Garaaži ehitamine
#81

(02-02-2013, 20:11 PM)honkomees Kirjutas:  no tean üht meest, kes ehitas moodulmaja tervest hunnikust konteineritest ja siis viilkatuse peale. Big Grin

***************************Siin pole midagi naljakat. Võibolla tegu astmaatikuga ,kellele sobib raud konstruktsioon paremini. Aga garaashi saaks kahest vanast moodul soojakust. Neil käivad vaheseinad ära. Vigastatud ja räämas soojakuid pakuti suht vähese raha eest.

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta
#82

(02-02-2013, 19:18 PM)zazik Kirjutas:  Konteineri siselaius on 2400 pluss mõni millimeeter. Kaks Eurolava peab ära mahtuma ristipidi. Jube kitsas küll sõiduauto jaoks. Kallim ja keerulisem variant oleks leida kaks avatava küljega konteinerit, neil külguksed maha võtta ja siis avatud külgesid pidi kokku. Siis peaks ruumi piisavalt olema.


Kui linki uurid siis seal väidetakse ikka, et välis laius on 2.35m. Seest on ikka 5-10 cm kitsam.

http://www.jupiter.ee/et/useful/sizes-of-sea-containers

Heal päeval saad ühe konteineri 1000- 1500 euriga kätte.

Kui ostad juba kaks, siis 2000- 3000 euri kuuri/garaaži jaoks on juba suur summa.

Ma arvan, et kui kõik ehitus tööd ise ära teha siis ehitab garaaži juba valmis. Vundament ja põrand betoonist, seinad Aeroc plokist, sarikad peale ja katus plekist - siis 15-20 ruutmeetrise garaaži (ilma viimistlemata, soojustamata) ehitab 2k euri eest valmis (sellise nagu vaja, mitte ei pea kohandama).

Muidugi ehitusmaterjale tuleb osta ka õigel ajal ja õigest kohast.

Võib ju puidust ka teha aga minu eelistus on kivi.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#83

Tegelen ehitusseaduse ja planeerimisseadusega pea igapäevaselt. Tahaks loota, et mind ei peeta muidusööjaks, kes vaid meelehea jms nimel tegutseb ja igal võimalikul juhul trahve kaela määrab - pigem olen ikka otsinud lahendusi, mis aitaks kodanikul soovitud tulem võimalikult mõistlikul viisil saavutada.

Kummutaks mõningaid faktivigu ja annaks selgitusi tekkinud küsimustele seadusandlusest lähtuvalt. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et KOV-idel on õigus teatud ulatuses kehtestada ka kohalikke dokumente, mis seavad täiendavaid tingimusi.
Allolev jutt käib eelkõige just teemapõhiselt ehk garaazidest lähtuvalt. Muude ehitiste puhul ei pruugi kõik üks-ühele samamoodi olla.

muska71Kuni 60 ruutu põrandapinda pole projekti vaja,ise teed mingi eskiisjoonise milline tuleb,kohalik omavalitsus kooskõlastab ära ja korras.
Ehitusseadusest jookseb väikeehitiste juures läbi number 60 m2, aga see ei käi mitte põrandapinna vaid ehitisealuse pinna kohta. Ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale hoone kõige eemaleulatuvast osast. Üldjuhul on selleks katuse räästas, räästa puudumise korral võib olla ka sein, trepp vms. Seega olenevalt seina paksusest, räästa laiusest vms näitajatest saab 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone kasulik pind olla keskmiselt ca 50..55 m2.
Kui nimetatud väikeehitist ei kasutata elamiseks, sel pole avalikkusele suunatud funktsioone jms, siis ehitussaduse järgi ei pea väikeehitise püstitamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotlemiseks üldjuhul ehitusprojekti olema, aga KOV-il on õigus seda teatud juhtudel nõuda (EhS prg 15 lõige 2 Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba). Üldiselt piisab kirjaliku nõusoleku saamiseks ise tehtud eskiisist koos asendiplaani ja seletuskirjaga. Aga igal KOV-il on ses osas reeglid erinevad ja üldjuhul on need kirjas KOV-i ehitusmääruses.

