Garaaži ehitamine

Ka mina vaatan hetkel krunte ja muud säärast.
Soov teha suur garaaz.

Hetkel üks krunt, kus on paekividest majandushooned lisaks elumajale, mis on puidust.
Paekivi hoone seisab püsti, seinad 4 tk kõik püsti, aga on kohti, kus nagu kivide vahel segu pole või on kadunud.
Noh tahab putitamist.

Kui lihtne on paekivi hoonet remontida? Kas tänapäevane müürisegu nakkub ka paekiviga nagu fibo või tellisega?
Kuidas soojustada? Puitkarkass paekivile ja vill nagu alati?

Hoone ise kirjade järgi ca 218 ruutu. Netopind 194. Kuigi pildi pealt ei tundu nii suur. Aga lähipäevil plaanis vaatama minna, asub ligidal.
Ja maakleri poolt luba olemas iseseisvalt vaatama minna.

Tasub see "taastamine" ära paekivi hoone puhul või parem ümber lükata ja fibost uus ehitada?

Siis ju vaja ehitusluba, projekti jne. Hetkel aga see hoone registris sees ja kasutusel nagu seal kirjas. Kuigi sellel pole poolenisti katust, sisse vajunud.
Kordan, et seinad on ilusti püsti 90 kraadi.
Hea põhjus veel, sellel krundil korralikku Ampriga 3F vool sees. Mis on ülihea. Tööstusvooluga kruvikompressor kohe hea panna ja liivapritsi teha.

Jagage mõtteid/soovitusi.
Tänan ja ilusaid pühi
Vasta

Sellisele hoone puhul ei saa nõuandeid jagada pelgalt lühikirjelduse põhjal.
Vasta

Lisan siis pildi, parim mis saada hetkel
[Pilt: img6.jpg]
Vasta

ehitatud on see maja lubjaseguga kindlasti.
aga küllap see kivi elab ka tsemendiga möksimise üle.
fibo ja pae võrdlus tundub mulle kohatu.
tõenäoliselt toimiks need kiviseinad sama hästi ka siis
kui fibot enam keegi ei mäleta.

edit:
mõõdulint võta kaasa. paarisadat ruutu seal küll pole.
Vasta

Ise kindlasti taastaksin need vanad müürid ära, kuigi nokkimist on nende vuukide täitmisega kõvasti. 
Kas "ära tasub", on suhteline.
Segu nakkub hästi. Soojustama ei hakkaks, vuugid täita, korralikud uksed-aknad ette ja käib.
Vasta

Kõige lihtsam vast oleks soojustada paekivist hoonet pur vahuga. Täidab kõik praod ja vahed ja pärast jääb sein ka ühtlane monoliitne mass. Aga usun et oluliselt parema tulemuse saad kui lükkad kokku ja ehitad täiesti uue. Sellega eemaldad ka kõik maasisesed külmasillad.

Ise lasin oma garaazi põhjapoolse külje soojustada väljastpoolt pur vahuga. Garaaz asub kallakul ja on 16m pikk. Tagumine osa asub üle 2m maa sees. Enne vahtu paigaldasin uued pakettaknad ja paigaldasin 5x5 reikad seinale selliselt, et tõin nad nurkadega seinast eemale vähemalt 8cm. Akende paled väljastpoolt said ka selliselt tehtud, et pur vaht katab ära akna paigaldusvahe ja ulatub plastraami peale(seega külmasildasid peaks soojustuses olema null). 

Soojustust sai seega kusagil 12+cm(väidetavalt vastab kahekordsele villa kogusele, ehk villa 24cm). peale läks teistpidi 5x2 reika ja sellele helehall profiilplekk. Plekk seetõttu, et see oli juba olemas ja tegu mul garaazi tagumise küljega, mida olulisel määral niikuinii ei näe. Õue poolele tuleb ilmselt midagi muud.

