamine.

Toon vastupidise näite - süleri lahti võtmine. Enamasti on võimalik 2-3 skeemiga ära näidata kinnituskohad-kruvid-nagad. Vajalik info leitav sekunditega. Moodsal ajal tavatsetakse sellest aga teha ca pooletunnine video.

Lisaks - tekst on otsitav, video üldjuhul mitte.

Aga me võiks selle jutuga kolida mõnda tühisemasse teemasse ja jätta siin sõna puuriteritamise korüfeedele.

[honkomees]

... Ma siis selgitan veelkord: pole vaja raamatut lappida tükk aega, et pleissimine üles leida ja siis  hakata 2D kujutist 3D'sse peas väänama kirjapandud seletuste abil. Minutilisest videost piisab, et 60 tonni vastupidav köis valmistada. ... Raamatud ja kasutusjuhendid on omal kohal, kuid mitte ainukene infoedastusvahend ja mõningatel juhtudel isegi mitte kõige õigem.

Minu jaoks on igatahes nt 10 fotot/joonist pleissimise etappidest palju informatiivsemad kui videost kiirelt läbijooksvad kaadrid. Igatahes olen sügavalt veendunud, et raamat/kasutusjuhend on kõige ÕIGEM ja ESMASEM infoedastusvahend. Ülejäänud on teisesed ja eelkõige "vaimupuudega" isikute jaoks.

[v6sa]

....

Aga me võiks selle jutuga kolida mõnda tühisemasse teemasse ja jätta siin sõna puuriteritamise korüfeedele.

Kuna kuulun Mahno selja taha, siis astuge aga lahkesti sisse: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=66163

Jätkan samas.

[ivo86]

... Ma siis selgitan veelkord: pole vaja raamatut lappida tükk aega, et pleissimine üles leida ja siis  hakata 2D kujutist 3D'sse peas väänama kirjapandud seletuste abil. Minutilisest videost piisab, et 60 tonni vastupidav köis valmistada. ... Raamatud ja kasutusjuhendid on omal kohal, kuid mitte ainukene infoedastusvahend ja mõningatel juhtudel isegi mitte kõige õigem.

Minu jaoks on igatahes nt 10 fotot/joonist pleissimise etappidest palju informatiivsemad kui videost kiirelt läbijooksvad kaadrid. Igatahes olen sügavalt veendunud, et raamat/kasutusjuhend on kõige ÕIGEM ja ESMASEM infoedastusvahend. Ülejäänud on teisesed ja eelkõige "vaimupuudega" isikute jaoks.

100% offtopic ja mode tõstku, kuhu hing ihaldab.

Kas ma saan õigesti aru, et video kujul olev kasutusjuhend on "vaimupuudega" inimeste jaoks? Sa ikka mõistad, et see odavast paberist pamflett iga toote juures on seal sellepärast et seadus nõuab ja nii on odav. VÄGA paljude toodete ja asjade puhul on kasutamist õpetavast videost kordades rohkem kasu ning suurema osa infost saad sa kätte palju kiiremini. Jah, tehnilisi skeeme mitte. Aga neid ka keegi ei otsi videost.

Kui Sinu jaoks on 10 fotot parem kui video, ei tee teisi inimesi vaimupuudega inimeseks. Äkki tasuks peeglisse vaadata? Seal on põhjus, miks Youtube on populaarne ja raamatukujul juhendite vajadus on langenud. Jah, iga asja puhul ei saa videoga. Aga väga paljude puhul..

Ma väga loodan, et Sinuga sarnase mõtteviisiga inimesed kunagi lapsi ei õpeta, sest aru saamata liikuva pildi eelistest on õppida väga nüri.

[Jesper]

Oleks ma teadnud, et puuride teritamise jaoks peab kutsekasse minema, pakse raamatuid läbi töötama, tuhandete eurode eest pinke ostma ja takkatraavi veel kellegi "selja taga" olevasse parteisse astuma, poleks omal ajal julenud proovidagi! Vähemalt käiakivi on vist ikka õiget värvi, päris kindel samas pole, RAL ja Pantone koodideni pole jutt veel jõudnud...