nustu826 Kui ehitis on naabri krundi piirile lähemal kui 4 meetrit, siis on vaja naabri käest kirjalikku luba
See 4 meetri nõue on väga paljudele jäänud arusaamatuks. Tuleneb see MKM määrusest "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis ütleb, et naaberehitiste hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuna üldjuhul keegi ei soovi oma hoone välispiirdeks tulemüüri vms selle nõuetele vastavat konstruktsiooni teha (nt peab olema kõrgem ja laiem kui ehitise enese gabariidid), siis jagatakse see 8 m tinglikult naabrite vahel pooleks - 4 m ühele ja 4 m teisele naabrile.. Seega see 4 m nõue otseselt ühestki riiklikust dokumendist ei tulene.
Naabriga kokkuleppel võib piirile lähemalt ehitada, peaasi et ka perspektiivselt oleks 8 m nõue täidetud.
Kui krundil on kehtiv detailplaneering, siis üldjuhul samast loogikast lähtuvalt krundi hoonestusala krundi piirile lähemale kui 4 m ei määrata. Kui määratakse, siis on see naabritega koostöös kooskõlastatud või ette nähtud tulemüüri kohustus.
Tuginedes puhtalt samale tuleohutuse määrusele, siis siit teemast läbi käinud grillinurka saaks KOV nõusolekul ehitada krundi piirile lähemale kui 4 m ilma naabri nõusolekuta kui naabri poole jääv konstruktsiooniosa vastaks tulemüürile esitatavatele nõuetele. Kui KOV olenemata tulemüürist ikkagi loa väljastamisest keeldub, siis peab ta ka seda ka põhjendama.

nustu826 Taotlesin vallast ehitusload: selleks on vaja siis projekti(sobib väga hästi powerpointiga tehtu) kolmes vaates: pealt koos vaheseinte asetusega, otsast ja küljelt.
Kui sa pole ise insener, arhitekt vms asjapulk, siis ehitusloa tarvis võid küll ise projekti teha (eeldusel, et see vastab ehitusprojektile esitatud nõuetele), kuid kinnitama ja selle eest vastutama peab siiski allkirjaõiguslik pädev spetsialist. Ehitusprojekt, mille alusel peab KOV väljastama ehitusloa, on kindlasti enamat kui vaid põhiplaan ja paar vaadet. Nõuded nii eel-, põhi- kui tööprojekti kohta on suhteliselt täpselt reglementeeritud. Ise võib koostada ja allkirjastada vaid sellise projekti, mida kasutatakse eelpool nimetatud väikeehitise jaoks.

nustu826Ja ehitajaks olin ise koos sõbraga.
Mitmel korral läbi käinud küsimus, et kes ja mida võib ehitada. Paberitega ehitajat ei pea palkama kui ehitatakse oma tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja eelnevalt läbi käinud väikeehitist. Kui ehitis ei ole omaks tarbeks ja on muude funktsioonidega, peab olenemata hoone gabariitidest olema ehitaja, omanikujärelevalve jpm.

tito Keegi siin teemas ka mainis seda 4 meetrit. Kuna selles küljes kuhu ehitada tahaks on naabriks tänav ja sellega kaasnev haljasala
Selle 4 m pärinemine sai eelpool välja toodud, ehk et põhiline selle nõude argument on tuleohutus. Kui on soov ehitada sinna külge, kus tänav ja haljasala jms, siis loogiliselt võttes ei ole seal enam tuleohutusega mingit pistmist ja võiks vabalt piirile lähemalt ehitada. Siin võivad olla mõningad AGA-d:
- kuna eeldatavasti on tänav munitsipaalomandis ja/või munitsipaalmaal, siis on KOV samasugune piirinaaber kui iga teine ja tal on õigus lähemale ehitamine kas siis kooskõlastada või mitte. Ehk et see on puhtalt omavalitsuse teha ja minu nägemust mööda ei tohiks ükski normdokument otseselt keelata tänavapoolsele küljele ehitamist lähemale kui 4 m. Tänaval on oma kaitsevöönd, mis ulatub ka krundile, aga see ei tähenda, et selle vööndi ei tohiks olla hooneid või muid ehitisi. Seega peab eitav vastus kindlasti olema põhjendatud. Ja kui pole piisavalt põhjendatud, siis saab alati esitada uue taotluse põhjalikuma omapoolse põhjendusega.
- teine AGA võib olla seotud sellega, et omavalitsus võib olla kehtestanud kohaliku üldplaneeringuga, et nt 4 m, 5 m või mõnes muus suuruses number ulatuses ei tohi piirile lähemalt ehitada. Ja sel juhul tõenäoliselt palju vaidlemiskohti pole, sest see nõue kehtib iga uue ehitise puhul olenemata naabri nõusolekust, piirnevast haljasalast vms.


