[Mahno]

Loomade-lindudega sõltub ka sellest, kas sõnnik jääb sisse või läheb välja. Kõdunev sõnnik annab ka sooja. Vene aja lõpus peeti kanu sõnnikusoojuse, lindude kehasoojuse ja ühe hõõglambi soojusega, kuni -20 kraadini kannatas kanu nii pidada, siis lõpetati selleks aastaks ära.

[Occassion]

Loomade-lindudega sõltub ka sellest, kas sõnnik jääb sisse või läheb välja. Kõdunev sõnnik annab ka sooja. Vene aja lõpus peeti kanu sõnnikusoojuse, lindude kehasoojuse ja ühe hõõglambi soojusega, kuni -20 kraadini kannatas kanu nii pidada, siis lõpetati selleks aastaks ära.

Lihtsalt mainin, et  paekivi seina ei tohi umbselt kinni ehitada kuna see vajab õhku et ei hakkaks murenema. Vanades majades tehti vanasti lisa sein sissepoole nii, et paekivi seinaga jäi õhuvahe ja väljast olid ka tuulutusavad. Oma kodus lõin üldse need siseseinad minema ja lihtsalt krohvisin uuesti lubikrohviga üle ning hiljem ka lubivärv peale ning kodu oli hoobilt soe. Need seinad tegelikult akumuleerivad terve sooja aja endasse soojust ja hiljem külmal ajal annavad uuesti tagasi seda sisse.
Igasugu seestpoolt soojustused on suur jama kuna nihutad külmasilda ja see ei ole hea. Ka on paekivi seinad ka keskelt üldjuhul liiva sisemusega ja nii tehes nihutad selle külmasilla sissepoole ja siis pole sellest enam suurt kasu, et külma ära hoida seespool!

[zazik]

Igasugu seestpoolt soojustused on suur jama kuna nihutad külmasilda ja see ei ole hea. Ka on paekivi seinad ka keskelt üldjuhul liiva sisemusega ja nii tehes nihutad selle külmasilla sissepoole ja siis pole sellest enam suurt kasu, et külma ära hoida seespool!

Terminid vähe segi läinud? "Külmasilla" asemel peaks olema "kastepunkt", siis oleks jutul jumet.

[13piisab]

Et imelik alternatiivfüüsika tehnikafoorumis häirimatult levida ei saaks, siis paar vaadet eelviimase postituse ebatõdede suunal:
- "Soojal ajal soojuse akumuleerimine ja hilisem äraandmine": sellist soojusmahtuvust lubjakivil ega ka muudel päris-elu materjalidel ei ole, et isolatsioonita mitmeid kuid energiat salvestada. Lisaks on aastakeskmine temperatuur Eestis 6 kraadi - pole suurem asi radiaator
- Pae soojusjuhtivus on 1,4. Kergbetoonil (aeroc/bauroc classic) on see 0,11, Fibo3-l 0,2. Villal ja polüstüreenil ca 0,04. Kui kellegi paesein on lisasoojustuseta "hoobilt soe", on sein kas mitmeid-mitmeid meetreid paks või on tegu definitsiooni "soe" suhtelisusega. Paas on hea soojusjuht ehk siis sellest sein on väga kehva soojapidavusega.

Sõnaga "soojusjuhtivus" leiab ühe kalkulaatori. Loodetavasti on koolilaps teinud korralikku tööd ja lihtsa mudeli tulemid on õiged. Lubjakivi valikus pole, aga olemasolev "tsementkrohv" on soojusjuhtivuselt samaväärne:
http://kodu.ut.ee/~etungel/soojus2/

[diesel]

sinu vaidlustatud jutu hulgas oli kõige valem asi tegelikult see seest liivaga täitmine.
kui (pae)kivist sein on õigesti ehitatud, siis on tegu kahe seinaga, mille vahel on paljas õhk.
ja seisev õhk teatavasti on parim soojusisolaator.

[CORRADOg60]

Ei tea kas meie kandi ehitusmeistrid on asja omal ajal teisiti teinud, aga meie kandi taludes pole kohanud mõisa või esimese eesti aegset seest tühja või liivaga täidetud paekivist või maakivist seina. Olgu kui paks tahes...
Kõik on ühte laotud.
Ka vana kohaliku mõisa seintes ei ole tühjust.

[diesel]

mul õnnestus ühte näha lammutamise käigus.
sillad muidugi olid sidumise jaoks ja küllap ka juhuslikult,
aga muidu oli täitsa nagu õpikust.

[PlyVal64]

mul õnnestus ühte näha lammutamise käigus.
sillad muidugi olid sidumise jaoks ja küllap ka juhuslikult,
aga muidu oli täitsa nagu õpikust.