A tegelt tahtsin ilmselge vaimupuudega isikuna küsida punktkeevituse puuri teritamise kohta, et kas kellelgi on mingit joonist (või minupoolest raamatut, videot või podcasti) selle kohta, mida ma selle keskmise teravikuga täpselt tegema peaks? Vahin kõrvuti uut ja endateritatut nagu vasikas kahepoolset väravat, aga ei saa aru, mida ma teisiti teen - üks lõikab ja teine rohkem nagu kulutab augu sisse. Minu loogika kohaselt peaks see teravik olema samasugune nagu tavapuuri ots, sest ega plekk ju ei tea, kas teravikule järgneb tavapuur või punktipuur? Maru väike on ka sunnik, ei oska nagu mingite mõõteriistadega ka läheneda.

Puuri põhiliste lõikeservadega on kõik hästi, aga sinnani jõudmine on vaevaline.

[2715]

Oleks ma teadnud, et puuride teritamise jaoks peab kutsekasse minema, pakse raamatuid läbi töötama, tuhandete eurode eest pinke ostma ja takkatraavi veel kellegi "selja taga" olevasse parteisse astuma, poleks omal ajal julenud proovidagi! Vähemalt käiakivi on vist ikka õiget värvi, päris kindel samas pole, RAL ja Pantone koodideni pole jutt veel jõudnud...

A tegelt tahtsin ilmselge vaimupuudega isikuna küsida punktkeevituse puuri teritamise kohta, et kas kellelgi on mingit joonist (või minupoolest raamatut, videot või podcasti) selle kohta, mida ma selle keskmise teravikuga täpselt tegema peaks? Vahin kõrvuti uut ja endateritatut nagu vasikas kahepoolset väravat, aga ei saa aru, mida ma teisiti teen - üks lõikab ja teine rohkem nagu kulutab augu sisse. Minu loogika kohaselt peaks see teravik olema samasugune nagu tavapuuri ots, sest ega plekk ju ei tea, kas teravikule järgneb tavapuur või punktipuur? Maru väike on ka sunnik, ei oska nagu mingite mõõteriistadega ka läheneda.

Puuri põhiliste lõikeservadega on kõik hästi, aga sinnani jõudmine on vaevaline.

Tunnistan ausalt, et pole selles väga tugev ja puuri otsvaade ei saa sugugi selline nagu peaks aga lõikavad talutavalt.
Neid teritamise stiile on ka mitu ja mul selline kodukootud välja pakkuda.
Esiteks teritatakse pea nagu tavapuuri aga nurk tuleb umbes 0 kraadi ja puur on käia suhtes pea 40 kraadi kallutatud.
   
Siis lasta puuri sideserv(?) (annabki juba tunda, et pole seda koolis õppinud ja ei oska asju õieti nimetada...) niimoodi kitsamaks, et käi läheb üle puuri tsentri ja moodustab teise lõikeserva.
   
Siis teritada puuri tipp tavapärase nurgaga, et keskele moodustuks poolitusjoon mis peab metalli kõrvale suruma ja selleks olema terav.
   
Vot nüüd kui käi vibreerib ja kivi nurk terav pole siis jääbki see asi nüriks ja ei lõika, niiet päris igasuguse pöörleva asjaga seda edukalt ei tee...
Tulemus siis umbes selline, kus keskmine tipp(jälle annab hariduse puudus tunda et end õieti väljendada!) on pööratud lõikeservade suhtes umbes 40 kraadi.
Otsvaates siis midagi sihukest.
   

Veel tahaks oponeerida eespool kõlanud lahmiva väitega, et kõik need käiad teritavad puuri ära.
Pooled neist ei terita seda puuri teravaks kui käi viskab ja viskavat käia pole võimalik sirgeks saada!
Sa võid ta ju üritada teemantiga üle tõmmata ja tundubki et on sirge aga nagu sinna mingi teise massiga asi vastu puutub kui käiateritaja oli siis hakkab see hüplema ja puuri viskuva käia peal teritades on tulemus lõikeserva rikkumine, kuna see hakkab käiast abrasiiviosakesi välja rebima mis ümardavad lõikeserva.
Pole neil ka korralikku tuge mis võimaldaks isegi käia teoorias teemantiga siledaks saada.
Siis jääbki mulje, et puuri teravaks saamiseks peab igasugu nurkasid suurendama rohkem kui lõikamise teooriad räägivad.
Tulemuseks on instrumendi kiire nürinemine ja mulje, et iga augu järel peab teritama ja vene puur on pask ning alla koobalti ei ole mingit puurimist.

[Jesper]

Tänu! Ma ka ei tea, mis sideserv on... Igaks juhuks küsin üle, et siis lõpptulemusena on lõikeservad need eks? Ja joonisel puur pöörleb vastupäeva eks, ehk siis joonis on altvaates?

