Teema on suletud

Kui keegi ei taha ,viskan minema või viin vanarauda!

(04-07-2017, 15:55 PM)13piisab Kirjutas:  sooja annavad malmikärakad oma disaini tõttu paljuski vaid kiirgusena, mitte nn õhu läbikäimisena. Ilmselt on sooja üleandmisvõime seetõttu moodsatest väiksem (on kellelgi ehk fakte?) ning vaikimisi soovivad nad ka kuumemat vedelikku, mis tähendab üldplaanis kehvemat kütteallika kasutegurit. Ehk üldine efektiivsus on nendega ilmselt väiksem?

Täpselt sama soe mis on seespool radikat, kiirgab ka väljapoole. Kui vesi on radikas +50, siis on ka radika välis temp +50. Ei ole ühtegi välismaa ilusat radikat olemas, mis suudaks radika välistempi tõsta kõrgemaks radikasse suunatud vee omast. Ainus asi mis on muutuv erinevate radikate puhul on radika pinnalaotus. Mida suurem see on, seda rohkem suudab soe välja saada veest. Kui keegi viitsib võib erinevad pinnalaotused välja arvutada, minu jaoks on tegemist ajaraiskamisena. Kergem on mõned üleliigsed ribid juurde panna, kui hakata hirmkalleid alu radikaid ostma mis naise Gucci käekotiga kokku sobiksid.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Ei ole asi pinna laotuses aga asi on kujus ehk kui intensiivne konvektsioon tekib 
Alu ja plekk radikad on sellisena kujundatud et õhk liiguks võimalikult efektiivselt radika vahelt läbi vana vene malmi puhul on see liikumine hoopis väiksem ja ebaefektiivne.

Soojus levib radiaatorilt tuppa peamiselt konvektsiooni ja kiirguse teel. Kiirguse osakaal on kõige suurem 1-kihilisel üsna sileda pinnaga radiaatoril. Malmribi-radiaatoril on ikka arvestatavad õhuvahed ka ja konvektsiooni osakaal veidi suurem.
Tänapäevaste süsteemide puhul pole mingit vahet palju radiaator soojust salvestab ja kui kiiresti jahtub. Automaatse süsteemi korral hoitakse radiaatorit koguaeg vajaliku soojusega, käsitsi küttes reeglina kasutatakse akupaaki soojuse salvestamiseks.

Ei häiri mind malmi kuju. Annab neid igati kiftilt eri toonidesse võõbata ja puha. Küll on aga aeg oma töö teinud torustikuga. Kõik kraanid enne radikaid tilguvad ja sulgeda ning avada neid enam ei saa.

Lähen üle põrandaküttele, kuna tulevikus võimalik läbi õhk vesi pumba või puuraugu või pelleti katla seda mehitamata kütta. 
Keldri korrusele olen varunud ka mõned suure pinnaga konveksioon radikad.

Kuna tööpäevad kipuvad teinekord pikaks ,siis öösel koju tulles katlakütja ametisse astuda juba suht vastumeelne.


Automaatset puuhalu etteande masinad siit veel ei leia Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...

(04-07-2017, 20:25 PM)veix__ Kirjutas:  Soojus levib radiaatorilt tuppa peamiselt konvektsiooni ja kiirguse teel. Kiirguse osakaal on kõige suurem 1-kihilisel üsna sileda pinnaga radiaatoril. Malmribi-radiaatoril on ikka arvestatavad õhuvahed ka ja konvektsiooni osakaal veidi suurem.
Tänapäevaste süsteemide puhul pole mingit vahet palju radiaator soojust salvestab ja kui kiiresti jahtub. Automaatse süsteemi korral hoitakse radiaatorit koguaeg vajaliku soojusega, käsitsi küttes reeglina kasutatakse akupaaki soojuse salvestamiseks.

Pigem on soojuskiirguse intensiivsus kinni radika pinnakattest ja värvist, kui materjalist. Mida tumedam pind, seda suurem kiirgs. Konvektsioon aga otseselt radika pinnalaotuse suurusest tänu millele konvektsioon ju üldse tekkida saabki. Pole pinda, pole konvektsiooni, mida suuremaks läheb soe pind, seda rohkem eraldub soojust tuppa läbi konvektsiooni.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(04-07-2017, 20:17 PM)MeelisV Kirjutas:  Ei ole asi pinna laotuses aga asi on kujus ehk kui intensiivne konvektsioon tekib 
Alu ja plekk radikad on sellisena kujundatud et õhk liiguks võimalikult efektiivselt radika vahelt läbi vana vene malmi puhul on see liikumine hoopis väiksem ja ebaefektiivne.