Loodan, et ehk tõi kirjapandu veidi selgust teemasse ja vastuseid mõningatele küsimustele. Toonitan veelkord, et igal omavalitsusel on oma täiendavad korrad ja määrused, mis ühest või teisest aspektist võivad üldisest käsitlusest erineda. Ja nagu iga asi, siis eks ole teatud juhtudel asi kinni ka konkreetses ametnikus, seega ei tasu kõiki asjamehi ühe mütsiga lüüa Smile
Vasta
#84

(03-02-2013, 19:28 PM)Kuusetaat Kirjutas:  Tegelen ehitusseaduse ja planeerimisseadusega pea igapäevaselt....

Suurepärane ülevaade väikeehitisega seonduvast.
Küll aga küsiks veel siia lõppu kuidas on ikkagi selle merekonteineri hoidmisega oma krundil. Kas seda võib hoida kus tahes, või kehtivad sellisele asjale samuti omad normatiivid. Kui selle konteineri garaaziks moondan, kas siis on tegemist ikkagi vaid konteineriga või juba väikeehitisega?
Vasta
#85

Konteinereid ei ehitata - olenevalt sõnastusest, neid kas toodetakse ja/või valmistatakse. Ja kui asja ei ehitata, siis ei saa tegu olla ehitisega, millele kehtiks Ehitusseadusest tulenevad nõuded ja kohustused (Ehitusseaduse prg 2 Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi)
Vasta
#86

Garaazi võib ju ka "valmistada" millest iganes - plekist näiteks. Siis see ei oleks ehitis???
Vasta
#87

Minu õeldu ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele. Kindlasti on tõlgendusi mitmeid, ja nii mõnigi ametnik võib vabalt õelda, et konteiner vastab igati ehitise tunnustele ja vajalik ühe- või teistsuguseid lubasid.
Kui hakata paralleele tõmbama, siis võiks ju ka õelda, et tööstuslikult toodetud moodulmaja justkui oleks võrreldav konteineriga ja seega ei vajaks mingeid lubasid. Kellele ema, kellele tütar..
Vasta
#88

Konteiner ei ole ehitis samamoodi nagu ader ei ole ehitis - ergo võib õuel olla.

Ehitada võid kõike.

Ehitis on statsionaarne maja - millele on vundament, seinad ja katus.
Kui sul on suur betoon plaat õuel, siis see ei ole ehitis - selle tõlgendad, kui teena või platsina.

Mõelge loogilisemalt.

Põhi nõue on see, et üle 60 ruutmeetrisel hoonel peab olema ehitusluba.

Kui elad kuskil sügavate metsade vahel siis, abihoonetel ei kasuta mitte keegi "projekti".

Probleemid tekivad siis, kui tahad kindlustada asju ja laenu võtta. Siis tulevad ametnikud õuele.

Linnas on natuke raskem privaatselt ehitada mingi hütt valmis.

Lihtsalt endal on tulevikus kergem, kui tahad midagi oma valdustega teha ja on olemad vastavad dokumendid vastavate allkirjadega - ei ole kellegil midagi kobiseda ja võid julgelt "vinguja" kukele saata.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#89

konteiner niisama maapeal nagu ta on sobib puukuuriks aga mitte garaaziks
kõik must metall hakkab kergelt ja kiirelt rebaseks tõmbama
selleks, et poleks muret on vaja nii mõndagi ringi ehitada - aluse tuulutus, sisemine vent, katus jms. see siis sügis talv kevad mis meil ongi ju põhiline aeg
suvel on seal sees kõva saun.
Vasta
#90

Lihtsalt targutamise mõttes lisan, et pigem võiks eeldada, et ka garaazina kasutatav konteiner on ehitis ning sellele laienevad ehitise suhtes kehtivad nõuded.

