Metallipuuride teritamine

(11-01-2023, 09:27 AM)M.R. Kirjutas:  Jutt 150 versus 42 ei maksa midagi kui võrreldakse siga ja kägu
Kõigepealt tuleks vaadata millest teemantkäi tehtud on;

Looduslik/tehisteemant  /A või AC/
Abrasiivi kontsentratsioon /25%-200%/
Teralisus /...315/250-10/8.../
Sideaine /vulkaniit, bakeliit , keraamiline, metall, muu/

Poltava toodetel ei ole midagi viga, muidugi eeldusel, et nad on poltava omad.

MKT müüb reeglina seda mida saab odavalt kätte, nagu spetsiifikaks läheb on kööga...

Selge, lepin siis teadmisega, et on olemas erineva koostisega erinevaid teemantkäiasid aga milline koostis see hea koostis on (hea ei pea tinigmata odav olema), mis peale mõnda tõmmet juppideks ei pudene vastu natukene kallimat kööginuga, ei suuda keegi öelda.
Vasta

(11-01-2023, 22:28 PM)deus Kirjutas:  
(11-01-2023, 09:27 AM)M.R. Kirjutas:  Jutt 150 versus 42 ei maksa midagi kui võrreldakse siga ja kägu
Kõigepealt tuleks vaadata millest teemantkäi tehtud on;

Looduslik/tehisteemant  /A või AC/
Abrasiivi kontsentratsioon /25%-200%/
Teralisus /...315/250-10/8.../
Sideaine /vulkaniit, bakeliit , keraamiline, metall, muu/

Poltava toodetel ei ole midagi viga, muidugi eeldusel, et nad on poltava omad.

MKT müüb reeglina seda mida saab odavalt kätte, nagu spetsiifikaks läheb on kööga...

Selge, lepin siis teadmisega, et on olemas erineva koostisega erinevaid teemantkäiasid aga milline koostis see hea koostis on (hea ei pea tinigmata odav olema), mis peale mõnda tõmmet juppideks ei pudene vastu natukene kallimat kööginuga, ei suuda keegi öelda.
Teemantkäiaga ei ole noa juures midagi teha.Eelnevalt oli hirm ristküliku termikat rikkuda,siis noa juures palju tõenäolisem.
Vasta

Ma suudan sulle anda soovitused kui sa küsiksid õigeid küsimusi. Aga sa ei küsi.
Sul on mingisugune väärastunud arusaam, et "õige" teemantkäiaga  saad näpu vahel sellest tükist 2mm paksust maha võtta.
Aga ei saa. Ainult märglihvimine tasalihvpingis. Ja sedagi mitte teemantkäiaga.
Aga seda sa ei aktsepteeri ma ei tea mis põhjusel ja leiad et käsitöö on ainuõige lahendus.
Sellepärast ka soovitus,  Motonet, teemantviil, -2mm.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Kui nüüd hoolega uuesti lugeda, siis deus ju viili kohta küsiski...
Järgnenud plahvatus oli üsna ebavajalik.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Ja seepärast ma küsisingi, et millise firma millist mudelt osta, kelle koostis oleks selline, et peale paari tõmmet see kõvem osa alusplaadi pealt ei nahhujeeruks ja mis oleks selline ca 80 karedusega. Plaadi/kivi/viili kujul, mitte käia. Ilmselgelt käis MR tekstist läbi, et siduainel on ka tähtsust aga milline hea on ja milline halb Rolleyes  null infi. Vähemalt sain ma ta postitusest nii palju targemaks, et kui nüüd hakkan neid "kivisid" taga ajama, siis saan hunniku eeltööd teha uurimaks milline aine sidumiseks on pandud näiteks. Ja siis ikka oma rahakoti peal läbi katsetada ja kui keegi tuleb küsima, millist teematviili/kivi osta, saan öelda nagu keevitustraadi puhul, et Lincoln Electric NP<vastav number siia> ei saa võssa panna, läbi katsetatud. Praegu sellist vastust ei tule. Küsite lisainfot, ma ütlen, et DC53, see lisainfoks ei sobi ilmselgelt, sest hakati küsimusi kordama.
OK, selge, seda metalli ei tunne, ma annan lisainfoks siis C 0.95% SI 1% Cr 8% Mo 2% Mn 0.4% V 0.3%
Kuidas karrastub see teras?