Konvektsioon saab tekkida ainult ja ainult tänu soojusele (energiale) ning sellest tulenevalt õhu nn paisumisele radika ümber (mis minu arust tekib tänu kiirgusele, aga targemad võiks mind parandada). Seega ei ole siin tegemist ei õhu liikumise kiirendamisega millegi x suuruste poolt ega ka muude ulmeliste parameetritega. Tegemist ei ole lennuki tiiva aluse ega pealsega, kuhu propeller oma võimsuse annab, ning mille tulemina lennuk õhku tõuseb või langeb. Tegemist on puhtalt radika pinnast eralduva soojusega, mis on otseselt seotud radikasse tuleva vee temperatuuri eraldumisega läbi kesta ja radika pinnalaotusega. Kõige ülejäänu eest seisab meie igapäevane füüsika mis õhku kergitab ja langetab vastavalt gravitatsioonile, atmosfäärile ning sinna eraldatud energiale.

E:Teoreetiliselt saab radika kujuga saab muuta ribide vahelt läbi liikuvat õhuvoolu kiirust (ma siiski sügavalt kahtlen selles, et mingi firma oma radikatega seda teeb). Füüsika aga tuleb ka siin vahele kui on tegemist ruumi üldise temperatuuri ning õhu liikumise kiirusega radika ribidel. Olenemata kui kiireks sa õhuvoolu ka ei tee, õhu liigutatav mass minutis jääb samaks mida radikast eralduv soojus (energia) liigutada suudab. See tähendab, et õhu liigutamiseks on vaja viia sama õhu massi juures ala, kus õhk liigub väiksemaks, sellega saab kiiruse suuremaks. Ruumi temperatuurile aga on sellest täiesti ükskõik. Tema vaatab soojenenud õhu massi. 

Erinevate radikate materjalidega saame viia torustikust tuleva soojuse kiiremini tuppa. Alu annab soojust ära kiiremini kui malm... vask veelgi kiiremini, mis võimaldab meil vähendada radiaatori pinnalaotust aga see on ka kõik. Vasega peavad ribid olema pisemad, malmiga suuremad/laiemad aga samas suudavad laiemad ribid jälle laiemat soojuskardinat tekitada seinale/akna alla jne, jne. 

 Ülejäänu ei puutu enam füüsikat vaid maitset. Pappi on, osta alu, pappi on sitaks, osta vask, kuld on veel parem. Toa teevad soojaks need kõik. Malm elab üle nii alu kui pleki, kullale jääb vist alla kui keegi seinast neid pihta ei pane. Malm (vene) tahab saada kohta ja silma, varsti tahab seda ka koleodavtänapäevane alu nagu küprok, koit toome ja mazda6... aeg ja disain muutub ajas. Tegelikult on ju tähtis soe p..se alune. Vahet ei ole kuda keegi selle saab, peaasi, et oleks soe ja hea... on's seinas malm või kuld.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Said, Bernoulli! Sitta neist laminaarse ja turbulentse voolamise teooria valemitest ja pinnasileduse mõjust piirkihi käitumisele. Praktikas on vaid malm õige ja kõik muu teise maailmasõja järel soojusvahetite vallas tehtu puhas turundus.

Või äkki ikka ei ole.... Rolleyes

Paralleeli võiks tõmmata autodesse.
Tallinnast Tartusse või kust kuhu iganes saad sõita nii tavalise " hall metallik diisel" autoga aga ka roller autoga lihtsalt asi on maitses sest kohale sa jõuad aga hiljem ja kütust läheb samapalju aga inertsist valutab pea kah kauem  Big Grin

Radika teema jätkuks ja võibolla saab kellelgi asi selgemakski.
Räigelt jagades on veest sooja saamisel kaks radiaatoritüüpi. Üks on selline, kus soojus eraldub põhiliselt kiirguse teel. Teine äärmus selline, kus konvektsiooni teel. Kiirguse komponent on põhiline paneelradiaatoril, millel ribistus puudub. Konvektsiooni komponent radiaatoril (konvektoril) millel on suur ribide pind. Esimesed fotol vasakul pealtvaates, kõrgus  suhteliselt suur, teised fotol paremal pealtvaates, kõrgus suhteliselt väike (aga võib olla ka suur). Kiirguskomponendi suur osakaal tagab selle, et tunne on nagu oleks sooja küttekeha (ahju-kamina) läheduses. Ruumi kogu õhk saab soojaks kiiremini aga konvektsiooni (õhu liikumise) teel. 
[Pilt: 2501825397a2ee_o.jpg]

Do'nt panic

Ehk vajab keegi kilenööri? Rulli mõõt siuke poolteist vaksa kõrge ja lõbimõõt natu alla vaksa.
Huviline loodetavasti teab, mis vaks on.
Kuhugi viia ja virtuaalse õlle eest saata ei kavatse, lada leegitoru äraandmine ühele kaasfoorumlasele avas mu silmad.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(06-07-2017, 01:52 AM)Marko Kirjutas:  Ehk vajab keegi kilenööri? Rulli mõõt siuke poolteist vaksa kõrge ja lõbimõõt natu alla vaksa.
Huviline loodetavasti teab, mis vaks on.
Kuhugi viia ja virtuaalse õlle eest saata ei kavatse, lada leegitoru äraandmine ühele kaasfoorumlasele avas mu silmad.