Riigikohus on sarnaste ehitiste ja "ehitiste" teemat käsitlenud näiteks ranna ehituskeeluvööndisse püstitatud putkadega seoses. Keskkonnainspektsioon on randades menetlenud ju igasuguseid konstruktsioone, sh ratasega suvilaid jms. Seda praktikat arvestades arvan ma, et garaazi vm abihoonena kasutatav merekonteiner (millel on tõenäoliselt ka mingi alus või vundament, elekter sisse toodud jne) võiks pigem olla ehitis.

Muuhulgas on Riigikohus arvanud järgmist:
Tsitaat:Selleks, et otsustada, kas mingi inimtegevuse tulemusena valminud asi, millel on katus, siseruum ja välispiirded, on ehitis või mitte, tuleb ES § 2 lg 1 kohaselt tuvastada objekti aluspinnasega ühendatuse kohtkindlus.
Viidatud norm ei ole ühetähenduslik ja selle mõistmiseks tuleb tõlgendada selle sisu. Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Järgides tõlgendatava seaduseteksti üldkeelelist tähendust, leiab Riigikohus, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ES § 2 lg 1 mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamine on vaieldamatult ehitamine ES § 2 lg 6 mõistes.

Edit: ja siin on üks Riigikohtu lahend, kus kodanik väitis järgmist:
Tsitaat:Saun on paigaldatud maismaad mööda liikumist võimaldavatele "metallsuuskadele", mille abil saun toetub maapinnale. Tegemist on mobiilse haagissuvila või veoauto järelkäruga, mis ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud.

Kas kohus seda juttu uskus, võib igaüks ise lugeda Smile
Vasta
#91

(04-02-2013, 15:28 PM)bom Kirjutas:  
Tsitaat:Saun on paigaldatud maismaad mööda liikumist võimaldavatele "metallsuuskadele", mille abil saun toetub maapinnale. Tegemist on mobiilse haagissuvila või veoauto järelkäruga, mis ei ole aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud.

Kas kohus seda juttu uskus, võib igaüks ise lugeda Smile

.... järgmiseks pandi pontoonidele ja muutus vee(ehitis)sõidukiks. Saab veel mõned astmed minna, esimene oleks kinnitada kuumaõhupalli alla ja väita, et see on õhusõiduk ja siis veel kosmoseavarustesse. Muidugi sobib saun suurepäraselt vee alla ja siis ei riku see ka kena vaadet järvele. Maaalust sauna (järve ääres) ei kujuta ette, kuigi kaevanduses võiks see ju olla.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#92

Siin natuke juttu põhjanaabrite nägemusest merekonteineris elamisest:
http://www.iltalehti.fi/asuminen/2013021...0_an.shtml

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#93

Ehitusplatsidel kasutatavad. Konteiner kontor-soojakud peaks ka ehitised olema siis? Uuele tööplatsile maha pannes uus ehitusluba...
Vasta
#94

Oh inimesed, kuhu küll loomingulisus kadunud on? Kahest puuridast saab garaazi kui toreda:

http://vimka.delfi.ee/125410/puuriidast-autogaraaz/?id=125410&com=1&no=0&s=1

Pole vaja mingit projekti, ehitusseadust, kiusliku naabri nõusolekut, ega midagi - ning kui vajadus garaazi järele kaob, on koostisosadele (puuhalgudele) "tee ahju" avatud.
Vasta
#95

