24-12-2018, 00:45 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2018, 00:50 AM ja muutjaks oli veix__.)
Minu arust küttesüsteemide enne veega täitmist õhuga survestamise rõhkudeks mainiti ühel koolitusel midagi 0,... bar. Just ohutuse mõttes. Näiteks kui kusagil mingi kraan või midagi kehvasti kinni on, siis suurema survega lendab nagu õhupüssist lastud.
Mida selle võrgusurvega seotuse all mõtled? Ilmselt et toas radiaatoris on sama rõhk mis suurest katlamajast tuleb (näiteks 5 bar)? Kui soojusvaheti vahel on, siis saavad rõhud olla erinevad, olen kuulnud et mõni suurem kaugkütte firma praegusel ajal enam ei lubagi muul viisil maju ühendada, aga vanu süsteeme vist otseselt muul moel ei sunnita süsteemi, kui et natuke motiveeritakse sel moel, et tuleb neil igal aastal tellida surveproov (ja selle eest maksta) ja see ettevõttele esitada.
Mida selle võrgusurvega seotuse all mõtled? Ilmselt et toas radiaatoris on sama rõhk mis suurest katlamajast tuleb (näiteks 5 bar)? Kui soojusvaheti vahel on, siis saavad rõhud olla erinevad, olen kuulnud et mõni suurem kaugkütte firma praegusel ajal enam ei lubagi muul viisil maju ühendada, aga vanu süsteeme vist otseselt muul moel ei sunnita süsteemi, kui et natuke motiveeritakse sel moel, et tuleb neil igal aastal tellida surveproov (ja selle eest maksta) ja see ettevõttele esitada.