Garaaži ehitamine

See arusaam igavesti tolmavast betoonist on vist pärit samast ajast kui rögisevad ja korisevad nõukatraktorid.
 Ehk ajast, kui tonn kruusa segati koti tsemendiga ja arvati, et on hea küll.
 Minge vaadake kas või mõnes laos või ehtuspoes vms., kuidas see betoon seal ikka tolmab Smile
Vasta

(23-01-2019, 09:50 AM)vant Kirjutas:  See arusaam igavesti tolmavast betoonist on vist pärit samast ajast kui rögisevad ja korisevad nõukatraktorid.
 Ehk ajast, kui tonn kruusa segati koti tsemendiga ja arvati, et on hea küll.
 Minge vaadake kas või mõnes laos või ehtuspoes vms., kuidas see betoon seal ikka tolmab Smile

... ja kui lähemalt uurida, siis see betoon on korralikult "kopterdatud", koos pinnakõvendiga. Tavaline betoonpõrand imab ja tolmab päris kenasti, kui pidevalt koormus peal.

Eelmainit "filmvineeri" suhtes olen pisut umbusklik. Libe ei ole kui õline ja märg? Lisaks on vaja servad korralikult tihendada, sest lõigatud külg reegline väga veekindel ei ole.


Vasta

Tänan asjalike vastuste eest. Jäi ennist mainimata, et betooni all siugleb põrandakütte torustik, mille all omakorda hästi soojustatud plaatvundament. Sestap külm see põrand ilmselt siiski ei ole.

Leidsin sellise variandi - http://www.fortelock.ee/garaazhide-poran...ge_koormus

Jutt on hea kodulehel, samas see vist isoleerib ka torustikust tõusva sooja ära, äkki kellegil kogemusi konkreetse materjaliga?
Vasta

(22-01-2019, 18:51 PM)ridariass Kirjutas:  küsimus on garaaži põranda kohta - ehitaja valas selle betoonist ära ja plaanis katta keraamiliste plaatidega - ma tõmbasin pidurit, sest arvan, et plaadid ei pea retsimisele vastu ja vuugid lähevad kiiresti koledaks. Ilmselt on parem lahendus mingi isetasanduv segu või mida teie arvate?
isetasanduvate segude survetugevus on väike. Ehk kui tööriist kukub või tungraual raskus, jääb sellest kohe märk maha.
ma kardan, et keraamilise plaadiga on sama teema ning ehitaja plaan ei ole ka Sinu rahakotiga arvestav: alla 10..15eur/m2 põrandat ei plaadi - pigem on hind veel suurem.
ehk siis ma sean lahkelt Sinu ehitaja kompetentsi või huvid kahtluse alla: betooni pinnatöötlus kohe valamise järel (nt vesiklaasiga) on lihtne, kiire ja odav lähenemine. See, mida Su ehitaja plaanib, on teisest maailmast.

ma loodan, et ehitaja taipas ikka põranda alt soojustada ning betooni sisse ka küttetoru paigaldada? Olgu hetkeplaanidega, kuidas on - see toru on odav osta ja paigaldada (ma eeldan, et leht-armatuurid on niiehknaa põrandas ja selle pealt ehitaja ometi kokkuhoidu ei harrastanud?!?) ning küttesüsteemi töölepanekuks on vaja vaid kollektorit + kütteallikat: muu on olemas.
(hindadena: 8mm armatuur on torust kallim. Ka mahapanekutööd arvestades on nad umbes samas hinnajärgus. Soojustus on 150..200mm EPS100 või EPS120 kihina kõige kallim jupp. Aga ega ka tagasitäide killuna eriti odav ei ole Wink )

väike kuulutus kah: ca 2 kuu pärast valan ma oma garaazhipõranda. Saku vallas, ca 55m2. Otsin meest / mehi, kes valamise ja pinnaviimistluse teostaks. Kõik ettevalmistused (alus, armeering, küttekontuurid) teen ise. Valuks on vaja 2..3 meest ja ma võin ise olla "abitööline".
ma olen küll viimase 3..4a jooksul valanud üle 200m2 põrandaid, aga vähemalt minu kui amatööri tulem sobib siiski vaid parketi alla: kvaliteet vajab hilisemat lihvimist ja tasandussegu ning profi kombel 3m latiga tegutsemist pole ma isegi proovinud: sellest ei tule niikuinii midagi head. Viimasel ca 40m2 valul jätsin isegi kopterdamise ära: pole ju mõtet Smile
(ajutiste rihtlattidega nn vanakooli-lähenemist ja siiski isetegemist ei ole mulle vaja soovitada Wink )

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta

(23-01-2019, 09:50 AM)vant Kirjutas:  See arusaam igavesti tolmavast betoonist on vist pärit samast ajast kui rögisevad ja korisevad nõukatraktorid.
 Ehk ajast, kui tonn kruusa segati koti tsemendiga ja arvati, et on hea küll.
 Minge vaadake kas või mõnes laos või ehtuspoes vms., kuidas see betoon seal ikka tolmab Smile
Huvitav, miks sa ei aja siis omal ka seda tonni tsemendiga segamini vaid tahad MOODSAT kopterit, lisaaineid betooni ja pinnakõvendit??? Kui sulle see rõve ja rögisev nõukavärk nii meeltmööda on, siis vaid ja ainult rõvedal kolhoositöökoja põrandal sa rullima peakski... või mis???  Rolleyes
Muuseas -TOLMAB  ka see moodne betoon ja mitte vähe! Epoksiid, klinkriks põletatud keraamika, klaas jms ei tolma mitte grammi, kõik teised KULUVAD pealispinnad tolmavad. Küsimus on tolmu tekke hulgas mingis ajaühikus. Kui ei kuluta, ei tolma, see on küll vana tavabetooniga vahe, ja erilisanditega spetsbetoonid ongi hoopsi teine teema. Õigus, odav see ka pole - ehk ikka peab selle tonni kruusaga ise kastis vana kõvera Vasara labidaga segades tegelema!!! Siis on odav...
Teine, miks väga tolmu enam ei märgata, on vendi tekitatud ülerõhud, mis igasuguse tekkiva tolmu kohe pragudest minema pressib. Aga päev otsa näiteks ehituspoes ja oled tegelikult kui tolmuahv!

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(23-01-2019, 11:26 AM)hulgus Kirjutas:  Eelmainit "filmvineeri" suhtes olen pisut umbusklik. Libe ei ole kui õline ja märg? Lisaks on vaja servad korralikult tihendada, sest lõigatud külg reegline väga veekindel ei ole.

Libe ei ole. Õli tassitakse sisse päris palju, korra nädalas pestakse. Vett väga ei ole maas peale pesemise. Plaadid on lihtsalt üksteise kõrval, vuuke tihendatud ei ole
Vasta

No nii, metsaspetsist on saanud betoonispets...
 See, et vanaisa on ehitusraamatuid kirjutanud, ei tee paraku kedagi targaks Smile
 Mida mina öelda tahtsin, on see, et nõuetekohase retsepti järgi tehtud põrandabetoon koos pinnakõvendiga ei jää pärast kopterdamist kuskilt otsast tolmama.
 Kui on olemasolev muidu tugev tolmav põrand, siis on tõepoolest hea valik sinna EPO. Pärast eeltöötlust muidugi.
 Oma garaazi põrand on kopterdatud üldse ilma pinnakõvendita ja ei tolma ka kuskilt otsast.
 Üks, mis kindel- täiesti sümptomaatiline on see, et kõige suuremad tõe röökijad ja targutajad on kahe vasaku käega vennad.
Vasta

Mul on kuuri põrand koperdatud, töö juures on koperdatud+ pinnakõvendi ja kumbki ei tolma. Kuuri satub vahepeal lund ja siis on sileda betooni peal väga libe. Sooja ruumi puhul ei ole probleemiks. Pinnakõvendi lisatakse koperedamise käigus ja küsiti 1 EUR/m2. Miinuseks on õliplekid ja see et küsijale ei ole sellest mingit kasu kuna tal põrand juba valmis Big Grin seal päästab ainult epokate. USAs muideks on garaazipõrandate kohta Terve foorum. Seal palju muudki huvitavat.
Vasta

mul on ühel semul töökoja põrand kõvendiga kopteribetoonist.
see on nii vägeva pinnaga, et ta lõikab põrandal rällakaga rauda ja vahel ikka ketas maha ka puutub ja mingit jälge sinna ei jää.
ma ei tea muidugi, kas neid kõvendeid on erinevaid, aga see konkreetne igatahes on küll väga asjalik.
Vasta

Mis Epo miinused ja plussid võivad olla? Ise plaaniks küll epoga katta.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

Ma värvikambri põranda 2K EPO-ga katsin. Sellisega mida saab siis ise rulliga peale võõbata. Konkreetse toote miinus oli see,et jäi jube õhuke kiht. Isegi peale kolme korda rullides. Aga oli ka mingi odavama otsa toode Espakist. Ehk kui raskem auto naelrehvidega peale ja rattaid kruttida,siis jäljed jäävad suht sügavad. Aga muidu on hea. Puhastada megalihtne ja tolmu võttis kinni.
Ehk peaks vist jälgima tekitatava kihi paksust EPO-l. Ilmselt odavama otsa omad jätavad õhema kihi. Eks seal vähem väärtuslikke aineid sees.
Vasta

Paar põrandat olen EPO'ga omal teinud. Mida see ei talu on UV (otsene päiksevalgus) muutub kriitjaks kollakaks ning kirjas on ka, et ei talu järske temp muutusi (harva kasutatav põrandaküte siis ehk näiteks).
Ise olen kasutanud Tikkurila toodangut. Algul krunt kuhu veel 50% lahustit. Tavaliselt vaja teha 2x või niikaua kui betoon on küllastunud. Siis läheb isevalguv EPO peale. kallad põrandale ning ajad laiali (kihi paksus ca 1-2mm). Kruntimine on vajalik nakke saavutamiseks ning selleks, et betoon ei oleks poorne. Ilma krundita tuleks õhumullid EPO sisse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne