[vant]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

Kui sa nüüd lugeda viitsiks, siis ma ei kirjutanud sellest aluskattest, mis bituumenkatte alla käib, vaid sellest mis OSB alla läheb tuuletõkkeks. Tuuletõket on sinna tõesti vaja ja sellest minu parandus. Aga muidu tänan harimise eest

OSB alla pole mingit tuuletõket vaja.
Ma muidugi pole sel teemal eriline arusaaja milleks näiteks roov, kui OSB saab otse sarikatele panna?

Ei taheta soojustust otse vastu välispinnaga kokku puutuvat OSB- d panna. OSB- l asuv topelt bituumenkate ju ei võimalda niiskusel välja auruda. Sellepärast tahab kodanik tekitada soojustuse ja OSB vahele tuulutuse, mis minu arust on täiesti mõistlik mõte. Ja sinna on ju tuuletõket vaja.
 Näiteks klassikaline Rootsi kivikatuse konstruktsioon tehakse nii: Sarikale laudis või OSB, sellele bituumenkate ja sealt edasi tuulutus ja roov ja kivi.
 Sarika küljele lüüakse distantsliist, mis võimaldab õhuvahega paigaldada mingi tuult tõkestava materjali- tuuletõkkeplaadi, soome papi, veel ühe kihi OSB- d või mis iganes.
 Antud juhul on tuuletõkke funktsiooni täitev aluskate pandud sarikale ja sealt edasi täiendav tuulutus... noh ma ütleks lausa roovistik. Kas see tuulutusmaa nii suur peab olema, ei tea. Kui vaja nagunii mingi olemasoleva muu onniga kokku viia, siis halba ta ka ju ei tee. 
 Igasugu tuuletõkkega peab muidugi vaatama, et linnutõkked oleks paigaldatud. Putukate ligipääsu ilmselt ei õnnestu piirata, aga tihased nokivad meelsasti igat materjali.
 Ilupilti ka