Ära nüüd ühe inimese põhjal kõigile foorumlastele ka hinnangut pane. Muidu oled nagu mõni mahajäätud fregiidne eit, kes väidab, et kõik mehed on sead Toungue  Cool ....

Tsitaat:   ##lada leegitoru äraandmine ühele kaasfoorumlasele avas mu silmad. ##   Paraku ta nii on. kõik tahavad "kavalad" olla.  Palju õnne nägijaks saamisel.   Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

(06-07-2017, 08:51 AM)maitus Kirjutas:  Ära nüüd ühe inimese põhjal kõigile
Leegitoru on lihtsalt näide. Siin on venitajate, lubajate, mittemaksjate ja muidu klounide kontsentratsioon täpselt sama, mis kogu Eestis.
Edaspidi lähevad vähegi kahtlaste tehingute objektid sirgelt rauda, lõkkesse või prügisse, mingit pooligavest säilitamist ja erinevate muinasjuttude kuulamist EI TOIMU.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(06-07-2017, 13:25 PM)Marko Kirjutas:  
(06-07-2017, 08:51 AM)maitus Kirjutas:  Ära nüüd ühe inimese põhjal kõigile
Leegitoru on lihtsalt näide. Siin on venitajate, lubajate, mittemaksjate ja muidu klounide kontsentratsioon täpselt sama, mis kogu Eestis.
Edaspidi lähevad vähegi kahtlaste tehingute objektid sirgelt rauda, lõkkesse või prügisse, mingit pooligavest säilitamist ja erinevate muinasjuttude kuulamist EI TOIMU.
No minul on siis vedanud. Kõik kellega mina siit foorumist asja olen ajanud, on osutunud ausateks ja asjalikeks inimesteks. Nii, et minu mulje kaasfoorumlastest on täiega vastupidine  Rolleyes

Minul tuleb üks mees juba kõva kolm või neli aastat Lada tagavedrude järele, samast linnast. 
Ilm külm, pai peremees, tee libe ja hanged suured! Tuul vali ja vastane, kuidagi ei jõua kohale!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(05-07-2017, 01:59 AM)viplala Kirjutas:  Vasega peavad ribid olema pisemad, malmiga suuremad/laiemad aga samas suudavad laiemad ribid jälle laiemat soojuskardinat tekitada seinale/akna alla jne, jne.


Mainiks siinkohal ka ära, et radiaatori laius peaks olema vähemalt 75% aknaava laiusest. Ei ole hea valik see kui suure akna all on kitsas radiaator, kuigi küttevõimsus võib sama olla kui peaegu akna laiusel radiaatoril, erinevust aga inimene tunnetab ja pole vist vaja 2 korda arvata kumb parem tundub. Rolleyes

Tervitus.

Ära anda kaks esiistet. Nähtavasti pärinevad miskilt Jaapani tehnikalt.

Raam tugev, polster niiskust saanud.

Asuvad Tallinnas Nõmmel.

Kristjan
56129443

[Pilt: iste1.jpg]

[Pilt: iste2.jpg]

56 Packard Clipper
66 Ford Mustang HT
76 VAZ 2103

Tsitaat:Ära anda kaks esiistet. Nähtavasti pärinevad miskilt Jaapani tehnikalt.
Tervet istet pole vaja, aga tugitoolile oleks vaja sealt ühte põhjaalust sika-saka vedru Smile

Ära anda GAZ21 bensiinipaak. Kõigist teistest tilkuvatest paakidest erineb selle poolest, et on vähemalt 20 aastat kuuri lae all tuuldunud, saab kohe jootma asuda. On ka muid Volga juppe, mõne eest tahaks natuke raha.

PS nimesid nimetamata aga veebruaris broneeritud höövlid alles, kraanikausi hommevaataja oli ka paar nädalat tagasi jne...
PPS pööningul on Granada Ghia salong juba vähemalt neli aastat ära viimata
segaduse tekitamiseks ja jälgede segamiseks tahtis vahepeal mingeid teisi juppe teine mees Big Grin
kõik pullivennad on siinsed kasutajad
eks nad tunnevad end ära ja vbolla lööb mõnel lambikese põlema

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(06-07-2017, 23:24 PM)Sax Kirjutas:  
Tsitaat:Ära anda kaks esiistet. Nähtavasti pärinevad miskilt Jaapani tehnikalt.
Tervet istet pole vaja, aga tugitoolile oleks vaja sealt ühte põhjaalust sika-saka vedru Smile


Võta ikka kaks istet korraga, jääb vedrusid varuks kah veelSmile

56 Packard Clipper
66 Ford Mustang HT
76 VAZ 2103
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 27 külali(st)ne