[Pilt: DC53-tool-steel-5.png]

Tükk on 3x16cm suur
Lamellketas kütab karrastuse pekki kahe tõmbega, roostevaba terase miinus, niisama silitamine on käte ja elektri surm.
Ja ma tõesti ei saa aru, kuidas see kõik on seotud sellega, et soovitage mulle head teemantviili, mis oleks karedam kui motoneti oma ja peale kolme tõmmet vastu tugevamat tükki ei muutu sama siledaks nagu mu nägu peale noaga habeme ajamist.
Mingi salastatus ja muud märksõnad, täiesti kolmandajärguline info antud hetkel ju.
Vasta

Ilma vesijahutuseta lõikab seda vaid lintlihvija normaalse 60karedusega lindiga materjali üle kuumutamata. Kuna normaalsel lintlihvijal on lindi pindala suur, siis püsib see kaua terav ning ei kuumuta metalli. Aegajalt pead mõistagi vette kastma. Saan aru, et räägime noa terast mis on õhuke.
Vasta

(11-01-2023, 23:55 PM)qwerty009 Kirjutas:  Ilma vesijahutuseta lõikab seda vaid lintlihvija normaalse 60karedusega lindiga materjali üle kuumutamata. Kuna normaalsel lintlihvijal on lindi pindala suur, siis püsib see kaua terav ning ei kuumuta metalli. Aegajalt pead mõistagi vette kastma. Saan aru, et räägime noa terast mis on õhuke.
Paistab, et ma ei pääse lintlihvi ja vesikäia soetamisest, olen seda mõtet seedinud küll. Tallinnas ruumi vähe, pean selle isa juurde siis majutama teise Eesti otsa. Siit jällegi küsimus, kelle lindid kvaliteetsed on ja kohe siledaks ei jookse nagu odavama kraam teeb? Hetkel on ta küll rohkem selline 3mm paks metallitükk, kui nuga, aga kunagi tuleb temast nuga küll jah. Ca 1mm maha lihvimisele viiliga läks 16h. Kiiret mul pole ja kannatlik olen ka aga noh, mingi hetk jookseb ka minul piir, seepärast igatsengi karedamat asja, mis rohkem korraga hammustaks aga see on igatsus, mitte kindel tahtmine, nagu ma ütlesin, saan selle motoneti viiliga hakkama küll. Paar sigarit, pakk suitsu, ja paar Vana Tallinnat ja nii see viilimine läheb. Kui sellise viili leiab, mis selle noaga hakkama saab, siis loomulikult saab ka HSS ja suht kõik puurid, freesid jne asjad teritatud.
Vasta

Veelkord räägin, õiged küsimused on õigete vastuste saamise aluseks.
Alguses küsiti ju millist käia, nüüd tuleb välja, et millist viili.
Teemantviilil ei ole sideaineid valikus.
Mis põhjusel ei saa seda tükki tasalihvist läbi lasta?
Kas see tulevane nuga on juba valmis karastatud tükk või seda alles hakatakse karastama?
Kui on toores, siis mis takistus on teda näituseks freespingis töödelda?

P.S.
Teemantviilil on galvaanilisel teel saadud sideaine.
62+HRC on noa jaoks natuke palju...
Ja link viilidele, seal ehk saab paremat toodangut kui Motonet pakub
https://int.pferd.com/en/diamond-machinists-files-hand

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Kas lgp. M.R. nende elborite ja teemantite omadusi ja koostist viitsiks natuke lahti rääkida? (side- ja abrassiivained, nende "teralisus" jms.)
Vasta

(11-01-2023, 20:54 PM)deus Kirjutas:  Pole aimugi, mida sa küsisid või mis küsimust sa ootad.
Mul on HRC62 kõvadusega DC53 tükk terast ja sellelt vaja 2mm kihti 3x16cm alalt maha viilida. Tavaviil sellele ei hakka, liivapaberid minestavad ära....'
Metalli jaoks miski sinine "paber", pingis lihvib küll, käsitsi pole proovinud. Karedus 120 riiulis olemas, aga saab ka muid numbreid.