Vundament oli pae- ja raudkivi segu ja selle vahed täitis see vaht ideaalselt. Samuti sidus täiesti jäigaks ühe seina mis ülevalt servast kinni võttes liikus(ei olnud kandev vaid n.ö sidumata vooder). Paraku sellisel soojustamisel jääb vundamendi alus mingis osas ikkagi külma- ja niiskusesillaks.

Põrand sai mõned aastad tagasi tehtud. 12,5cm peno ja 12cm betooni peal. Põrandas veeküttetoru, mida soojendab pelletikatel, radikad veel ringlusesse paigaldamata. Puukatel kütab hetkel õhku, kui kiirelt sooja vaja saada.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

See tuleks ikka taastada ,niin nagu tehtud kunagi,.Aga kõrvale tee teine kaasaegne aga ansamblisse sobiv hoone.
Vasta

sedasamustki, et sellised vanad kiviseinad on juba "soojustatud". sisemine ja välimine pool on eraldi müürid ja vahel on seisev õhk. lased midagi täis ja soojapidavus hoopis väheneb.
ja kui veel paemüüridest rääkida, siis minu igapäeva töökoht on paksude peaseintega. küte üldiselt puudub. tööriistad muidugi annavad paar kilovatti. tuba on soe.
Vasta

Kui härra vajab garaaži, mis püsiks samaaegselt nii soe kui ka kuiv, oleks ohutu ja silmale kena vaatata, siis on odavam uus ehitada. Kui ei taha vana lammutada, siis uus kõrvale. Kui on rahakott puuga seljas, siis saab sellistest "jääkidest" vägagi stiilse ja nägusa hoone. Miks mitte eluhoone?

Ehitusluba ja projekt on tühine raha kogu ehituse kõrval. See, et sul hoone registris on ja sa tegeled selle ulatusliku renoveerimise- ja või ümberehitamisega, ei tähenda et sul projekti/projekte vaja ei ole. Juba selle 3f voolu hoonesse sisse vedamiseks ning seal kasutamiseks on sul täna projekti vaja.

Seinad on ilusad küll. Paraku tuleb omale aru anda, mida kujutab endast nende taastamine. Ilmselt on muldpõrand all? Külg, kust foto tehtud, on neljas osas oluliste vajumistunnustega. Hoone seina on osaliselt uuesti laotud. Asi ei piirdu seintega, vaid sinna lisanduvad kõik ehituslikud etapid mis uue hoone ehitamisel alates vundamendist kuni katuse viiluplekini. Uue hoone ehitamise puhul on välisseinte konstruktiivne perimeetriosa ehk vaid 15-20% kogukulust. Siit edasi saad arvutada, kui palju raha sul võib kuluda ülejäänu valmis ehitamiseks ning kui palju sul sellest üle jääb olemasoleva hoone seinte taastamiseks.

Ehk lühike kokkuvõte on see, et kui vajad vaid kindlat katusealust ja seinu ning oled nõus leppima külma ja niiskusega, siis on asjal jumet. Kui sinu unistus on funktsionaalne hobigaraaž või töökoda, siis võta pliiats kätte ja hakka eskiisi tegema, mille hiljem projekteerijale viid.
Vasta

Viimase jutuga täiesti nõus. Kui raha lugeda, siis on odavam mingist plokist teha ja soojustada jne.
 Kui ilumeel nõuab vana säilitamist ja käed sügelevad, siis võib muidugi proovida müüre taastada või lasta neid taastada. Midagi ülikeerulist seal ei ole, aga tänapäevastele nõudmistele vastavat lahendust on keeruline saada. Sisse tuleks õhuvahega veel üks müür laduda Smile
Igasugu purrid ja lurrid ei sobi vana ehitusviisiga kokku, niiskus peab saama konstruktsioonis liikuda.
Vasta

Eelnevad  postitajad teavad mida räägivad, lisaks veel palju erinevat jama. Hea on väljanägemine, ajalooline hõng  ja  nats ikka veel.
Kui on tõsine huvi helista. Vaatan üle vanu ja annan nõu ka uute hoonete ehituseks.  On ka näidata samas stiilis taastatud hooneid.
Kahjuks läheb see ka natuke maksma.
Edu.
Ps. Kokku ära kindlasti lükka.
Vasta

Siis mõttekam jah fibost uus ehitada.
Pole mõtet sellel vana ülesehitamisel.