Igasugused tänased müügimehed ja insenerihakatised arvavad, et enne neid elasid Maal vaid lollid, veel lollimad ja päris lollid!
Reaalselt ei ole peale vahustuva keemia viimasel sajandil mingit erilist teadmiste kasvu ehitusteadustes olnud. Mitte ühte avastust ega "avastust" matemaatika-füüsika vallas pole tehtud. Isegi majade ehitamise ja kasutamise seadmetega on asjad nõnna, et enamuse vanus on juba sajandi juures! Ka soojuspumpadel ehk siis külmakapil. Aga ka need paisuvad mitmekomponentsed vahud on juba pool sajandit vanad ja vanemadki! Kui midagi on paremaks läinud, siis tänud oskustele midagi teha-toota nagu näiteks inertgaasiga klaaspakett või imelised aknaraamiprofiilid! Aga ei tasu arvata, et 100 aastat tagasi ehitusinsenerid ja teadlased ei teadnud sellise võimaluse kasulikkusest! Samamoodi on sajandeid ehitatud kõnealuseid kiviseinasid! Jah, ei osatud sinna vahele inertgaasi panna ja tihtipeale rikkus termos-seina soojapidavuse maapinanvajumistest või temperatuuridest tekkinud praod seintes aga TEATI seda, et õhk on isolaator. Ega siis naftakeemia areng ei ole ehitusfüüsikat muutnud!

[CORRADOg60]

mul õnnestus ühte näha lammutamise käigus.
sillad muidugi olid sidumise jaoks ja küllap ka juhuslikult,
aga muidu oli täitsa nagu õpikust.

Rääkisin ühe Esimese Eesti Wabariigi aegset elu näinud vanahärraga kunagi sellest kiviseinte soojapidavuse teemast ja tema teada tehti õhuvahe enamasti ainult eluruumide seintele.
Igasugu majandusruumid/hooned laoti seest täis seinana.
Mul hoovil 1902 ehitatud maakivi hoone, millel ühes otsas ait. Müür ca meeter paks. Kahes kohas kolhoosivõimu viljastavates tingimustes lisaavasid tehtud. Lisaavade likvideerimise käigus sai täiesti selgeks et seal mingit tühimikku pole. Topelt seinaks aida osas servamata tollisest lauast sein sees ca 10cm õhuvahega. Alt lahti ja ülevalt suletud. Sein eestiaegne, nagu vanarahvas kinnitas.

Mu jutu mõte tegelikult see, et ei maksa eeldada et enamus pakse pae/maakivimüüre sees õhuvahet omavad. Kindlasti on need kuskil olemas. Aga ega vana aja ehitusmeistrid ka enda elu mõttetult keeruliseks ei ajanud. Kui ruum ei pidanud sooja pidama ei hakatud enamasti mingit õhuvahet tegema.

[klemm]

Ei maksa karta neid kivi seinu, olgu siis seest tühjad või mitte.   Näiteks on üks kütteta 50m2 ruum. Sein on 70 cm paekivi (arvan, et seest täis)
Uste akende peal ühekordne vene tellis müür, neid on kokku 6.  Kõige külmem on olnud +2  siis kui veel talved olid.  Termomeetriga (see mis punast täppi näitab kust mõõdad) mõõtes on paekivi 2-3 kraadi soojem kui tellis. Samas on tulekindel metalluks sama soe kui tellis. Pakettklaas on sama mis paekivi ja õhu temperatuur ka sama mis paekivil. Põrand on betoon ja aastaringi +5 (soojustust pole)  Lagi korralikult soojustatud.  Kui 5 kw puhur 
24 h  töötab saab +20 sisse ( kui õues -10 või rohkem)  pärast seda 2 nädalat +10  ja vaikselt langeb + 5 eeni. Ja nii jääbki.
Pikk segane jutt a midagi soojustama küll ei hakka rohkem. Kui peaks vajadus tekkima pideva 20+ järgi panen õõ pumba seina ja korras.
Samasugust ruumi 1 juba kütab ja  töötab hästi. 22 kraadi hoidmiseks 40-80 euri kuus, oleneb ilmast.

Olen kursis igasugu materjalide sooja pidavuse ja mitte pidavusega, a tundub, et elus eneses on need vahed olematud.

