(04-07-2017, 20:17 PM)MeelisV Kirjutas: Ei ole asi pinna laotuses aga asi on kujus ehk kui intensiivne konvektsioon tekib
Alu ja plekk radikad on sellisena kujundatud et õhk liiguks võimalikult efektiivselt radika vahelt läbi vana vene malmi puhul on see liikumine hoopis väiksem ja ebaefektiivne.
Konvektsioon saab tekkida ainult ja ainult tänu soojusele (energiale) ning sellest tulenevalt õhu nn paisumisele radika ümber (mis minu arust tekib tänu kiirgusele, aga targemad võiks mind parandada). Seega ei ole siin tegemist ei õhu liikumise kiirendamisega millegi x suuruste poolt ega ka muude ulmeliste parameetritega. Tegemist ei ole lennuki tiiva aluse ega pealsega, kuhu propeller oma võimsuse annab, ning mille tulemina lennuk õhku tõuseb või langeb. Tegemist on puhtalt radika pinnast eralduva soojusega, mis on otseselt seotud radikasse tuleva vee temperatuuri eraldumisega läbi kesta ja radika pinnalaotusega. Kõige ülejäänu eest seisab meie igapäevane füüsika mis õhku kergitab ja langetab vastavalt gravitatsioonile, atmosfäärile ning sinna eraldatud energiale.
E:Teoreetiliselt saab radika kujuga saab muuta ribide vahelt läbi liikuvat õhuvoolu kiirust (ma siiski sügavalt kahtlen selles, et mingi firma oma radikatega seda teeb). Füüsika aga tuleb ka siin vahele kui on tegemist ruumi üldise temperatuuri ning õhu liikumise kiirusega radika ribidel. Olenemata kui kiireks sa õhuvoolu ka ei tee, õhu liigutatav mass minutis jääb samaks mida radikast eralduv soojus (energia) liigutada suudab. See tähendab, et õhu liigutamiseks on vaja viia sama õhu massi juures ala, kus õhk liigub väiksemaks, sellega saab kiiruse suuremaks. Ruumi temperatuurile aga on sellest täiesti ükskõik. Tema vaatab soojenenud õhu massi.
Erinevate radikate materjalidega saame viia torustikust tuleva soojuse kiiremini tuppa. Alu annab soojust ära kiiremini kui malm... vask veelgi kiiremini, mis võimaldab meil vähendada radiaatori pinnalaotust aga see on ka kõik. Vasega peavad ribid olema pisemad, malmiga suuremad/laiemad aga samas suudavad laiemad ribid jälle laiemat soojuskardinat tekitada seinale/akna alla jne, jne.
Ülejäänu ei puutu enam füüsikat vaid maitset. Pappi on, osta alu, pappi on sitaks, osta vask, kuld on veel parem. Toa teevad soojaks need kõik. Malm elab üle nii alu kui pleki, kullale jääb vist alla kui keegi seinast neid pihta ei pane. Malm (vene) tahab saada kohta ja silma, varsti tahab seda ka koleodavtänapäevane alu nagu küprok, koit toome ja mazda6... aeg ja disain muutub ajas. Tegelikult on ju tähtis soe p..se alune. Vahet ei ole kuda keegi selle saab, peaasi, et oleks soe ja hea... on's seinas malm või kuld.