Räägime nüüd teisest krundist.

Kuidas on maakivist hoonega?
Soojustatakse seda?
Sellel pole seintes vahet. Maakivi ja tsement.

Annab miski soojustus effekti?
Karkass+vill?

Tegu juba korraliku kapitaalse garaazina, kanal ka sees. Tööstusvool 40A.
Et kui küte sisse panna garaazi, siis soojustada. Lagi puidust, sellega lihtne.

Aga maakivi seinad?
Tuleb läbi nende külma või väljub soe?
[Pilt: hoone.png]
TÄNAN
Vasta

Muuseumis on muinsuskaitsealustes postijaama hoonetes on projekteerija ette näinud maakiviseinte sisse õhuvahega laotud õhukesed fiboseinad. Ega ta nii hää pole kui väljast soojustamine, aga parem ikka ja  välimus säilib.
Vasta

Ma ei tea kuhu mu eelmine postitus kadus aga nii see eelmisel pildil paekivihoone kui see maakiviehitis sobiks peale uue katuse ehitamist ideaalselt külmaks varjualuseks või nagu teemapüstitus ette näeb - liivapritsikuuriks. Sooja garaazina oleks sellise hoone küttekulu meeletu, ja isegi kui kõik praod mörti täis toppida jäävad need seinad külmaks, ja kui kütmise vaheaegadel jõuavad need seinad veel korralikult läbi ka külmuda siis kütma hakates lähevad need seinad kõigepealt kondenseeruva niiskuse tõttu härma. Mul on kogemus 120 aastat vana muldpõrandaga laudahoonega - seal on isegi kesksuvel kõrge õhuniiskusega seinad seestpoolt märjad.
Ma ei ole ehitusspetsialist aga sellist seina saaks soojustada ainult nii et ehitad sissepoole teise sooja seina ja see maakivimüür jääb toimima kui tagant tuulduv vooder.

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Pole see kivihoone kütmine nii hull midagi. Hoian paekivi hoonet 200m2  pool +22 ja pool +10   Lae peal 40 cm vill. 24/7 tõmbab välja 3 vent mootorit. 2 muidugi väiksed need plastist wc omad, üks 600cm3 reguleeritud ca saja peale.   kütab hiina õhk, õhk pump ca  40-80 euri kuus, oleneb välis kraadist.    Lisaküttena ca. 800 lindu, äkki see teeb arved väikseks.
Vasta

(23-12-2020, 11:52 AM)klemm Kirjutas:  Pole see kivihoone kütmine nii hull midagi. Hoian paekivi hoonet 200m2  pool +22 ja pool +10   Lae peal 40 cm vill. 24/7 tõmbab välja 3 vent mootorit. 2 muidugi väiksed need plastist wc omad, üks 600cm3 reguleeritud ca saja peale.   kütab hiina õhk, õhk pump ca  40-80 euri kuus, oleneb välis kraadist.    Lisaküttena ca. 800 lindu, äkki see teeb arved väikseks.
800 lindu peaks võrduma 4kW sooja. 

Paekiviseinad. Mina olin see, kes ma lasin Tulbi9 endise Truda motobaasi töökoja meetrised paeseinad seestpoolt soojustada. 10 villa ja kõva kips. Aastal 1997... Siiani kestab, käisin mõni aasta tagasi viimati! Ütleme 20 kestis kaunilt ilma uue värvimiseta... Ei idane, ei mädane. Peamine on see, et jääkülm sein ei kiirgaks jahedat töökotta, muu on kukepea! Alguses oli küll talvel päris kohutav, kui olid veel vanad puuaknad ka! Pärast kui Alert Auto seal tegutses, valasid poisid uue põranda ka, see aitas ka veel kaasa.

