[Talupoeg taluja]

Mis mõtted tekkisid.
1. Suvalise (suurema läbimõõduga) hammasratta paigaldus omal ajal võis tingida kepsu nurga lati suhtes muutuse. Seda, et vertikaaljõu komponent suurenes üle kriitilise piiri. Vertikaalkomponent püüab vikati kanda üles tõsta ja alla suruda. Sel juhul on muudetud originaaliga võrreldes vända kõrgus maapinnast suuremaks (valed kõrgemad rehvid, raamile kinnituste lühemaks tegemine jne). Seda muidugi kui kannaosal puudub või on liiga kulunud piiraja, mis ei luba kannal tõusta latilt.
2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.
3. materjali vead

1. punkti puhul peab mainima,et hammasrataste vahetusega peale kiiruse midagi ei muutu,kuna pukk on all paigas ja miskit kuhugile ei liigu. Seega see variant välistatud.
2.Ma kahjuks ei saa sellest aru,sest miski asi ei saa vikatit pikemale käigule sundida,sest hooratta küljes olev keps ega käigu pikkus ei muutu mitte üldse. See on ju ehitusega paika pandud.

---

2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.

Usun, et see on peapõhjus, miks latid lähevad ...

Mul iseehitatud trakatsil kohu all hobumasina niiduagregaat (Gaz-63 käigukastist ketiga käitatav) puukepsuga ja pole 40 aastaga midagi peale tera või sõra puruks läinud. Ikka oli vanasti külameestel probleemiks kepsude purunemine.

Võibolla on asi hoopis puukepsus. Raudkeps on liiga jäik. Võibolla löök pehmem.....
Kuidas saab vänt vikatit liiga pikale käigule sundida? See on ju paika pandud. Keps liigub ju ainult teatud vahemikus. Ei veni see pikemaks ega vähemaks. Käib ju vikat edasi-tagasi koguaeg ja käigu pikkus ei muutu.
Kui nüüd teha puukeps ja katsetada...... Samas mingi aeg tagasi oli mul see hobumasina keps kasutusel aga mäletan,et rootsud läksid ka siis katki ja hiljem ei viitsinud enam kaikaid vahele panna....