Ma nagu omaarust enamvähem sinna poole tüürisingi, anoh peab siis uuesti ja paremini proovima... Ise oma aruga hakkasin seda teravikku aina teravamaks ajama, et lõikeservade (ülejäänud puurist) kaugemaid otsi ühendav serv võimalikult lühikeseks saada, aga tulemused olid mittemuljetavaldavad.

[2715]

Tänu! Ma ka ei tea, mis sideserv on... Igaks juhuks küsin üle, et siis lõpptulemusena on lõikeservad need eks? Ja joonisel puur pöörleb vastupäeva eks, ehk siis joonis on altvaates?

Ma nagu omaarust enamvähem sinna poole tüürisingi, anoh peab siis uuesti ja paremini proovima... Ise oma aruga hakkasin seda teravikku aina teravamaks ajama, et lõikeservade (ülejäänud puurist) kaugemaid otsi ühendav serv võimalikult lühikeseks saada, aga tulemused olid mittemuljetavaldavad.

Kahe lisatud joone vahele peab moodustuma vähemalt sama lai tipp kui on puuri lõikeservade vahe sest see peab keskelt metalli välja muljuma.
Hea oleks kui ta oleks sirge servaga, et ta hakkab pisut teed otsima ehk libiseb materjalile tekkivast kõrgendikust mööda ja saab selle siis välja suruda.
Ideaalses maailmas võiks see tipp väga terav olla kruvikeeraja otsa moodi aga siis murduks servad ära ja selle kompromissi leidmine on päris keerukas ja tuleb kogemustega.
Pingis teritavad neid nii aga pole erilist vahet kuidas, peaasi et tipp oleks ja hari terav.
Päriselus laiatarbekäia ei aja nii teravaks ja küljed jäävad kumerad kuid tipu laius peab ikka vahe ära katma ning seda on vaja pöörata nagu pildil sest muidu pole seal materjali.
   

[tõnn]

Ketaslõikuriga teeb puuri tippu teraviku.

See ots on vajalik vaid siis kui sa ei viitsi peenema puuriga ette puurida.

[M.R.]

Sideservast on juttu postituses 308 eesti keeles koos värvipiltidega.
Nii laisk siiski ei tohiks olla, et isegi etteanud värvipiltidega materjali ei viitsita vaadata ja läbi töötada.


Deus, videos näidatud käiadega ei saa ühegagi normaalset tööd teha.
Baueri liigutamine laual kutsub esile mingi deformatsiooni nii, et lausa säde lendab.
Põhiprobleemiks on toe kinnitumine plekist käiakaitse külge. Ainukesena on käiaks olemise alget JET-il.
Temal on käiakate massiivne valudetail aga tugi sellegipoolest käiakatte küljes.
Isegi Tsheburashkal on tugi kere küljes.

[Jesper]

Ok, tänud veelkord 2715 - ma VIST ikkagi olen asjast kogu aeg õigesti aru saanud, aga lihtsalt sooritus pole tasemel. Krt mis viga oleks sellise alustassi suuruse puuri peal asja ajada, nagu viimasel pildil, reaalsuses on kõik nii pisike, et silmamuna hüppab peast enne välja kui sotti saab, mis jama seekord kokku keeratud sai.

Või noh, tegelt ma loomulikult ise olen eliittasemel teritaja, lihtsalt käi on vilets

[linnuke]

11 minutit tagasi
(Seda postitust muudeti viimati: 10 minutit tagasi ja muutjaks oli linnuke.)

No ei tohiks olla ju selle foorumi lugejad mingid udarnäpud ,Ikka raua ja masinamehed.Ehk. siis Kes viskab siia hunnikkusse esimese kivi ,põhjusel ,et käi viskab, kivi vale  ,rellakas vilets jne. Ja ei saanudki  " auku " puuritud ,pidi poodi uue puuri järele jooksma. 

[2715]

Ok, tänud veelkord 2715 - ma VIST ikkagi olen asjast kogu aeg õigesti aru saanud, aga lihtsalt sooritus pole tasemel. Krt mis viga oleks sellise alustassi suuruse puuri peal asja ajada, nagu viimasel pildil, reaalsuses on kõik nii pisike, et silmamuna hüppab peast enne välja kui sotti saab, mis jama seekord kokku keeratud sai.