Ei tea midagi - kui motiveeritud juristid asja kallale lasta, võib see kenasti muutuda rajatiseks... Ka rajatisele kehtib hulk reegleid.
Vasta
#96

teema on nn juriidika poole läinud. Kisun õige "tehniliseks" tagasi: kui kõrge peaks olema maakodu garaazh, et tulevikus nt mingit sorti "põkat" või muud maal kasulikku (Gaz66 on asi, mis mulle väga meeldib Wink ) soetades oma lühinägelikkust kiruma ei peaks? Netis tuulates leidsin, et Jumz ja Gaz66 on ca 2,5m kõrged - mu plaan on sellest tulenevalt hetkel 2,7m. Samas Gaz66 mootori kallale saamiseks on kõrgust veel rohkem vaja? Leitud kõrgusevihjete osas ma samuti mürki võtta ei julge...

teine oluline küsimus on ukse laius. Mõtlen samuti 2,7m-st betoonpostide vahel. Et kui mõlemale poole veel ka 100mm "leng" lisada, jääks nn värava tüüpi uste vahele 2,4..2,5m ruumi.

ehk on keegi juba sama asja läbi mõelnud ning terviklikuma pildi tekitanud? Mul on raskema tehnikaga kokkupuudet suht vähe ning põllumajandustehnikaga tegelikult lausa null - ilmselt pole T-40, Jumz ja Gaz66 ainukesed asjad, mis mingil hetkel garazheerimist vajada võiksid Wink

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#97

Alla 3m ära körgust kindlasti tee, pigem 3.5 vöi üldse 4m
Mul on 3m körgune ja noh, ega töstukit eriti sisse pane kui tahaks.
Garaazi möötudelt peaks alati pädema et suurem on paremWink

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#98

3,9m peaks olema normaalne kõrgus tõstuki puhul.

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#99

Tavalist sõidu autot saad 3m kõrguses garaazis tõstuki peal nokitseda nii, et tolmab.

Tavaline sõidu auto aastast 1990 on keskelt läbi 1.2 m kõrge (seda siis põhjast mitte ratastest), ja tahate väita, et 1.75 m tõstad masinat maast lahti, ja on liiga madal?

Kui jutt käib tõstukist mis tõstab ratastest - sellisel juhul on tõesti madal, aga tõstuk mis tõstab kerest - ei näe probleemi.

Aga ise soovitan ka teha kõrgema - kui on olemas juba hoone mis on 3m kõrge, ja seda kohendad garaaziks, siis saab hakkama, aga kui uue planeerimine käsil, siis soovitan 4m lae kõrguseks ikka teha.

Muidugi, kui plaanis on remontida masinaid nagu gaz 66 ja t-40, siis rohkem on nagu kanalit ja telfrit vaja kui tõstukit.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

Alla nelja meetri ei tasu kindlasti teha. Saab ka madalamaga hakkama, aga milleks?Vaja näiteks transit lae alla tõsta, on 3 meetriga kohe jama majas.

Kui telfrit plaanis on paigaldada, siis üle nelja. Sellisel juhul tuleks ehituse käigus otsustada telfri süsteemid. Kui hakkab relsside peal jooksma, siis vaja ka müürid vastavad ehitada, kui toru peal, siis toru kinnitused jne.

Garaazi pikkuseks võiks arvestada min 8m ja laiuseks min 4m. Selliste mõõtude juures eriti riiuliteks, töölauaks ja toimetamiseks ruumi pole. Tõstad mootori maha, asetad auto kõrvale, ning edaspidi hakkad üle selle hüppama. Ideaalis võiks olla 8x6m.

Garaazi uks võiks olla 3x3m. Saab sisse ka russiga ilma, et kumme tühjaks peaks laskma.

Põrandavalu korral peaks kohe tegema ära ka vundamendi postid tõstukile.

Kui garaazi asukoht on ebaturvalises keskkonnas, võiks aknad tegemata jätta. Teisel juhul aga on hea, kui aknaid on palju ja õuest valgust tuleb. Garaazis on kohe palju mõnusam elada.

Tegelikult võiks olla ka üks pisem ruum, näiteks 6x1,5, kus asuks kompressor ning mõned riiulid. Igasugu pistikuid peaks seintel olema palju. Pikendusjuhtmed on vastikud.

Kui juba ehitada siis korralikult suur. Need paar meetrit ei anna teab mis kokkuhoidu. Hiljem vähem kirumist, et oleks võinud ikka...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne