[Janka]

Niikuinii ei tule siin midagi kätte. Selleks on tarvis omandada ökonoomse sõitmise oskusi või teadmisi, et kust mida mootori juures keerata.
Laisk olen selle koha pealt. Sõitmise harjumusi pole muutnud. Ja kui sel 35 kilovatisel kütust keeramise teel pooma hakata, siis ei saagi inimese kombel sõita.
Mulle neist magnetitest piisab, et oma tasku sisuga ära elaks. Tänaseks on see 35 euri tagasi teenitud.
Tehas annab kuluks 5,2 sajale. Ise arvasin, et kui 5,0 oma sõidustiili ja eesti olude juures kätte saan, on igati tubli tulemus.

Ma kordan veelkord, et ei kiida siin midagi ja EI SUNNI kedagi neid ostma.
Lihtsalt väike looke minu tehtud seirest, mis oli vastuseks Sassi küsimusele.

Sõpradelt tuli kunagi ettepanek nüüd need magnetid kapoti alt ära koristada ja vaadata, mis kuluga toimub. Äkki peakski proovima?
Kuigi, nagu TeeTL siin just väitis, et

...Ainuüksi välistemperatuur mõjutab kütusekulu niipalju, et eri perioodide mõõtmistulemused ei ole võrreldavad...

,
siis õhk on nüüd jahedam küll, kui suvel oli ja siis hakatakse võib-olla kõike ilma süüks ajama nagu eestlastel tihtin kombeks.
Kuigi ise küll välistemperatuurist tulenevat muutust neis kuludes siiani pole täheldanud.
Lihtsam on vist mitte vaielda ja lasta minna asjadel nii nagu nad lähevad.
Pigem unustage ära, et need magnetid mul olemas on, eksole...

[Maanteemuuseum]

...Ainuüksi välistemperatuur mõjutab kütusekulu niipalju, et eri perioodide mõõtmistulemused ei ole võrreldavad...

... Kuigi ise küll välistemperatuurist tulenevat muutust neis kuludes siiani pole täheldanud. ...

Tasuks ikka tähele panna. Lihtne loogika, mida külmem mootor ja kauem soojeneb, seda rohkem läheb kütust
1. mootori töösoojaks saamiseks
2. külmalt antakse rohkem peale.
eriti diisli juures on see tajutav. Mul oma ei saavutagi talvel sama temperatuuri kui suvel, lihtsalt öko-mootor ei tooda liigset sooja ja külma ilmaga ei lähe kuumaks. Termostaadi vahetus või eest radika kartongiga kinnikatmine ei mõjuta olusid, kuna termostaat on kogu aeg väikse ringi peal ja radikasse talvel seal jahutusvedelik ei liigu.

Ka bensukas saavutab suvel oma ca 90 tempi poole km pärast aga talvel peale kümnekonna km läbimist - see aeg kulutab ta kütet hoolsalt.
Igapäevaselt pikka otsa tööle sõites saab vahe üsna kiiresti selgeks, kui mitu korda nädalas tankima peab

[Janka]

Mis "loomaga" isand Maanteemuuseum liikleb?
Minu "punnil" on täiesti elektroonikavaba kõrgsurvepump peal.
Kütuse pealejuhtimiseks pole olemas mitte mingeid vaakumivoolikuid ega temperatuurijuhtmeid/-andureid - mitte midagi. Vana raudne värk.
Külmast peast ei anna miski ega keski asi selle pilli juures rohkem peale. Ainult minu parem jalg annab, kui annab.

[Daff]

Külma ilmaga oled ise see miski või keski ja sinu parem jalg on see kurja juur ,kes annab seda kütust rohkem peale. Kuna külma ilmaga on sisetakistused nii mootoris kui transmissioonis suuremad kui suvel, siis sellest tulenevalt tekkib võimsuse kadu, mis aga kompenseeritakse aktseleraatorihoovale tugevama surve avaldamisega.

