[Gravity]

Aastat paar tagasi oli lehtedes, et siitkandist pärit kõvasti haisev ja keskonnakahjulik naftasaaduste utmisel ülejääv ollus oli kusagil Aafrikas tekitanud inimestel mürgituse. Praegu on keskkonnanõuded ilmselt nii ranged, et seda välja ei veeta, tuleb segada tagasi kütusesse. Sellest ka solkimine, sest mingeid kõveraid teid pidi see jõuab tagasi kütusesse. Kütusel on ju jube hais, mis bensiiniga ei sarnane. Nooremad ei teagi varsti bensiinihaisu.

Pmts see oli nii nagu mina aru sain,et kuna bensiinil on aktsiisimaks peal siis lihtsalt tuuakse komponendid eraldi ning segatakse koha peal valmis. Venemaal puudub mõte seda teha.

[zazik]

Mürgitust põhjustas minu mälu järgi pilsivesi.

Aga seesamune "saadus" segatakse endiselt vähesel määral bensiiniga ja müüakse aafrikas bensiini pähe maha. Kuigi tõenäoliselt võib sarnast solki ka meie kütuses leiduda.

[Tambets]

Mnjah kahjuks pean netima,et mis puudutab kütuseproove siis iga omaduse katse tegmine on umbes 300-700 krooni ja neid erinevaid näitajaid kuskil 15 ringis seega jääb ära lihtsalt pole nii palju raha kuskilt võtta,et kulutada selle peale.

Või oskab keegi selles osas nõu anda,kust saaks soodsalt lasta bensiini katseprotokolli teha?

Lugedes Sinu juttu, võib järeldada, et oled M.Naams'i õpilane.
Ja parandaks sinu lauset: ...saaks soodsalt lasta MOOTORIbensiini katseprotokolle.... Vaevalt muud kütused sulle huvi pakuvad =)

Mälu järgi (ei pretendeeri absoluutsele tõele) on eestis 1-2 asutust, kes võivad sertifitseerida kütust. Üks neist, ja tuntuim, Analiit OÜ ja teine (kirjutan, kui nimi meenub), kes andis välja protokolle vahepeal Lukoilile (Neste oli vist leedu kirjega, Favorat ja Alexelat ei mäleta)...

[v6sa]

Lõpetame nüüd offtopiku ja räägime kütusesäästust, eks. Kuigi, ei saa eitada, et kvaliteetset kütust kulub paratamatult vähem, kui kusagil nurga taga kokku segatud ollust.

Ei leidnud hetkel üles kunagi varem läbikäinud linki mootorikütuste konspekti kohta. Seal oli lahatud, milline osa fraktsioonkoostisest määrab põlemise efektiivsuse ja millised lisandid põhjustavad heitgaaside mürgiseid ühendeid.

[stihl]

Lõpetame nüüd offtopiku ja räägime kütusesäästust, eks.

Olgu.
Olen teinud oma isiklike vanuritega aastate jooksul hulga katseid.


Jaguar XJ6, 4,2, 1978a, kaks karbussi. Maanteesõit.

95 bensuga kütusekulu 12,7l/100km-le. Normaalne. Tehasekulu on 13 lubatud.
98 bensuga kulu 11,8l/100km-le. ???
91 pole proovinud, aga võib arvata, mis saab.
Pea minimaalselt lihvitud (umbes 0,3 - 0,5mm)
Muud pole tuunitud. Rõnga lukuvahe tehase normi piires, klapid tihedad.
Täissünt, võimalikult paks (kuumalt, eksole, mõõdetakse õli paksust) sees.
Linnas on kulu niikuinii nii suur (kuni 30l/100le), et vahet pole. Ikkagi vana auto, raske kondipump ja kolmekäigune automaat.
'
Jaguar Mark VII, 1955a.

Umbes samad numbrid, s.o. kõrgema oktaaniga võtab vähem.
Pea lihvitud sama vähe. Manuaalkast annab pisukese säästu. Klapipuksid on sõjajärgsetel kõigil Jagedel niikuinii normaalsed, s.o. ei vaja mingit lisamäärimist.

Järeldus 1: ma ei näe põhjust muuta asju, mida ma muuta ei saa. Lennukibensiin oleks liiga kallis.


Mis EGR-i puutub, siis viimased katsed 2005a Navaraga (ligi kaks tonni Jaapani rauda + plasti, nelivedu (vähemalt jookseb kaasa):

EGR-iga maanteel 8,4l/100le.
EGR kinni blängituna: 7,9l. Ehk sääst suht väike. Mootor, vist, teeb pisut teist häält, kui EGR-iga. Tundub, et ragiseb rohkem. Muud midagi. Traktori värk.
Vblla 1,9 diisel Golfiga oleks effekt parem, pole proovinud.

Navaral õnneks veel nii "loll" elektroonika, et ei saa EGR-i kinnipanekust aru, enamus sõidukaid sellest ajastust hakkavad sihukese triki peale check engine`t põletama. Samuti proovitud ja ravi, v.a. originaali taastamine, pole. Parim tulemus uutega: Jaguar kaheliitrine diisel X-type, pärast blänkimist, alul käis hästi, kulu alla 5e, pärast Norra kütust ja 5000km ikkagi "avastas", et midagi on halvasti ja läks siwa limp mode`i.


Mis me järeldame veel?
Mina seda, et:
1. Sõbra 535-l on pihusti kulunud, mootor kohvi, õhumõõtja valetab (voolurajad kulunud), pidurid peal jne jne.
2. 91 või 87 bensiiniga oleks kulu vastavalt veel suurem, niiet vahet pole. Ainult tihedamalt pead bensukas käima, kuigi liiter on odavam.
3. Antiroheline mõtlemine pisut säästab, aga seda ei saa paljudel juhtudel rakendada, sest ega autotootjad kah rumalad pole; EGR-e jms jura on ju kasulik müüa...
Kui ikka kollane mootorituli vastu silmi plingib, viib see kaasaegse euroinimese endast välja...

[TeeTL]

Pikaajaline kütusekulu jälgimine ühe auto pidamise juures viis pealtnäha seletamatute nähtusteni.
Alati olin mõõtnud kulu ühel kindlal meetodil - paak täis X-liitrit, trip-meetri näit Y kohe nulli. Vahepealne kulu: X/Y*100.
Aastatel 2008-2009 oli keskmine kulu 30000km jooksul soojal ajal maantesõidul 9,8l/100km. Mitte kunagi vähem. Pideva neliveo ja laiade rehvide korral - peaaegu talutav kulunumber.
2010 teisel poolaastal kukkus keskmine kulu järsku püsiva tasemeni 8,4l/100km, vähemalt 10 paagitäie ehk 6000km jooksul. Ilma igasuguse sekkumiseta mootorielementide toimimisse, rehvimõõtu ja sõidustiili muutmata,- oleks justkui ebaloogiline...
Ent siiski - milles oli põhjus?
Piinlik tunnistada, aga triviaalne.
Kõigi 4 ratta pidurisadulate ja -silindrite täielik remont.

[fram]

Pean mainima, et kütust annab kõvasti kokku hoida kui eemaldad autolt katalisaatori. Seadistad auto üle kui on vaja(diislit ei ole vaja seadistada aga mõnda bensakat võib vaja minna landa vaja korralikult tööle häälestada) ja oled saavutanu juba 5-10 KW võimsust millega mootur saab edasi liikumisele panna mitte katalisaatori töös hoidmisele.
Kui leedid paigaldad autole on ka kuskil 0,1l kõtust kokku hoitud 100 km peale.
Täpselt ei saa siin rääkida kuna kõik autod erinevad.

[Jesper]

Minuteada 91 bensiin ei ole EL-is keelatud, vaid lihtsalt kuna nõudlus selle järgi on nii väike, siis on seda ebarentaabel toota ja laiali vedada. Noh ja inimestel on ju numbritega seotud ootused, et rohkem peab olema kallim ja vähem peab olema odavam, kui see 91 oleks kasvõi 10 senti kallim kui 95, siis ilmselt tuleks neile püstolitele momentaalselt ämblikuvõrgud peale, mitte keegi ei ostaks.

Venemaaga hindade või asjade võrdlemine on täiesti sisutühi tegevus, Venemaa on esiteks naftariik ja teiseks ma arvan et keegi teist ei taha niiväga seal elada, mis siis et kütus on parem. Rohujuuretasandilt tundub küll, et see odav kütus on ju "siinsamas", 200km kaugusel piiri taga, aga tegelikkuses on odava kütuse põhjuseks kaugel Siberis asuvad maardlad, kui Peterburgi ümbrus oleks eraldi riik ja peaks oma kütuse samadel tingimustel ostma kui Eesti, siis seal oleks sama kallis kütus kui meil. Sama hästi võiks olukorda ka stiilis Saudi-Araabiaga võrrelda vms. Meie riik paikneb seal kus ta paikneb ja sinna ei saa midagi parata.

Üpris ekslik on ka arvamus, et keskonnasõbralik tehnoloogia on midagi sellist, mis kuidagi "kägistab" mootorit ja "ei lase neil vabalt töötada" - põhimõtteliselt päeva lõpuks kõik mis paaki valatakse ka ühel või teisel kujul sumpsi kaudu väljub, mida vähem auto sama võimsuse juures kütust võtab, seda keskkonnasõbralikum ta reeglina on. Teistpidi annab see põhimõte meile sama kütusekulu juures võimsama mootori, jälle elu parem kui vanasti. Katalüsaatorite ja tahmafiltrite tehnoloogia on ka väga palju arenenud ning tänapäeval paigaldatakse neid pikema jututa ka võidusõiduautodele, kus iga hobujõud on arvel.

Lõppkokkuvõttes selle E34 korrektne koht on ammu juba muuseumis, tegemist on veerand sajandit tagasi projekteeritud autoga. Selle baasilt, millega mingi uunikum hästi sõidab, ei saa teha tänaseid, tulevikku suunatud otsuseid ja järeldusi.

[volvotar]

Just- just, korralikult toimivad pidurid, kitsad rehvid ja turbokatel kõrgem oktaanarv- see on kõik positiivsete tulemustega ära katsetatud!

Aga "kaasvõitlejad", teaksite missugust "SOLKKI" meile kalli raha eest müüakse.
Sõber(kütuseveokijuht), kes kuuendat aastat ja miljoneid liitreid kuus veab, on vahel valgustanud. Erit jubedat diislit oleme viimased kaks- kolm aastat saanud (varem saime ainult happesegust kütust, nüüd koos igasugu ollusega- tihti on isegi kütuse värvi raske tuvastada) ja bensiini oktaanarvu ei maksa ka alati usaldada.

Kaks isiklikku näidet:
Tutikas MB Sprinter, mis kasutas (1998- 2000) ainult "Statoili" kütust, käis iga 30- 60 tuhande läbimisel pumbaremondis.
Ja kunagi tuli ühe uue auto ostuläbirääkimistel jutuks diisli tsetaaniarv, mida selle auto mootor nõudis- siis sellega on ka meil jama.

[Jesper]

Nojah, sel juhul ei jää tõesti muud üle kui Venemaale kolida...

[pppp]

Parim tulemus uutega: Jaguar kaheliitrine diisel X-type, pärast blänkimist, alul käis hästi, kulu alla 5e, pärast Norra kütust ja 5000km ikkagi "avastas", et midagi on halvasti ja läks siwa limp mode`i.

Mis see "midagi" ECU enda meelest siis halvasti oli?

[xyzwt]

Kui tahta kütust säästa, siis tuleks sõita väheste silindrite arvuga (3-4 silindrit) ja vähese töömahuga autodega.

Kümme aastat tagasi, kui autodel oli käike ja elektroonikat vähe, paljastus vägagi selgelt silindrite arvu ja kütusekulu seos:
1) VW Lupo 3 silindrilise diisliga = 3 liitrit maanteel
2) VW Lupo 4 silindrilise diisliga = 4 liitrit maanteel
3) VW Passat 4 silindrilise diisliga = 4 liitrit maanteel.
4) bmw 520 4 silindrilise diisliga = 4 liitrit maanteel.
5) bmw 530 6 silindrilise diisliga = 6 liitrit maanteel
6) bmw 730 6 silindrilise diisliga = 6 liitrit maanteel
7) bmw 740 8 silindrilise diisliga = 8 liitrit maanteel.
8) vw phaethon 10 silindrilise diisliga = 10 liitrit maanteel.

Ehk iga silinder = 1 liiter kütusekulu maantesõidul - seega mida vähem silindreid, seda säästlikum auto.

Linnasõidul on kütusekulu võrdeline auto massiga - ehk kui linnasõidus tahta ökonoomselt sõita, siis kasutage "väikseid naistekaid" raskete dziipide asemel.

Tänapäeval saab 8 käiguliste ja multitronic käigukastidega luua olukorra, kus V12 mootor töötab 90-ga maanteel sõites "enamvähem tühikäigul" ja saab kuidagi 6 liitrise kütusekuluga hakkama - kui aga natuke kiiremini sõita, siis hakkab mootor suurenenud pöörete tõttu jooma sama rõõmsalt, nagu 10 aastat tagasi.

Minumeelest on tobe rääkida mingist "säästmisest" V6, V8, V10 ja V12 mootorite juures.
Kui tahate "säästa", siis sõitke R3 või R4 mootoritega, ning säästke.

[Martti]

Tänapäeval saab 8 käiguliste ja multitronic käigukastidega luua olukorra, kus V12 mootor töötab 90-ga maanteel sõites "enamvähem tühikäigul" ja saab kuidagi 6 liitrise kütusekuluga hakkama - kui aga natuke kiiremini sõita, siis hakkab mootor suurenenud pöörete tõttu jooma sama rõõmsalt, nagu 10 aastat tagasi.

80. aastate V8 käib maantesõidul samamoodi tühikäigul, ausaltöeldes ei oska öeldagi, mida sellise mootori koormamiseks ette peab võtma?
Kütusekulu jäi 5 liitrisel bensukal kuskil 8,5 liitri peale. Kadunud piirituse bensiiniga sai veel madalamaks. Aga see on küll tõsi, et kõik sõltub sõidustiilist.

