[hendrik]

Käia joonkiirus on väga madal (käi ei lõika) mis ka põhjustab käia sooneliseks minekut.

Mis materjalist ja pinnakattega puuri teritasite, et soonelisus tekkis?

Minu SB-250 käiakivi näeb pärast kiirlõiketerasest, volframkarbiidist ja koobaltist valmistatud metallpuuride teritust selline välja:



Käiakivi vasakust nurgast on tükid väljas, sest teritasin negatiivse tipunurgaga CNC-freese, milleks see käiakivi ei sobi.

[Kalts]

Käia joonkiirus on väga madal (käi ei lõika) mis ka põhjustab käia sooneliseks minekut.

Miks ei lõika, palun asjatundmatule selgitust?
Käi on oma olemuselt hulk mikroskoopilisi (kontrollimatuid) lõiketeri millest igaüks kraapsab joonkiirusel vastu detaili, lõigates midagi kuidagi?
Mis hädad sest joonkiiruse erinevusest tulevad? Kujutan ette, et detaili materjalist võib küll väga palju sõltuda, aga ainult pöörlemiskiiruse
erinevusest?

[deus]

Jep, ma seda vesikäia vaatasin, kui motoriseeritud teritajat otsisin, läksin WorkSharp Ken Onion edition lintlihvija teed.
Siin on nüüd mitu asja kokku segatud, mina küsisin norm viili, millega saaks kõvasulamit lihvida/teritada, kas tegu on noa maketiga, puuriga, kärniga või muu sellise asjaga, see pole oluline mitte kuidagi, ei ole jooniseid vaja ega asja keeruliseks ajada.
Küsisin seepärast, et pole mõtet soetada endale tervet tehnikaparki selleks, et kui õhtul on poed juba kõik kinni ja puur nüriks lastud, siis vaja mõne tõmbega puur saada enam-vähem konditsiooni, et saaks mõned augud veel lasta akudrelliga. HRC tõin mängu just seepärast, et kõik need tööriistaterased on umbes sealkandis, kus tavaline viil seda ei võta ja liivapaberiga nühid ogaraks ennast. See, et ma viiliga miskit suuremat metalliala maha lihvin pole ka väga oluline, minu aja kulu kõigest ja ei peagi aru saama, miks ma aega raiskan.
MR siin mainis, et viilidel polegi seda sideaine erinevusi.
Tekkis täiendav küsimus, sest miski erinevus peab olema, miks muidu ühe "terituskivi" pealt pühid krobelisuse mõne tõmbega maha ja teise tootja teemaptplaadi peal püsib teritav osa pea terve igaviku. Laiendasin seda sama fenomeni ka teemantviilile, et äkki tootjal ja tootjal on siiski vahe sees, sest ei taha ehku peale minna ostma 300 eurist viili. Ja see küsimus tekkis ka seepärast, et mainiti, et käiadel on erinevused sees.
Peamine küsimus on siiski, et millise sideaine hoiab teritavat osa kõige paremini käia/viili/luisu küljes. Lisaks edasi veel, et kumb siis parem on, aafrika lapsetööjõu toodetud teemant või valge inimese laboris kokku surutud süsi? Nendele küsimustele saab ka vastada vabalt, et selle tootja oma on hea ja selle tootja oma peab sul vastu 100 puudutust.
Konkreetselt puuri nurga koha pealt on siin juba MR poolt toodud vaenlase keeles materjal ja video kujul minu poolt mikistani keeles, peaks kõik kaetud olema va eesti keel.

[M.R.]

Hendrik, minul ei ole soonilise käiaga probleemi, ksf. hulgusel oli.
Ma väga vabandan, et ei tunne tormeki tooteid ja ei teadnud, et dbs-22 on abivahend tormekile.
Kui on aega mängida selle tormeki ja tema abivahendiga, palun. See on limpsimiseks väga hea kooslus.
Ei ole ohtu, et kui tuli keset teritusprotsessi aevastus peale, läheb 1/3 puuri sädemeks.
Tormek on siiski puiduinstrumendi teritamise vajadustele vastav seade, puiduinstrument peab olema nagu
shiletitera mis metallipuuri juures ei ole vajalik.

Vaatasin ka videojuppi dbs-22 tarvitamisest, pagan, mul ei ole nii pikka süütenööri et sedasi jebida puuri teritamisega.
Videos teritatakse ka kasutamata puuri, ja ei ole näidatud kogu teritusprotsessi.
Tegelikkuses, kui puur on ka natuke kannatada saanud ja oleks näituseks 3mm vaja lühemaks teha palju siis aega kulub?

https://tooltrade.ee/product_page.php?m=38115

Selle ajaga saaks üsna mitu puuri teravaks näpu vahel tavalise käia peal.
Aga see muidugi eeldab protsessist arusaamist ja praktikat.

[2715]

Miks ei lõika, palun asjatundmatule selgitust?
Käi on oma olemuselt hulk mikroskoopilisi (kontrollimatuid) lõiketeri millest igaüks kraapsab joonkiirusel vastu detaili, lõigates midagi kuidagi?
Mis hädad sest joonkiiruse erinevusest tulevad? Kujutan ette, et detaili materjalist võib küll väga palju sõltuda, aga ainult pöörlemiskiiruse
erinevusest?

Päris õigete terminitega ei oska vastata aga joonkiirus on abrasiivtöötlusel väga tarviline asi.
Kui suure pinnaga siledat keha vastu käia ettevaatlikult toetada pole häda aga kui sel objektil on terav serv siis käi ei jõua seda eest lõigata nii kiirelt kui ette antakse.
Tulemusena tehakse abrasiiviosakesed katki ja rebitakse välja ning tekib joon käiale sisse.
Ühesõnaga käia vastupidavusele mõjub optimaalne joonkiirus väga hästi ja kui käi hästi lõikab siis igasugune materjali eraldamine tekitab soojust aga see soojenenud osa lõigatakse ära.
Kui see vesikäi jooniliseks ajada, siis hakkas kohe huvitama kuidas ta kuju taastada õnnestub?
Teemaväliselt, siis selline asi nagu keerme lihvpink kus on meetrine ketas ja kuidas sinna keerme profiil peale saadakse, näiteks 1mm sammuga keere?
Käi pannakse pöörlema umbes 15 p/min ja keerme profiiliga rull toetatakse õrnalt vastu käia, kust ta pööreldes abrasiiviosakesi välja lõhub.
Iga 15 min tagant saab pool sajandikku peale keerata aga see käi kestab uskumatu küll, päris mitu kuud tööd.
Selline näide õigest tööreziimist...

[hendrik]

Vaatasin ka videojuppi dbs-22 tarvitamisest

Need videod on algajaile, kiirem on DBS-22 vart koos rullikutega mitte kasutada.

Tegelikkuses, kui puur on ka natuke kannatada saanud ja oleks näituseks 3mm vaja lühemaks teha palju siis aega kulub?

DBS-22'ga saab teritada ka kuivalt: https://i.imgur.com/JsFH5hf.webp

[M.R.]

Hendrik, kas raketikiirendiga saab Tallinnast Tartusse?

Veel kaks lehte targast raamatust;

       

Minu käiapink, tarvitatavad kivid on 400x203x50 ja teeb siis vastavalt 1425/710 ümbertiiru.

       


1420 ümbertiiru valge kivi jaoks, 710 ümbertiiru rohelise kivi jaoks. Valge kivi loobib suu ja silmad liiva täis kui
teda madalatel ümbertiirudel tarvitada, roheline kivi seevastu kipub täis tõmbama kui teda kõrgetel ümbertiirudel tarvitada.
Valge kivi on teralisusega F46,  roheline kivi oli pea poole väiksema teralisusega, 25 äkki. See 25 on vana gosti järgi, F70 peaks uue aja järgi olema.
Vastavalt on siis joonkiirused 1420 ümbertiiru juures 27m/sek ja 710 ümbertiiru juures 14,8m/sek.

Tormek T-8 võib selle raamatu järgi lugeda plankimispingiks (доводка) kuna tema pealiikumise ja abiliikumise
joonkiirused on enamvähem samas suurusjärgus. Joonkiirus tormeki pingi käial 100 ümbertiiru juures 1,3m/sek.

[_rein_]

Minul on samasugune.Kuna kolhoosimehed olid seda enne tuuninud siis ma tuunisin veel üle.Nüüd saan kasutada  450 diameetriga ja 60 laiusega kivi.Esmene kivi kestis üle 10 aasta.Teisel pool on kõvasulami kivi mis leiab ja järjest vähem kasutust,kuna teritamise asemel tuleb treida.

[2715]

...
Minu käiapink, tarvitatavad kivid on 400x203x50 ja teeb siis vastavalt 1425/710 ümbertiiru.

1420 ümbertiiru valge kivi jaoks, 710 ümbertiiru rohelise kivi jaoks. Valge kivi loobib suu ja silmad liiva täis kui
teda madalatel ümbertiirudel tarvitada, roheline kivi seevastu kipub täis tõmbama kui teda kõrgetel ümbertiirudel tarvitada.
Valge kivi on teralisusega F46,  roheline kivi oli pea poole väiksema teralisusega, 25 äkki. See 25 on vana gosti järgi, F70 peaks uue aja järgi olema.
Vastavalt on siis joonkiirused 1420 ümbertiiru juures 27m/sek ja 710 ümbertiiru juures 14,8m/sek.

Pean tunnistama, et olen pisut kade.
See on üks paremaid liidus toodetud laiatarbe tööriistu mis on tõesti hästi õnnestunud.
Eriti veel kui ta on ehe ja hästi säilinud ning "Pioneerid" pole teda ära ratsinud.
Katted on hästi läbimõeldud, alt sügavad et puru kokku koguda ja üleval sädemepüüdja isegi alles veel.
Tegu on piisavat massi ja jäikust omava asjaga, millel on väga laiad võimalused.
Tugi on eriti lihtsalt sätitav ühe võtmeliigutusega, seda on lihtne vahetada omale sobivama vastu ja kui ta veel korras on...
See tähendab kivid ilusti tasakaalus, mootori laagrid korras ja kiiruste lüliti töötab siis ta käib vaikse sahinaga ja teda on puhas rõõm kasutada erinevateks töödeks.
Muidugi on ütlemata hea asi flantsiga koonusele kinnituvad kettad, mida on tornil hea tasakaalustada ja vahetada et nad jäävad sirgeks peale vahetamist ning mul oli neid rihitud tasakaalus kettaid 4 tükki erinevateks töödeks.
Kui palju sai teda puidutööstuses tarvitatud nugade tegemiseks, erinevate terade teritamiseks ja palkmaja freeside komplekt ning isegi nelikandi profiilterad rääkimata höövliteradest sai ära ihutud.

Nüüd on muidugi hilja ja neid enam väga ei liigu ning olen hiljaks jäänud omale hankimisega.

[hulgus]

Olen sellel teemal juba Teile vastanud:

Otsingus kuvatud Tormek´i käi ei ole väga sobiv puuridele, puuril sellest savi, aga kettale teeb jutid sisse.

See on valeväide, ei volframkarbiid ega koobalt metallipuur ei tekita jutte kui kasutada käiakivi SB-250, puuri käiakivi vastu suruda õrnalt, samal ajal puuri käiakivi horisontaalpinna suhtes liigutades.

Juba öeldule lisaks, rihtimist olen pidanud tegema harva, sest näiteks paksusmasina terad rihivad käiakivi teritamise käigus ise ära. Käiakivile veab sooned sisse vaid vaba käega teritatavad väikese pinnaga terariistad, näiteks murdunud noa ots.

vabandused, ei märganud vastust.
Eks sealt see vahe tuleb, et mul ei ole teritamiseks see SB, vaid 10x odavam kivi. Teritab minu jaoks piisavalt. Vagu mis paistab pildil oleval kivil, välistab höövli/peitli jms teritamise.

[M.R.]

2715, ära ole kade.
See käi on mul närve söönud ja verd joonud piisavalt. On ta sündinud seal vahetult enne 1/6 lagunemist.
Tean ka tema ajalugu, peale pakendist väljavõtmist ja vooluvõrku ühendamist 2 päeval laskis käi temasse täpselt doseeritud suitsust osa välja.
Peale osalise suitsu eraldumist ladustati paremaid aegu ootama. Mina omandasin ta kaalukaubas kui ladu inventeeriti ja mittevajalik realiseeriti.
Võis see olla seal 2000 aasta paiku.
Sai lastud mootor uuesti mähkida. Käivitamisel ikka voolud ikka paigast ära. Sai siis tudeeritud ja süüdlaseks seesama kiiruste lüliti.
See oli selline sinise esmaspäeva oma, üks kontakt oli jäetud sisse panemata mille tagajärjel oli 1 faasi puudulikkus.
Ja nii nad tapsidki ferdinandi.
Ma ei räägi haamriga võllile pekstud laagritest ja kõveratest käiaflantsidest ja laagripesadest.....  Väga sarnane lugu sinu trakatsi mootoriga.
Nüüd, kui ta on korras, ei jaksa headmeelt ära tunda heast käiast. Järeljooks peale väljalülitamist ühe kiviga on 5+ minutit.

[mlsluik]

Neid eelpool mainituid liigub harva jah, tunduvalt rohkem pakutakse näiteks Faceboogi metalligruppides vanemaid malmjurakaid 150-200€ eest, iseasi küsimus kas neist asja ka saab. On mõtet osta üldse või tuleks mõelda kohe mõne viisakama käi soetamise peale?

       

[meli666]

Üks tähtis asi käia juures minu arust on ka pikk niiöelda võll ja sale mootor. 
Vene masslevinud käi.
   

Rootsi Arboga. Pikad võllid ja sale mootor.
   

Olen mõlemaid kasutanud ja rootslane on ikka kasutuselt klass kõrgem. Laagrite jooks on ka pea hääletu.
Kuid, eks igaüks pea ikka ise vaatama, mis teritamisteks tal täpselt asja vaja on.
Ksf Luik liigub piiri taga tihti, seal peaks neid Arbogaid liikuma küll.

[muska71]

Minu käi siis selline,750w ja 400V,suurem ketas 200mm ja mina ei suuda jämedat raua nii kõvasti peale suruda,et mootoril jõud raugeks.Seetõttu ei mõista ka miks 1,5-2 kg mootor peaks olema,aga noh kõigest ei peagi aru saama...Käia kasutan teritamiseks,igasugu faasimised ja muu jura relaga.Mulle see käi meeldib ja igati rahul,50 rutsi eest miagi enamat ka palju soovida.

[metsakohin]

Minu käi siis selline,750w ja 400V,suurem ketas 200mm ja mina ei suuda jämedat raua nii kõvasti peale suruda,et mootoril jõud raugeks.Seetõttu ei mõista ka miks 1,5-2 kg mootor peaks olema,aga noh kõigest ei peagi aru saama...Käia kasutan teritamiseks,igasugu faasimised ja muu jura relaga.Mulle see käi meeldib ja igati rahul,50 rutsi eest miagi enamat ka palju soovida.

Üks õige eesti mees ei karda hunti ega tonti, laseb uljalt ilma igasuguste kaitseteta. Olen korra poisikesest peast kuulnud kõrvast mööda lendamas poolikut käiakivi, sestpeale küll ei karda aga suhtun austusega igasugustesse pöörlevatesse asjadesse.

[deus]

Kaitsed on nõrkadele. Seda ütles mulle emo arst,  kui ta mu haavu puhastas ja piltide pealt veendus, et ketta ega metallikilde kuskil luudes kinni pole.
Silmad olid ohutud, 3M prillid kaitsesid.

[Aare R.]

suhtun austusega igasugustesse pöörlevatesse asjadesse.

Sama siin, mullegi ei meeldi need pöörlevad asjad, kaasa arvatud ilma kaitsmeteta relakad. Kreissaed on muidugi lagi, kuigi ka kirved pole süütult mööda läinud, võttes minult 34 aastat tagasi pool sõrme (olin tõesti 12, aga edaspidises elus mitte ükski asi tegemata pole jäänud) , teine sõrm senini liikumatu, kusjuures mitte omal süül- üksikasju ei hakka lahkama...

[muska71]

Tean valitsevatest ohtudest,kuna lähinägemine kehva siis ilma prillita võimatu midagi peenikest teha ja puure teritan käia küljel ja teritamise ajal seisan ka käia kõrval mitte otse lennu trajektori ees...Kaitsed võiks ju olla,aga lihtsalt ei ole viitsinud ehitama hakata.

[tõnn]

Nägemisprillid ja kaitseprillid on veidi erineva ehitusega.
Mingil imelikul moel pääsevad lendosakesed teiselepoole klaase. 
Samas on väga keeruline kasutada prille koos kaitseprillidega või kaitseprille ilma prillideta.

Mina leidsin omale lahenduseks mingid suusa või krossi prillid mis on piisava laiusega et mahuvad koos okulaaridega pähe ning peas on kummiga mitte sangadega. Samas tagavad ka põrkest lendava kaitse ja ei kuku peast ära.
Saab kanda ka koos kiivri või kõrvaklappidega.

[Janka]

Eestis pole see teemaks, aga mujal pööratakse ohutusele kõrgendatud tähelepanu. Inimressurss on kõige kallim ressurss. 
On objekte, kus ilma kaiseprillideta viibimine on keelatud.
Postsovjeedi riikidest pärit optiliste prillide kandjad on püsti hädas, sest need ei lähe kaitseprillidena arvesse. Õnneks on viimasel ajal nende peale mõeldud ja saab tellida enesele okulaarid, mis ka kaitse ülesannet mingilgi määral rohkem täidavad, kui seda teeb tavaprill.
Kas sebitakse siis oma igapäevaprillidele juurde lisaklapid või ostetakse uued prillid, milledel juba kõik ühes tootja poolt olemas. Turva-urmaste poolt täiesti aktseptaabel variant.