[PlyVal64]

Õhuvahe looduskiviseintel on pigem tehnoloogiline aga ka teadlik soojustusvahe. Kui tahta mõlemal poolel siledat ja viimistluse vaba seina, siis tahes-tahtmata jääb kahe eraldi laotava poole vahele hõredam osa. Tihtipeale loobiti see pisikest kiviklibu täis, liiva ma pole ise kohanud. See klibu võis külma"silda" tekitada aga üldiselt oli selline sein seest "õhku täis". Lauskivi laoti ikka vundamentideks jms ajal, kui seda tegid veel orjad. 1800 lõpul ja isegi 1900 alguse talupoegade töö oli ikkagi orjatöö. Mõisnikul oli pohh, palju ta orjad puid tegema pidid ja neid ahjudesse ajama. 

Wabariigi ajast alates, kus nii töö kui materjal hakkas raha maksma ja ehituses hakati ka mõtlema kokkuhoiule, kadusid sellised mõttetused ära. Euroopas varem, Eestis hiljem. Massiiv-kiviseinasid sai lubada endale jälle NLiidu stagnatsiooni ajal, raudbetoon linnades ja silikaltsiit kolhoosiehituses, aga Stalini-aegsed tellismajad jms on kõik õhuvahedega nn"kergseintega" ehitised. Nagu Wabariigi-aegsedki. Mingeid kombainikuure ja töökodasid äkki laoti täissilikaadist seintega? Kuid mis oli silikaltsiit ja Narva-Ahtme gaaskukeroon tegelikult - õhumullidega ehk kinniste pooridega suhteliselt soojapidav materjal või lihtsamalt poorbetoonid! Küll läbikivi aga oma mõttelt sarnane vanadele õhuvahega laotud looduskiviseintele. Ja poorbetoonil ehk AAC'l on ka sajandi jagu iga, kusagil 20'te alguses see Rootsis leiutati ja patenteeriti 1924.

[nootsii]

Kui eestis maasoojus pumpade panemine levima hakkas väitis üks vanade majade uurija et see vana tehnoloogia. Vundament nii tehtud et maast saaks soe üles "eluruumidesse". Kuidas ja mida see tähendab et tea aga inimene just niiskuse levikut vanades hoonetes sellel ajal uuris. Aga kuna täna pannakse ventilatsiooni maa alla et sealt sooja saaks siis -20 kraadi juures on +2 kraadi kah soe.

[PlyVal64]

Kui eestis maasoojus pumpade panemine levima hakkas väitis üks vanade majade uurija et see vana tehnoloogia. Vundament nii tehtud et maast saaks soe üles "eluruumidesse". Kuidas ja mida see tähendab et tea aga inimene just niiskuse levikut vanades hoonetes sellel ajal uuris. Aga kuna täna pannakse ventilatsiooni maa alla et sealt sooja saaks siis -20 kraadi juures on +2 kraadi kah soe.

Eks see ole miskit sarnast, kui garaažis oleks kanalis vesi, mis talvel seal ära ei külmu  Kas see nüüd küte on, on iseasi   

See mõiste "maasoojus" on meie kliimas mäng mõne kraadiga. Selge, et maakeldris on talvel miinustega oluliselt soojem kui õues. Pigem on see maasoojuse kasutamisega see teema, et võrreldes vanade taludega, kus oli laud otse mullal, olid uue aja keldritega majade põrandad mitme kraadi jagu soojemad. Vahevariant on selline nagu mul kodus ja ka suvekodus: paks kuiva liiva padi betooni all. Tänase nimega plaatvundament penokihi peal. Mis nüüd juhtub, kui oma hoone kütteta ja õues pikalt -20? Peno hoiab maapinna plusskraadid põrandabetoonist eemal ja lõpuks on ka see kivimass kõvades miinustes. Liivapadjal juhtub keskpõranda läbikülmumine ektreemjuhul. Me ei küta suvekodu oktoobrist märtsi lõpuni aga kevadel ei ole ikkagi seda vanade taludest tehtud ja talvel kütmata suvilate külmust ega niiskust toas. Isoleerimata graniitvundament, 40cm kuiva liiva, 7-8cm betooni laagide vahele valatud ja laudpõrand peal. Kuna tegu pole Kuusiku või jõgevamaga, siis on karmide miinustega ilma vähe ja keskpõrand mida ju tarbitakse, on "soe". See sooja ajaga üles köetud mass jäme 10 tonni suudab päris hästi talv otsa "kütta". Üleeile käisime, õues oli nullis, toas +5. Ja seinad ei pea tuult ega klassikaliselt ka sooja, osaliselt pole üldse soojustust seinavahel. Teadlik valik - ei ole ka kunagi kopituse lõhna. Ja Päike ei ole kütnud - kevadel on toas olulislet soojem, kui Päike on päeval väljas. Seega maaküte toimib! Vähemalt sellise talvega, nagu praegu on olnud, ja selles asukohas, täiesti pädev sooja hoidmise lahendus.

[tungla]

Garaasi vaja teha ventilatsioon(väljatõmme).Garaas on mõõtudelt 12x5x3,5m.Kas on parem(vaiksem) panna telgventilaator või kanaliventilaator ja kui suure läbimõõduga peaks olema et keevitus suitsu ja muud ebasobivad aurud välja veaks.Garaas on oma tarbeks.

[isandpauk]

Garaasi vaja teha ventilatsioon(väljatõmme).Garaas on mõõtudelt 12x5x3,5m.Kas on parem(vaiksem) panna telgventilaator või kanaliventilaator ja kui suure läbimõõduga peaks olema et keevitus suitsu ja muud ebasobivad aurud välja veaks.Garaas on oma tarbeks.

Sul on vaja kahte ventikat. Üks näiteks väike ~100mm mis töötab pidevalt ja vaikselt kui garaazis toimetad ja teine suurem keevituseaurude ja ka näiteks (lihvimis)tolmu eemalduseks. Teise suurus kindlasti mitte alla 250-300mm. Sul on garaazi maht 210m3 ja kui sa sinna korraliku tolmu/suitsupilve sisse tekitad, siis on vaja ikka korralikku puhurit, et saaks kiirelt tööd jätkata.

Leidsin netist sellise variandi nagu all kirjeldatud - kui õhku peale tuleb, siis võiks ~10 minutiga õhuvahetuse ära teha. Roostes piduriketaste puhastamisel see muidugi respiraatorit ei asenda aga keevitusgaasid võiks ära viia küll. Müratase on suur aga see vent ei olegi pidevalt järelhoidmiseks.

Ventilaator, D315 mm, metall
Ventilaatori tüüp: Teljega
Läbimõõt: 31.5 cm
Tootlikkus, m³/h: 2200
Müratase : 73 dB

[diesel]

ventileerimisel arvestage siis seda ka, et koos välja imetava õhuga läheb ka soe minema ja asemele tuleb õuekülm õhk.
ja see asendusõhk peab tuppa sisse ka saama. tõsisema ventileerimise puhul tasuks soojusvahetit ehk kasutada.
või kui vajadus keevitusgaase ja muud lebrat eemaldada, siis müüakse spets filtreid.
stokker müüs hiljuti suure alega. ventilaatoritega kast paberfiltritega ja tellitav "käpp", mille sätid oma keevituskoha juurde.
võtab tõhusalt tossu ära ja soe jääb kõik tuppa.

[v6sa]

Soojustagastusega ventagreraadid peaks olema juba sedapalju vanad asjad, et neil võiks olla mingi järelturg tekkinud. Säärane kast kusagil lae all lahendaks mõlemad probleemid.

On keegi märganud, kustkohast neid otsida? Mul on ka huvi.

[klemm]

Soojustagastusega ventagreraadid peaks olema juba sedapalju vanad asjad, et neil võiks olla mingi järelturg tekkinud. Säärane kast kusagil lae all lahendaks mõlemad probleemid.

On keegi märganud, kustkohast neid otsida? Mul on ka huvi.

Olen ka otsinud/jälginud.  Siiani ainus mis näinud oli fb-es ja maksis 1500.-   
Millegipärast oleme jõudnud ajastusse kus kasutatud asjad maksavad palju.  Näiteks veel eelmine aasta ostsin kasutatud metall uksi 25 tk, nüüd kipub sinna 200 kanti jääma hind.

Teemasse. Oma kodugarages arvuti 125 mm vent töötab aastaringselt, laealt pole kuulda. 12v on niikuinii kasutuses: päikseküte, raadio, signa.
Sisse tõmbab ahju alt (ahju kütan harva) 
  Keevitades teen ukse lahti.

[MeelisV]

Vanu ei võeta tavaliselt maha ilma tõsise põhjuseta. 
Pakkumine ongi väike. Ja tõsine põhjus tähendab tavaliselt surnud masinat. 

Kes tahab diy masina teha siis on pakkuda riiuli all tolmu kogumas kaks rootorsoojusvahetit. Saab teoreetiliselt kõrvuti panna ja seega õhukoguse suuremaks ajada. Pildid on hetkel kadunud ja vajadusel uuendan. 

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36806&pid=457485#pid457485

[v6sa]

Vanu ei võeta tavaliselt maha ilma tõsise põhjuseta. 
...

Seda ma kartsin.

Mis sihuke sajaruudusele majale sobilik uus odavam-lihtsam siis maksaks? Ilma udupeene netiühenduseta.