[Maanteemuuseum]

Mis "loomaga" isand Maanteemuuseum liikleb?
Minu "punnil" on täiesti elektroonikavaba kõrgsurvepump peal.
... Ainult minu parem jalg annab, kui annab.

"Loomad on ikka sellest sajandist ja euronõuetele vastavad, kuna kahjuks lihtsa ja vana masina puhul paratamatutele remontidele pole võimalik aega kulutada, iga päev vaja tööle sõita ja ega keegi anna vaba päeva remondiks ega vabanda auto rikkiminek tööle mittejõudmist. Diisel on isuzu crd mootor ja ega Daewoo bensukaski lase väga palju isetegevust teha - ikkagi temp. andur määrab küttesegu rikkuse, parem jalg vaid koguse.
... ka lihtsa mootori juures peab ju käigushoidmiseks külmal mootoril "tooreklappi" peal hoidma ka pedaaliga mängima

[Tegelane5]

Isegi elektroonika vaba kõrgsurvepump "juurdleb" pöörete üle:

Kohe, kui mootor käivitub, hakkavad pööreteregulaatori vihid pöörlema ning tekkiva tsentrifugaaljõu toimel paiskuvad laiali. Kuna eeldatavasti gaasipedaali ei ole vajutatud, siis regulaatori juhtvedru on nõrgalt pingutatud ja seega siis ka vihid on nõrgalt kokku surutud. Tsentrifugaaljõust tingitud vihtide laialipaiskumine lükkab juhtmuhvi paremale, surudes kokku käivitusvedru. Edasisel liikumisel paremale lükkab juhtmuhv surveplaati (vt. ülaltoodud joonist) ning juhtmuhvi paremale liigutav tsentrifugaaljõud tasakaalustatakse tühikäigu vedru jõuga. Mootor jääb tööle tühikäigu väikeste pööretega:
Kui mingil põhjusel väntvõlli pöörlemissagedus peaks langema, väheneb regulaatori vihtide tsentrifugaaljõud ning vihid lähevad koomale. Selle tagajärjel liigub juhtmuhv koos regulaatori hoovastiku ülemise osaga vasakule, hoovastiku alumine osa aga paremale - suurema kõrgrõhu etteande poole ja mootori pöörded peaksid tõusma.
Kui aga mingil põhjusel väntvõlli pöörlemissagedus peaks tõusma, paiskuvad vihid rohkem laiali, sest juhtvedru pingsus on nõrk, ega ei jõua takistada juhtmuhvi ja hoovastiku ülemise osa liikumist paremale. Hoovastiku alumine osa liigub vasakule, vähendades kõrgrõhu etteannet.

[ValloS]

Tegelikult ka lihtsal mehhaanilisel pumbal tsentrifugaalregulaator sees, mis vastavalt gaasihoova asendile hoiab/üritab hoida mootori pöördeid. Tõenäoliselt külma mootoriga ikka tsutike rohkem kütust vaja läheb, kuna mootori ja muude sõlmede hõõrdetakistus suurem.

---

Keegi juba ilusti kirja pannud.

[Janka]

Nuvott ei tea ma, mis minu käru pumba sees peitub ja mis mitte...
Pole olnud tarvidust sinna järelekaemiseks sisse pugeda. Piltisid ka kuskilt ehitusest ei leia.

Aga ajame siis natuke arvudega päid suitsema .

Katse 1!
Oktoobri lõpp 2011.

Leedus 553 km, juurde 30 l.
Poolas 740 km, juurde 36,32 l.
Saksas spido 666 km, tankisin juurde 15,07 l, spido jätsin nullimata.
Fra's 902 km, juurde 35 l.
Fra's 694 km, juurde 35 l.
Kohale jõudes spido 239 km
--------------------
*Eesti-Läti-Leedu, eesti kütus Viljandi Centrumi Uno-X (Alexela):
Täiesti rahulik kulgemine, max. lubatud kiiruse juures 90-100 km/h.
Ei mingeid tõmblemisi ega möödasõite.