Või noh, tegelt ma loomulikult ise olen eliittasemel teritaja, lihtsalt käi on vilets

Peent asja teritada on tohutuks abiks hea valgus käia juures ja pähe käivad luubid, sellised prillide moodi ja enamus teritajaid kasutab.
https://effex.ee/et/prillid/6668-suurendusprillid.html
Kindlasti peab proovima enne ostmist sendise mündi pealt lugeda ja alt peab saama käiale vaadata.
Lõpuks need liigutused jäävad käe sisse ja polegi midagi vaadata vaja.

[hillar2]

Ei räägi küll väga täpsete avade puurimisest aga kui ehitusel puur nüriks läheb siis olen relakaga teritanud. Väga vilumust pole siis võtab aega enne kui puuri teravaks saad. Töökojas päeva jooksul puurides saab käsi niipalju treeningut et päeva lõpus võib isegi kinnisilmi ära teritada käia peal. Kõige olulisem ongi õige nurga leidmine ja siis käeva sobiva jõnksu tegemine. Kohe on ära näha kui vale nurga all sai puur vastu relaka ketast puudutatud. Muidugi on väljakutse, et puurist peaks kahe käega kinni hoidma teritamise ajal, selleks saab rikkuda väga mitut tööohutusvõtet kui objektil relakaga teritada. 

Küsimus oleks aga koobaltotsaga puuride teritamisest? Kuidas tegema peaks või mis? Vahepeal vaja suuri auke puurida roostevabasse siis oleme würthist võtnud kallid puurid ja trelli otsas ära lasknud ohtra õliga aga lõpuks ikka lähevad nüriks.

[ahtos]

Pole veel koobaltotsaga puuri kohanud,aga on olemas roostevabale mõeldud koobaltpuurid HSS-CO nendega rv puurimine lihtsam tuleb vaid õige kiirus ja jahutus valida ja iga materjli puhul õige teritus nurk-mida kõvem materjal seda nürim teritusnurk.

[hillar2]

jah, HSS-co puure mõtlengi. Kusjuures ei mäleta kas need olid HSS puurid või koobaltpuurid aga ühega on vaja trellile anda kiireid põõrdeid, teine lõikab aeglaste põõretega.

[isandpauk]

Vaatan seda teemat ja jätkuvalt loobin nürid/murdunud puurid eraldi karpi lootuses, et kunagi keegi need ära teritab. Väga palju puurimist ei ole, normaalset käia ka ei ole ning teritamise on siiani asendanud järgmise puuri ostmine. On siin keegi, kes võtaks kilo puure teritada?

[_rein_]

jah, HSS-co puure mõtlengi. Kusjuures ei mäleta kas need olid HSS puurid või koobaltpuurid aga ühega on vaja trellile anda kiireid põõrdeid, teine lõikab aeglaste põõretega.

Koobalt nii palju ka juurde ei anna, et võiks pöördeid suurusjärgu võrra suurendada.Nn kõvasulam puuriga on teine asi.

[muska71]

Vaatan seda teemat ja jätkuvalt loobin nürid/murdunud puurid eraldi karpi lootuses, et kunagi keegi need ära teritab.  Väga palju puurimist ei ole, normaalset käia ka ei ole ning teritamise on siiani asendanud järgmise puuri ostmine.  On siin keegi, kes võtaks kilo puure teritada?

Äkki tasub investeerida? https://www.antehnika.ee/toode/563/elekt...aja-3-16mm   .Alul olin skeptiline,aga ostsin ära ja toimiv asi.Jämedamad puurid 5+mm teritan käial ja peenemaid on käial raske ja teen sellega.

[olli]

Eks siin spetsialistid ju ka ütlesid, et käia peamine eelis on teritamise kiirus. Niimoodi kodukasutuses see pole mingi argument. Kui tihti neid puure ikka teritada on vaja. Korralik puuriteritaja (ma pole kindel kas seda saab selle AN-tehnika oma kohta öelda) on ikkagi odavam kui korralik käi. Eks käi jälle universaalsem, aga no kõike head nagunii korraga ei saa.

Oman ise seda teemantkettaga aparaati:
https://shop.cedo.ee/teritaja-metalli--j...m_ab2.html

Tegu on üle lombi ühe kõige populaarsema brändiga. Nende odavam mudel on kuni 13mm puuridele: 
https://espak.ee/epood/toode/puuriterita...octor-400/

Kui ise aastaid tagasi selle ostsin, siis oli 750x mudel umbes sama hinnaga mis praegu see 400 mudel. Teritamine igatahes väga lihtne ja tulemus saab ka päris hea. Küllap on ka teistel kvaliteetkraami tootjatel selliseid aparaate. Et ei pea ilmtingimata selle eelpool viidatud hiinakaga leppima.