[Kuusetaat]

Tegelen ehitusseaduse ja planeerimisseadusega pea igapäevaselt. Tahaks loota, et mind ei peeta muidusööjaks, kes vaid meelehea jms nimel tegutseb ja igal võimalikul juhul trahve kaela määrab - pigem olen ikka otsinud lahendusi, mis aitaks kodanikul soovitud tulem võimalikult mõistlikul viisil saavutada.

Kummutaks mõningaid faktivigu ja annaks selgitusi tekkinud küsimustele seadusandlusest lähtuvalt. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et KOV-idel on õigus teatud ulatuses kehtestada ka kohalikke dokumente, mis seavad täiendavaid tingimusi.
Allolev jutt käib eelkõige just teemapõhiselt ehk garaazidest lähtuvalt. Muude ehitiste puhul ei pruugi kõik üks-ühele samamoodi olla.

muska71Kuni 60 ruutu põrandapinda pole projekti vaja,ise teed mingi eskiisjoonise milline tuleb,kohalik omavalitsus kooskõlastab ära ja korras.
Ehitusseadusest jookseb väikeehitiste juures läbi number 60 m2, aga see ei käi mitte põrandapinna vaid ehitisealuse pinna kohta. Ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale hoone kõige eemaleulatuvast osast. Üldjuhul on selleks katuse räästas, räästa puudumise korral võib olla ka sein, trepp vms. Seega olenevalt seina paksusest, räästa laiusest vms näitajatest saab 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone kasulik pind olla keskmiselt ca 50..55 m2.
Kui nimetatud väikeehitist ei kasutata elamiseks, sel pole avalikkusele suunatud funktsioone jms, siis ehitussaduse järgi ei pea väikeehitise püstitamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotlemiseks üldjuhul ehitusprojekti olema, aga KOV-il on õigus seda teatud juhtudel nõuda (EhS prg 15 lõige 2 Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba). Üldiselt piisab kirjaliku nõusoleku saamiseks ise tehtud eskiisist koos asendiplaani ja seletuskirjaga. Aga igal KOV-il on ses osas reeglid erinevad ja üldjuhul on need kirjas KOV-i ehitusmääruses.

nustu826 Kui ehitis on naabri krundi piirile lähemal kui 4 meetrit, siis on vaja naabri käest kirjalikku luba
See 4 meetri nõue on väga paljudele jäänud arusaamatuks. Tuleneb see MKM määrusest "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis ütleb, et naaberehitiste hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuna üldjuhul keegi ei soovi oma hoone välispiirdeks tulemüüri vms selle nõuetele vastavat konstruktsiooni teha (nt peab olema kõrgem ja laiem kui ehitise enese gabariidid), siis jagatakse see 8 m tinglikult naabrite vahel pooleks - 4 m ühele ja 4 m teisele naabrile.. Seega see 4 m nõue otseselt ühestki riiklikust dokumendist ei tulene.
Naabriga kokkuleppel võib piirile lähemalt ehitada, peaasi et ka perspektiivselt oleks 8 m nõue täidetud.
Kui krundil on kehtiv detailplaneering, siis üldjuhul samast loogikast lähtuvalt krundi hoonestusala krundi piirile lähemale kui 4 m ei määrata. Kui määratakse, siis on see naabritega koostöös kooskõlastatud või ette nähtud tulemüüri kohustus.
Tuginedes puhtalt samale tuleohutuse määrusele, siis siit teemast läbi käinud grillinurka saaks KOV nõusolekul ehitada krundi piirile lähemale kui 4 m ilma naabri nõusolekuta kui naabri poole jääv konstruktsiooniosa vastaks tulemüürile esitatavatele nõuetele. Kui KOV olenemata tulemüürist ikkagi loa väljastamisest keeldub, siis peab ta ka seda ka põhjendama.

nustu826 Taotlesin vallast ehitusload: selleks on vaja siis projekti(sobib väga hästi powerpointiga tehtu) kolmes vaates: pealt koos vaheseinte asetusega, otsast ja küljelt.
Kui sa pole ise insener, arhitekt vms asjapulk, siis ehitusloa tarvis võid küll ise projekti teha (eeldusel, et see vastab ehitusprojektile esitatud nõuetele), kuid kinnitama ja selle eest vastutama peab siiski allkirjaõiguslik pädev spetsialist. Ehitusprojekt, mille alusel peab KOV väljastama ehitusloa, on kindlasti enamat kui vaid põhiplaan ja paar vaadet. Nõuded nii eel-, põhi- kui tööprojekti kohta on suhteliselt täpselt reglementeeritud. Ise võib koostada ja allkirjastada vaid sellise projekti, mida kasutatakse eelpool nimetatud väikeehitise jaoks.

nustu826Ja ehitajaks olin ise koos sõbraga.
Mitmel korral läbi käinud küsimus, et kes ja mida võib ehitada. Paberitega ehitajat ei pea palkama kui ehitatakse oma tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja eelnevalt läbi käinud väikeehitist. Kui ehitis ei ole omaks tarbeks ja on muude funktsioonidega, peab olenemata hoone gabariitidest olema ehitaja, omanikujärelevalve jpm.

tito Keegi siin teemas ka mainis seda 4 meetrit. Kuna selles küljes kuhu ehitada tahaks on naabriks tänav ja sellega kaasnev haljasala
Selle 4 m pärinemine sai eelpool välja toodud, ehk et põhiline selle nõude argument on tuleohutus. Kui on soov ehitada sinna külge, kus tänav ja haljasala jms, siis loogiliselt võttes ei ole seal enam tuleohutusega mingit pistmist ja võiks vabalt piirile lähemalt ehitada. Siin võivad olla mõningad AGA-d:
- kuna eeldatavasti on tänav munitsipaalomandis ja/või munitsipaalmaal, siis on KOV samasugune piirinaaber kui iga teine ja tal on õigus lähemale ehitamine kas siis kooskõlastada või mitte. Ehk et see on puhtalt omavalitsuse teha ja minu nägemust mööda ei tohiks ükski normdokument otseselt keelata tänavapoolsele küljele ehitamist lähemale kui 4 m. Tänaval on oma kaitsevöönd, mis ulatub ka krundile, aga see ei tähenda, et selle vööndi ei tohiks olla hooneid või muid ehitisi. Seega peab eitav vastus kindlasti olema põhjendatud. Ja kui pole piisavalt põhjendatud, siis saab alati esitada uue taotluse põhjalikuma omapoolse põhjendusega.
- teine AGA võib olla seotud sellega, et omavalitsus võib olla kehtestanud kohaliku üldplaneeringuga, et nt 4 m, 5 m või mõnes muus suuruses number ulatuses ei tohi piirile lähemalt ehitada. Ja sel juhul tõenäoliselt palju vaidlemiskohti pole, sest see nõue kehtib iga uue ehitise puhul olenemata naabri nõusolekust, piirnevast haljasalast vms.


Loodan, et ehk tõi kirjapandu veidi selgust teemasse ja vastuseid mõningatele küsimustele. Toonitan veelkord, et igal omavalitsusel on oma täiendavad korrad ja määrused, mis ühest või teisest aspektist võivad üldisest käsitlusest erineda. Ja nagu iga asi, siis eks ole teatud juhtudel asi kinni ka konkreetses ametnikus, seega ei tasu kõiki asjamehi ühe mütsiga lüüa