Minumeelest on tobe rääkida mingist "säästmisest" V6, V8, V10 ja V12 mootorite juures.

On jah tobe, nagu "vaesed rikkad", suure mootoriga luksusauto jõuavad osta, aga ikkagi diisli!

[volvotar]

On jah tobe, nagu "vaesed rikkad", suure mootoriga luksusauto jõuavad osta, aga ikkagi diisli!

Need on ju "VAESED TRAKTORISTID"!

Aga jah, kui seda tõmblemist linnaliikluses vähem oleks- võidaks kõik ja jalakäijate elu ka lihtsam!

[stihl]

Mis see "midagi" ECU enda meelest siis halvasti oli?

Mismõttes?
Loomulikult "check" põlema ja veakoodiks tavaline "P0401" (ehk EGR Insufficient Flow)
Või et kust ECU-d aru saavad? Lambdade ja õhumõõtjate abil, ma arvan....Puhta õhu pealevool ju suureneb kuni 30%.
Ehk töötava EGR-iga saab mootor ainult kuni 70% puhast, ülejäänu on saast.

[pppp]

"P0401" (ehk EGR Insufficient Flow)

See oli minu jaoks ammendav info.
Huvitav tundus lihtsalt see, et 5000 km oli kõik rahulik ja siis läks "kisa" lahti...

Lambdade ja õhumõõtjate abil, ma arvan...

Seal mingeid kavalaid rõhuandureid pole?

[stihl]

Huvitav tundus lihtsalt see, et 5000 km oli kõik rahulik ja siis läks "kisa" lahti...

Minu jaoks samuti. Pärast esinmest tuhandet km-i vana helistas ja kiitis, et kõik ok ja auto jubeöko. Ja oli rõõmus, et ei peagi uut EGR klappi ostma...
Aga võta näpust.

Uuemate "petuskeemidega" pole kahjuks kursis, aga ma olen peaaegu kindel, et leidlikke inimesi ikka leidub ja kuidagi peaks see kindlasti võimalik olema.

[Raudpats]

http://www.aktiv25.com/
No mis see on? Panen 5 komplekti järjest ja üldse kütet ei võta. Panen paar komplekti veel lisaks ja siis peaks juba paagis tasapind tõusma hakkama, saab äkki naabritelegi kütust müüa ....????
Kas keegi reaalselt on seda vigurit kasutanud?

[Janka]

http://www.aktiv25.com/

Kas keegi reaalselt on seda vigurit kasutanud?

Mina kasutan. Aprilli '12 lõpust saadik.
Siiani tehtud arvutused ja reaalsed olud näitavad, et töötab.
Algul olin skeptiline, aga enam ei ole.
Osta kellelgi ei käse ega soovita, kõik on omal riisikol. Ja pealegi - tagastamise võimalus on olemas.

Väike mootor, väiksed kulud...
VW Polo '91 autoks. Jõuallikaks 1W koodiga 35kW diisel.
Paak 42 liitrit.
Ennemalt u.5,4 Nüüd u.4,7 sajale, arvutage ise, kaugele jõuan, eksole...

[TeeTL]

Mina kasutan. Aprilli '12 lõpust saadik.

Ennemalt u.5,4 Nüüd u.4,7 sajale, arvutage ise, kaugele jõuan, eksole...

4,7 L/100-le ei ole pisikese polo jaoks mingi müstiline suurus. See peaks niikuinii kätte tulema.
Ja väita, et autol on mingi pidev ja püsiv keskmine kulu, on ilma kindlat metoodikat järgimata ja kirjeldamata juba eos ebatäpne. Ainuüksi välistemperatuur mõjutab kütusekulu niipalju, et eri perioodide mõõtmistulemused ei ole võrreldavad.

Internet on täis kenasti põhjendatud artikleid, miks magnet sellisel otstarbel ei tööta.
Alustada võib kasvõi siit http://www.fuelsaving.info/magnets.htm

Ja kui kellelegi on teooria vastumeelt, siis praktiliselt poolelt on internet täis magnetite müügipakkumisi, mis teevad selle 35€ maksva tavalistest magnetitest koosneva aktivaatori tegelikuks hinnaks 5€.

Saidi aktiv25 com puhul soovitan ilma teooriasse laskumata tähelepanu pöörata sellele lausele "Kummagi osa sees on rida magneteid, mis paiknevad erilises(patenteeritud) asendis,"
Jättes tähele panemata nüansi, et erinevus kütusetoru läbimõõdus mõjutab koheselt ka magnetite asendit, siis igatahes tuleb siit välja, mislaadi patendiga üldse on tegemist!! Mitte seadme efektiivsuse patent, vaid mingisse seadmesse paigutatud magnetite asendi patent.
See on umbes nagu kuke muna, mis on eriline sellepoolest, et tal on ümar ots terav ja terav ots ümar :p