100 x 30 = 3000 /553 = 5,42 l sajale


*Leedu-Poola, leedu kütus Kalvarija Statoil:
Poolas täielik košmaar. Varssavit läbisin poolteist tundi, keskpäev, tipptund.
Palju kiirendamisi (möödasõidud) ja mahapidurdamisi, teeremondid, fooride taga tühikäigul
tiksumised jne... Üliagressiivne stiil.

100 x 36,32 =3632 / 740 = 4,91 sajale

*Poola-Saksa-Fra, poola kütus Statoil + saksa kütus Esso:
Kiirteel 120-130 km/h, põhjagaasiga kiirendamised. Agressiivne stiil.
Saksas tankisin vaid 15,07 liitrit (hind!), spidokat ei nullinud.

100 x (15,07 + 35) = 5007 / 902 = 5,55 sajale

*Prantsusmaal, fra kütus mingi suva supermarketi tankla:
Üsnagi agressiivne sõit, põhjagaasiga kiirendused, möödasõidud, kiirteedel 120km/h
100 x 35 = 3500 / 694 = 5,04 sajale
__________________________
Kokku 2889 km-se vahemaa läbimiseks kulunud 151, 39 liitrit.
Liin: Viljandi EST - Dax FRA.

___________________________
Katse 2!
Aprill 16, 2012
Kopeerisin oma teksti ühest teisest foorumist:

Vidin pole veel kohale jõudnud, kuid sellest hoolimata pressisin täna taas paagi täis. Elu nõudis nii lihtsalt.
Masinaks on endiselt VW Polo '91, mootoriks 1,4D millel võimsust 35kW.
Viimase tankimisvahe kuluks oli 5,45...5,46 liitrit sajale. Läbisin 656 km, tankisin 35,8 liitrit.
Sellest mahust on sõidetud u. 400 km maanteel, ülejäänu linnas.
Kütus eestimaine unoiksist tangitu.
Miks see viimane lause vajalik oli? Selleks, et kütusel ja kütusel on vahe. Hakatuseks kasvõi värvi poolest.
Alexela ketis müüdav on värvilt läbipaistev, teda võib vist valgeks nimetada.
Leedust ostetu näiteks aga kollane.

!!!Vaadake kulu leedu kütusega eelmisest lõigust
____________________________________

Katse 3! Magnetitega.
Aprill 29, 2012

Kütusepaagi maht on tehase andmetel 42 liitrit.
Päris tilgatumaks pole mul seda kombeks sõita, loogiline mille pärast, eksole.
Venitasin taastankimisega omas mõistuses üsna pikalt, aga nagu alati selgus selgi korral, et oleks võinud ju veel sõita...

Läbisõit 715km.
Hetk tagasi mahtus paaki 37,57 liitrit Alexela kütust.

100X37,57´= 3757
3757/715 = 5,2545
___________________________________

Katse 4! Magnetitega
Mai 7, 2012

Paaki mahtus 30,08 liitrit diislit.
Ja eelnevalt olin sõitnud vaid 644 km.
Lihtne arvutus eelmises postituses oleva valemi põhjal annab kuluks, võta või jäta, kõigest 4,67 liitrit saja km kohta.
___________________________________

Rohkem pole mul siia midagi lisada, kui et kulu on siiani tiirelnud 4,7 liitri ümber. Kübe sinna-kübe tänna. Ja seda Eestis, meil müüdava solgiga.
Käidud sai ka ring Soomes, kus nii mõnigi sadakond kilti oli vaja kiirteel sõita ja polnud peale todagi reisi midagi katastroofilist lahti. 120 km/h seal siis lubatud.
Üle viie lihtsalt ei tule ja kõik. Põhjagaasiga paak tühjaks vuristada, siis tuleks. Selleks peab jälle saksa minema ...

[TeeTL]

Katse 1!
100 x 36,32 =3632 / 740 = 4,91 sajale
___________________________
Katse 3! Magnetitega.
100X37,57´= 3757
3757/715 = 5,2545
____________________________

Lühidalt - mistahes kütusekulu katseid ehk mõõtmisi tee võrreldavates oludes (sama kütus, sama tankur, sama teekond, sama temperatuur, autol sama mass jne). Siis jääb ära hulk pikka juttu lisatingimustest, mida ei saa arvestada isegi subjektiivselt mitte, rääkimata arvutamisest.

Ja kindlasti tuleks teha mitmest võrreldavast katsest seeria, millest võtta keskmine. Ilma selleta tuleb ainult mõõtevigade pealt X% siiasinna.

Seeria ühtlustab tulemused, sest mõõteriistade ja mõõtmistulemuse lugemise vigadel on kalduvus kalduda kord siia, kord sinnapoole "õiget" väärtust ja keskmise võtmisel ühe katse plussid ja teise miinused kompenseerivad üksteist.
Kütusekulu puhul - isegi kui absoluutväärtus on ebatäpne, siis seeriate erinevus muutub täpseks.

Mõõtevigade tekkimise kohti on miljon.
Neid tekitavad ühe katse piires - tankla loenduri täpsus, kütuse temperatuurikõikumine(paagis), auto spido lugemi võtmine (näiiteks ühel juhul on komakoht 0,1, teisel juhul 0,9, aga arvesse võtad ainult täiskilomeetrid), spidomeetri ebatäpsus erinevatel kiirustel.
Ka mõõtemeetod "paak silmini täis" tekitab eksimust, kui seal piirduda ainult tankuri automaatse peatumisega ja mitte kontrollida tegelikku kütusetaset.

[Daff]

Hea lugemine, kuid TeeTL juba märkis ära, mis selle pika jutu mõtetuks muudab. Selliste katsete jaoks peab olema masin varustatud tunduvalt täpsemate seadmetega , kui see Polo on varustet. Imestan hoopis, miks see 1,4 diisel nii palju kütet võtab. Ise lammutan pidevalt saksa vahet, masinaks Passat 1,9 D, 96Kw ja saan ka kuluks 4,5-5,5. Kusjuures olgu märgitud, et masin on kogu aeg koormatud 3 mehega ja kaubaruumis soliidne kogus asju. Sõidustiiliks agressiivne öelda on lihtsalt tagasihoidlik. Baani peal jooksutame ikka 200 kanti välja. Varemalt oli masinaks Audi A-4 76 Kw, siis oli kohati 4,1 kompu näiduks.
Nüüd sellest kollasest solgis leedus. Seda kollast solki pakuvad euroopas absoluutselt kõik tanklaketid, oleneb päevast, kui palju on BIO diislit sekka trehvanud. See aga ei ole silma järgi mõõtmisel küttekulu mõjutanud. Aastate lõikes on silma hakanud küll see, et eestist minnes, eesti kütusega on kulu paar pügalat kõrgem, mis langeb, kui saad poolast uut kütust peale.

[aavu]

Ca kuus aastat tagasi tankisin asutuse kaardiga ühest kindlast tanklast. Tundus, et peteti pidevalt aga kuna sain käibemaksu võrra odavamalt, siis tankisin. Kord sain isegi mingi viis liitrit paagimahust rohkem tangitud, kuigi omal jalal, mitte slepis sain tanklasse ja seier lubas veel sõita. Sellest ajast olen üle läinud Neste kliendiks. Kuigi see konkreetne tankla on nüüdseks Lukoili oma, väldin seda kui katku. Ja asutuse kaarti ka enam pole. Siiski, tööautot olen sunnitud seal tankima.

[Wiki432]

Ega ksf! Janka magnetid ole liimitud voolikute külge. Võtku nüüd mõneks tuhandeks prooviks küljest ja tehku uus ettekanne. Muidugist lähevad nüüd ilmad jahedamaks ja kütusekulu tõuseb ka. Ah, ükskõik. Ei usu seda asja. Mis maksaks ühel suurtootjale, näiteks "Citroen", osta auto külge viis kilo magneteid. 2,7 $, pakun. Ja saada seejuures konkurentidest eelis liiter vähem tarbiva masina näol. Ostjad toovad mitmeid tuhandeid $-eid. Milleks investeerida uue mootori väljatöötamisse, kui saaks lihtsamalt?

[Janka]

Selle leedu Kalvarija Statoili küttega on mul alati väga sõbralik suhe olnud.
Lähen siit Euroopasse, tangin tolles tanklas alati paagi täis.
Ja tagasitulles sama teema. Pigem võtan kütet sealt, kui Poolast, kuigi Poolas on odavam olnud. Leedukas lihtsalt kestab kauem, tee või tina ja nii on see olnud viimasel kahel aastal kui Prantsusmaa vahet jõlkusin. Kusjuures veel erinevate autodega.
Mis puutub nüüd Daffi Passati või Audi võrdlusesse minu Pologa, siis oleks mõistlik ka täpsustada, mis aasta masinatega on tegemist ja mis koodiga mootor neil peal on. Esitatud kilovatid tunduvad kuidagi kahtlaselt suured '90-'94 aastail toodetud mootorite kohta.
Lisan veel juurde, et Polol on all 175/70 R13 rehvid ja nendega spidomeetri järgi 90km/h liikudes on GPS-i näit 91-92km/h.

See magnetite ärakoristamine on mõtteis olnud jah. Otsustasin selle paagitäie veel tühjaks kärutada ja siis teen teoks. Nii ehk naa vaja varsti väike niblimine läbi viia, õli ja filtreid vahetada ning ülevaatuseks suurem sopp maha loputada.
Kui kulu üle 5,5 läheb, peaks asi selge olema, et neist oli tolku. Minu jaoks.

[Daff]

Janka, miks sa liigitad masinad meelevaldselt aastasse 90-94. On ka uuemaid. A-4 oli 2002 aastast 1,9 TDI, 76Kw, tavalise turboga. Mootori koodi ei tea. Passat aastast 2004. 1,9 TDI, 96 Kw, muutuva geomeetriga turbo, mootorikoodiga AWX.

[Janka]

Miks ma liigitan?
Sest peale '95 tegi audi diisliteemal väga suure tehnoloogilise hüppe ökonoomsuse ja võimsuse suurendamise teemal.
Sama asi juhtus volkswagenis '99-'00.
Ei saa sättida võimsuse ja ökonoomsuse poolest ühele joonele VW '91 ja VW '99 aasta mootoreid. Vahe on ilmselgelt mäekõrgune. See sarnaneb lahtisest uksest sissemurdmisele.

Näiteks:
Seesama Passat 1,9 TDI PD mootoriga, mille koodiks AWX omab võimsust 96kW/130hj.
Sama kubatuuriga, aga AJM koodiga 1,9 TDI PD aastal '98 omas võimsust 88kW/115hj.
Lähme ajas veel ausamaks ja võtame siis '91 aasta Passatilt 1,9D Turbo mootori koodiga AAZ, millel võimsuseks 55kW/75hj.


Polol aastal '04 pandi peale AMF koodiga 1,4 TDI PD mootor.
Võimsuseks - 55kW/75hj.
5.7/3.9/4.5 l/100km urban/extra-urban/combined

Võrreldes '91 aasta 1,4 diisliga, millel 35kW mootor ja tehase andmeil kütusekuluks keskmiselt 5,2 l/ 100km, on ju ilmselge, et ei ole mõtet neid kahte isendit n.ö. joonele sättida. Üks on lihtsalt ajast ja arust mootoriga...

Ehk andsin ammendava vastuse.

[Tegelane5]

Vabriku andmetel peaks trassil@90km/h 91 aasta Audi 80 1,6 TD võtma 3,8 L. Samasugune kiviaegne pump ja eelkambriga diisel. Seega keskmine võiks ka umbes sama tulla nagu sul. Enda Xsaraga, samuti eelkambriga turbodiisel, saan keskmiseks kuskil 5,2. Samas on see võrreldamatult erksam kui see 35kW Polo.

[Janka]

Täpselt nii ongi.
Eneselegi sümpaadib see audil olnu 1,6td.
Koodiks temal SB ja sellest on välja muljutud 59kW/80hj.
Aga midagi pole teha, sest konkreetsele polole pole peale selle "ühevatise" rohkem diisleid määratud kandma. Kui, siis läbi ümberehitamise teema.

Aga teemasse kah üks põnev lehekülg välja pakkuda:
http://shop-dudishev.ru/
Meie pealkirjas siin figureerib küll sõna "tõsine", aga nohh...
...skeptikud saavad endid taas tühjaks laadida .
Ütlen ette ära, et ma ei arva neist tehnikatest taas midagi enne, kui pole reaalselt proovinud.

[Ishijupp]

Pole umbusu raasugi, usun täiesti kindlalt seal saidil väidetut, et "ökonoomia kuni 50%"

[diesel]

kõigil magnetite ja tablettide ja muu taolise kasutajatel läeb meelest üks oluline asi. küllap olete kuulnud, et ennustused on isetäituvad. siinses teemas on sama asjaga tegu, vähemasti nende inimeste puhul, kes usuvad, et imevidinatest tulu tõuseb. ja usk teatavasti teeb ka imesid. aga antud juhul siis inimesed usuvad-loodavad-"teavad", et mingist vidinast on kasu ja teadlikult või alateadlikult muudavad oma sõidustiili. eesmärgiks ikka loodetud tulemus kätte saada ja tõestada kasvõi isenedale, et asjast tulu tõuseb.
toon kasvõi näiteks iseenda. sõidan sageli mööda vabariiki ringi ja üldjuhul on ekraanil mul õuetemperatuur või kell ees. sageli olen ka sihtkohta jõudes vaadanud palju kulunummer näitab. kui sellele ei mõtle siis tavaliselt on mingi pika otsa järel umbes neli sajale kompu ekraanil. ühtepuhku olen siis tagasiotsa sõitnud nii, et hetkekulu või päevakulu nummer on kogu aeg ees ja ilma keskmises kiiruses märgatavalt kaotamata saab juba kompule kolm ja pool muretult ette, õige pisut ökotades läeb nummer kolme ligi ka hõlpsaste.
selliseid teste saab ikka natukenegi usutavalt teha ainult mitme (või väga mitme) juhi ja autoga pimetesti tehes. kõige parem kui sohvrid üldse ei tea lisavidinast ega testist. näituseks oleks väga hää seukest asja läbi viia mõnes korralikus autorendi firmas.

[karvik]

Mõni aasta tagasi oli võimalus proovida mingeid ime tablakaid. Proovi masinaks oli tsikkel ja proovida sai ka dyno pingis.
Lubati meeletut võimu kasvu ja kütuse kokkuhoidu jne....
Tulemus oli esimesel katsel ilma ühegi muutusetta.
Siis väideti et on ikka vaja sõita ja siis alles hakkab mõjuma.
Selge! ~500km hiljem oli nii kütusekulu kui ka võimsus sama mis enne kõike seda jama. Ainuke asi mis muutus, et kütuse paagi korgi ümbrus oli päris mitu mitu head paagitäit hiljem ikka veel mingi pruuni jamaga koos. Jama andis näpuga maha pühkida aga immitses ikka vaikselt sinna seda.
Õnneks ei pidanu tablakate eest midagi maksma.