Kiviseinte külmaga on sama, mis ahjusoojaga - soojuskiirgus! Külm ka kiirgab ja see tuleb isoleerida. Soojaks seina ei saa, kui just väljast termoseks ei kleebi. Aga sellest on juba räägitud - fibo ei maksa midagi Big Grin 
Mis me Tulbis tegime: 3-meetrine kips aga lae kõrgus 3,5. Seina vahelt ehk paekivi ja villa vahelt ventileerub niiskus ripplae peale, kuskohast see siis töökoja vendiga välja läheb. Muuseas, ripplagi andis teise uskumatu efekti! Kuna on ka raudbetoon-vahelagi siis sellegi külmakiirgus oli tuntav.

edit. PS: täna paneks villa-kipsi asemele hoopis 50mm peno ja OSBi. Pae- ja põllukiviseinetga on ju mitu häda: pime, ülihalb puhastamine, tolm, kinnitada asju raske jne. Külmakiirgus on vaid üks osa. Kuna ventsüsteem on töökojas paratamatu vajadus, siis ei ole niiskus mingi probleem.
Vasta

800 lindu on misasi?
Ma nii noor mees, et ei tunne sellist mõistet

50 peno ja OSB käib ka maakivi kohta?

Teine küss.
Kui teha fibost uus sein maakivi hoone sisse, siis kaugel see maakivist olema peab, noh see õhuvahe nende vahel?
Miinimum/maksimum kui palju?
Jätan lihtsalt tühjaks, aga ülevalt kuidas?
Õhk peab ligi pääsema?

Fibo ei maksa jah, saadavus hea.

Ma hetkel suhtlen valdadega, kas saab uue hoone püsti panna siin või seal.
Kõik on väga varajases staadiumis, tegemiseks läheb heal juhul 3 kuu pärast.

Sõltub..
Aga infot kogun juba praegu!
Tänan seniseid kaasamõtlejaid ja soovitajaid.
Vasta

Lihtsalt populaarteduslikus mõttes mainin.  Minu lähedal on üks mõisaaegne maakivimüüridega hoone mis on kunagi ehitatud elumajaks. 
Sissepoole on tehtud uus puidust sein ja 15cm laiune vahe on täis valatud kõige ehtsamat turvast. See lahendus on  sellisena püsinud ja toiminud juba üle 100 aasta. Maja seest kuiv, soe  ja ühtlase mikrokliimaga nii suvi kui talv.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(27-12-2020, 14:25 PM)A.V.S.K Kirjutas:  800 lindu on misasi?
Ma nii noor mees, et ei tunne sellist mõistet
Eks peeti silmas seda, et 800 linnu kehasoojus annab sooja 4kw kütteallika jagu.
Me pidasime kunagi ammu laudapealsel kanu, oli seal üle 1000 kana ja seal oli alati väga soe ning seda ilma lisakütteta. Loomulikult ei ole hetkel sellest infost väga kasu, sest jutt käib ikka garaažist ja sinna vist kanu ikka ei plaanita Smile
Vasta

(27-12-2020, 16:43 PM)Aare R. Kirjutas:  
(27-12-2020, 14:25 PM)A.V.S.K Kirjutas:  800 lindu on misasi?
Ma nii noor mees, et ei tunne sellist mõistet
Eks peeti silmas seda, et 800 linnu kehasoojus annab sooja 4kw kütteallika jagu.
Me pidasime kunagi ammu laudapealsel kanu, oli seal üle 1000 kana ja seal oli alati väga soe ning seda ilma lisakütteta. Loomulikult ei ole hetkel sellest infost väga kasu, sest jutt käib ikka garaažist ja sinna vist kanu ikka ei plaanita Smile

Oli vanasti zootehnikutel lausa mingi tabel kui palju mingi loom kütab.  Ja lisareal oli näiteks toodud  viina täis meesterahvas kes pidi kütma võimsusega 150W.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne