[viplala]

Lugupeetav ksf. Viplala, soovitav oleks ikkagi veidi rohkem uurida soojustuse teemat, enne kui siin arvamust avaldada.

No eks ma annan endast parima. Kindlasti soovitan ka sulle sama asja uurida. Kust need teadmised muidu tulevad

Kui garaazi ajutiselt kütta, siis pole
tuuletõkkest enamat vaja. Vill või peno sellisel juhul ei anna mingit kasu,
soojustamisel on ikkagi siis mõte, kui ruumis on püsiküte.

Nagu mis mõttes? Kui sa vaatad seda laudadega kaetud garaazi, siis katsu seda talvel soojaks kütta ilma soojustuseta. Loomulikult kui kütet üldse pole, ei ole ka soojustusest kasu, kuid kui sa tahad garaazi tulles seda soojaks saada, siis on ju (edit)soojustus vajalik. Paljudel ikka on 24h küte taga garaazis? Parimal juhul hoitakse 0 lähedal tempi, kui kedagi garaazis pole. Tavaliselt ei tehta sedagi, küte lülitatakse sisse ainult töö tegemise ajaks.

Mida lähemale tuuletõkkele see kastepunkt asub, seda väiksem on võimalus, et soojustuskiht märgub. Ja isegi kui auto küljest õnnestubki ainult 2 l vett õhku aurutada, siis piisab, et konstruktsioonid läbi liguneksid.See tuleb sellest, et järgmisel korral lisandub jälle 2 l jne, eelmine pole jõudnud veel välja kuivada.

No ei piisa. Millest sa seda järeldad? Läbi seina viiakse ainult imepisike osa veeaurust, mis tuuldub laudise vahelt õhku. Tegemist ei ole mingisuguse pritsumeeste kokkutulekuga. Sinu teooria järgi, peaksid näiteks puidust aknaraamid või puidust välisuks, olema läbi ligunenud ja väljast poolt jääs. Palkmaja palgid oleksid vammi täis ning sama märjad kui vettinud küttepuud lageda taeva all, sest pidev veeauru osakaal on eluruumis suurem kui garaazis ning puit kui materjal, võrreldes min villaga, omab veelgi halvemaid omadusi veeauru suhtes.

Seega, aurutõke on püsiküttega ruumi puhul äärmiselt oluline.

Palun ära aja jura ja ära eksita inimesi. Kindlasti on aurutõke omal kohal paljudes elamutes, eriti näiteks passiivmajades, kus läbi seinte minev veeaur viib kaasa ka kallist soojust, kuid mitte laudisest garaazis, kus seinas on 100 villa.