Vasta

Minu arust on inimene oma õiget küsimust siin mitu korda üritanud küsida.

Kust saab teemantviili, mis võtaks paremini kui motoneti oma?

Minu vastus: ma ei tea küll.

Kui jutt käib aga noa tegemisest (mitte ristküliku ühtlaselt tasalihvimisest), siis see on hetkel nii populaarne hobi, et mida iganes sa teha üritad, on sellest internetis kuskil juttu.
Nuga käsitsi metallist välja viilida on võimalik, aga väga väga tüütu. Kunagi sai proovitud.

Ma olen oma käkerdamisega välja jõudnud selleni, et ehitasin endale päris suure lintlihvija koos sagedusmuunduriga, sest isegi väikse poe lintlihvijaga on väga tüütu teha seda asja.
Ja materjali külmalt lihvimine nõuab veel spetsiifilisemat seadet, ilmselt tõesti jahutusega tasalihvpinki, mis koduses töökojas just väga levinud pole.
Lihvida korraga ainult üks tõmme üle lindi ja kasta kogu aeg vette, on odavam variant.
Seal on põhjus, miks noa lihvijad hoiavad toorikut ilma kinnasteta. Nii tunned kui kuum metall on.
Aga mõtekas on siiski suurem osa lihvimist teha ära enne karastamist ju.


Aga puuride teritamise teema on väga hea - proovisin siin toodud õpetuste järgi ja lõikab küll, väga hästi isegi. Tänan õpetajaid.

Nugade tegemisest võiks lausa oma teemagi teha - äkki on huvilisi palju.
Inglisekeelset materjali on muidugi..  väga väga väga palju. Eesti keeles oleks aga ka arutelu ju huvitav. Kust ja mis materjali saada jne. Minu arust igati tore hobi.
Vasta

Mõni heatujuline moderaator on äkki abiks ja tõstab alates minu esimesest siin teemas olevast küsimusest uude teemasse nimega "Teeme ise valmistükist noa", kõik postitused, mis siis, et HSS puuride kõvadused umbes samasse kanti on või isegi kõvemad ja teemad suht haakuvad omavahel ehk ma tõesti ei näe vahet, kas mul on vaja viiliga lasta siledaks freesi, metalli puuri, kivipuuri või miskit tööriista terast (D2, super D2, Hitachi, DC53), jaapani nuga (VG10,ZDP189, SG2) jne. Rockwelli kõvadused algavad neil kõigil 60'st, 62-63 on pigem tavaline nähtus ja mõni roostetav tükk läheb isegi 65'ni välja.

Mind huvitab ka see, mida kasutaja Vant küsis ja tänud MR'le lingi eest, otsin, kust kohast seda soetada võimalik oleks.
Vasta

Enese harimise mõttes, mis imenuga või ülikallis/armas materjal see on, millest valmistamiseks ollakse seda nõus 16 tundi viilima? Või siis natuke vähem aega.
Kas poleks lihtsam see toorik minema visata ja karastamata materjaliga otsast alustada?
Vasta

(12-01-2023, 10:51 AM)deus Kirjutas:  otsin, kust kohast seda soetada võimalik oleks.
Pferdi tooteid müüb muidu Stokker aga tundub et teemantviile on kohapeal väga piiratud valik.
Vasta

Huh. Ju ma siis olen rohkem noategemisest lugenud ja noameistritega suhelnud, aga saan aru, mida ksf!Deus soovib.

