[Talupoeg taluja]

No jälle käes heina-aeg ja sai vikat kõhu alla pandud. Esimesed hektarid niidetud ja siis kõige magusamal ja jahedamal hetkel jäi kõik järsku vakka- vunkratta küljes asuv lühikene kepsu telg oli pooleks murdunud.



Sai siis uus treitud ja mäletan veel,et kunagi kümme või rohkem aastat tagasi oli sama juhus. Selle telje vahetamine on omajagu ooper- lõhu kõik laiali,kaitse alt ära,pukk nelja poldiga lahti....aga mutrid-poldid kõvasti kinni roostetanud,ei saa lahtigi. Suure kangutamise peale sain muidugi kõik lahti. Lasin mingit vussu ka peale aga sama hästi oleks sobinud ükskõik mis asi.... Vunkratast andis tõmmitsaga päris sikutada....ist oli liiga hea,sai viiliga võlli ots pisut üle nühitud,muidu ei saa üldse enam kätte. Tagasi läks viiekilose haamriga tagudes.... sai hea küll. Muud suurt polnud häda,üks sk. tihend läks ka uus,kuna rohukõrred olid vahele kerinud ja asja ära rikkunud. Sellised hädad tulevad ka alati ootamatult,ei saa valmistuda....
Mõni aeg ennem sai tehtud vunkrattale üks võru raskuseks. Kuna tegu oli hobuniidumasina vunkrattaga ja lati pikkus oli 1.8 m.,panin paksust lehtrauast raskuse lisaks. Tundub,et traktor enam niipalju ei värise aga kas sellest ka rootsude purunemise vasta abi on,seda näeb hiljem. Hetkel pole niipalju niidetud,et oleks aru saada,et kas lisast kasu. Eks hiljem paistab.
Ja nagu sellest vähe oli,lendas ventika rihm pealt..... õige mõõduga rihma polnud ka kohe võtta ja otsustasin dünamo kinnituskõrvasid tolli jagu lühemaks teha.....kuna üks enam-vähem sinnakanti rihm rippus naela otsas. Eelmine rihm oligi liiga pikk ja hakkas loperdama. Eks see lühendab rihma eluiga. Loodan,et vast saan järgmise rihma juba poest osta,sest veneaegsed sobivad rihmad hakkavad juba otsa saama.