Käsikivi all on mõeldud tasapinnalist lihvkivi (luisku), mis on laua peal ja mida mööda saab toorikut hõõruda. Meenutades mitte-nii-kauget minevikku ja kaupade saadaolevust, oligi selleks käiaketas lapiti laual. Tihti ka vaid katki lennanud käia suurem tükk.
Erinevate kivide, luiskude ja lihvlintide osas on aastate eest olnud tõhusad arutelud dragon.ee foorumis, kus amatööre on lihtsas keeles ja oma ego upitamata juhendanud noameistrid Tõnu Arrak ja Meelis Säre.
Foorum on üsna katkine, kuid suunatud google otsinguga ehk leiab teemad üles.
Samuti tasub proovida Wayback Machine abil lugeda lehekülje http://noapood.lipso.net/ foorumit, kus samad teemad olid arutlusel.
Vasta

(12-01-2023, 10:57 AM)Peeter2 Kirjutas:  Enese harimise mõttes, mis imenuga või ülikallis/armas materjal see on, millest valmistamiseks ollakse seda nõus 16 tundi viilima? Või siis natuke vähem aega.
Kas poleks lihtsam see toorik minema visata ja karastamata materjaliga otsast alustada?

Mainitud mitu korda, et DC53, tegu hiina (täitsa Hiina enda välja mõeldud) tööriistaterasega ja noamaterjalina, mida võssa kaasa tassida, meeldib ta mulle kõige rohkem oma omaduste poolest. Ei oma sepikoda ega ka vaakumkambreid jne asju, seega ei tule ise karrastamine hetkel kuidagi välja, ainuke valik hetkel on võtta juba valmistükk ja seda voolida nii, et karrastust pekki ei keeraks. Saksa roostevaba ehk X50CrMov (HRC 56-58)on suht poisike selle DC53 kõrval ja üldsegi mitte nii pirtsakas, toda saab rahulikult relaka peal lasta õigesse kujusse ja lihvida ka, kartmata, et kõvaduse pekki keerad.
Vasta

Ma eriline lindiga lihvimise fänn ei ole metalli puhul.
Pöörlev ketas on märksa kulupõhisem lahendus.
Teatavasti kui lint enam terav pole siis ta ka ei lõika ja kuumutab metalli.
Selle kiireks saavutamiseks lihtsaim viis on metallese suure pinnaga vastu toetada kus abrasiiviosakesed pealt ära kulutatakse.
Käial saab sellise asja juhtumisel korra teemantiga üle tõmmata ja karestajaga ka üle ning lõikab jälle.
Siit ka tähelepanek, et abrasiivketas peab kuluma ning kui ta ei kulu ja uued abrasiiviosad mis teravad välja ei ilmu siis käi ei lõika ning hakkab kuumutama.
Vanasti puidutööstuses sai nugasid üksjagu tehtud höövliteradest ja kõik said tavalise käiaga välja voolitud.
Käi hästi lõikab siis paar korda tõmbad üle käia, kastad vette ja tõmbad jälle.
Lindiga mul küll see asi kuidagi ei tahtnud õnnestuda.
Ma tegin muidugi pisut keerukamaid asju ka kus oli noa keskel soon ja ükski pind polnud täiesti sirge et oleks lindil tehtud saanud.
Vasta

DC53 on ilmavõrgu andmetel  Daido Steel-i registreeritud kaubamärk. Daido Steel on Jaapani ettevõte.

Daido Steel DC53

Minus tekitab natuke kognitiivset dissonantsi sellest noa tegemine. Väheke keeruline sulam lihtsa noa jaoks.
Millist eesmärki tegelikult püütakse/soovitakse saavutada?
Milles seisneb X50CrMoV15/ilmselt peeti seda silmas/poisike olemine DC53 võrdluses? HRC väärtuses?
Siis võiks juba kohe kõvasulami poole vaadata, neil on kõvadus HRC skaalal 70+
Praegu tundub noategu olema selline ujumine juutuubist leitud/ammutatud pooltõdede supis.

Kui on vaja ikka lihvida siis jäta need paar Vanalinna, sigarit ja pakk sigarette ostmata, too see raha parem mulle, lasen pingis üle.
Pole ju tarvis kopsu ja maksa sedamoodi koormata.

Viidatud viilide müüja kodulehel ei ole keelatud registreeruda ja nendega kaubalis-rahalistesse suhetesse astuda.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(12-01-2023, 15:27 PM)M.R. Kirjutas:  DC53 on ilmavõrgu andmetel  Daido Steel-i registreeritud kaubamärk. Daido Steel on Jaapani ettevõte.

Daido Steel DC53

Minus tekitab natuke kognitiivset dissonantsi sellest noa tegemine. Väheke keeruline sulam lihtsa noa jaoks.
Millist eesmärki tegelikult püütakse/soovitakse saavutada?
Milles seisneb X50CrMoV15/ilmselt peeti seda silmas/poisike olemine DC53 võrdluses? HRC väärtuses?
Siis võiks juba kohe kõvasulami poole vaadata, neil on kõvadus HRC skaalal 70+
Praegu tundub noategu olema selline ujumine juutuubist leitud/ammutatud pooltõdede supis.

Kui on vaja ikka lihvida siis jäta need paar Vanalinna, sigarit ja pakk sigarette ostmata, too see raha parem mulle, lasen pingis üle.
Pole ju tarvis kopsu ja maksa sedamoodi koormata.

Viidatud viilide müüja kodulehel ei ole keelatud registreeruda ja nendega kaubalis-rahalistesse suhetesse astuda.

Pole lihtsalt youtube teadmise taustal sisse astumine. X50 olen ma enne ringi teinud lihtsalt ja käe all on tunda erinevust nii töötlemise kui kulumise kui muude asjade suhtes. See konkreetne pildil olev asi oli enne kirves, väga hea söögi tegemiseks kuid peale hunnikut uudishimu ja häid otsuseid suutis saavutada tera peale paar mõra, mis mu hinge sisemiselt nii palju kraapisid, et ostsin teise samasuguse kirve veel ja võtsin otsuse vastu sellest nuga teha. Mulle väga väga meeldib see teras, sest ta püsib terav peaaegu terve igaviku ja esimese vihma peale ei ole järgmiseks päevaks ka roostepuru ehk ideaalne lõkke kõrval kaalika, liha ning sibula lõikumiseks potti. Kodus on mul VG10 ja X50CrMoV15 noad, tubasesse tingimusse pole teda vaja, taskus on m390 ja S90v ja s30v ja Maxamet ja Sandvik 12C27 ning 14C28N ja D2 (suured taskud) ja paar pikemat latti mõne oksa või palgi purustamiseks 1095 ning 9Cr18MoV kujul autos. Paar odavat 440C tegelast istuvad ka ehk siis mul on täitsa hea ülevaade, kuidas mingi asi teritub ja kulub ja puruneb, kildu viskab jne. Pole koguja, suht kõik noad saavad vastavalt riietusele oma osa elus sihtotstarbelist kasutust.

[Pilt: Xrn8ylI.jpg]

Peanurk sai liiga järsk ehk 15 koma kopikad kraadi kuid kui just liha või kala ei lõigu, vaid miskit juurvilja, siis lõikumise tunne on vale ehk nagu üritaks kirvega kartulit poolitada mitte noaga läbi lõigata, tomat on pehme, sealt saab mõnusalt õhukesi viile. Siit tulenevalt tuli otsus, et lasen viiliga kuni ülemise servani välja kalde ehk siis laugem nurk, et asi käituks ikkagi rohkem noa moodi, kui kirve, ühepoolne teritus, mis meenutab või noh, tulevikus saama peaks kui Jaapani Deba, kuju on tal ilmselgelt juba Bunka. Kui monotoonsed liigutused mul üks kord kopsu üle maksa ajavad, siis võtan selle teenusepakkumise vastu, tänud.
Vasta

Ma tegin kunagi põlve otsas CO7 kompressorile uue plaadi. Veel aastajagu hiljem piisas kätele pilgu heitmisest kui meelde tuli, mõned küüned said selle käigus sedavõrd viga. Puhas käsitöö, ma ausõna enam nii ei tee... Minu kaastunne põikpäisele noaviilijale ;P
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne