Garaaži ehitamine

et siis külmale ruumile peno alla, et külm põranda alla ei jõuaks.
no kui piisavalt paksult panna, ehk ei jõuagi.
aga miks te siis köetavale ruumile ka penot kangesti tahate panna?

unusta see peno ära. vala oma põrand nagu mõeldud ja ongi kõik tehtud mis tarvis.
Vasta

(07-06-2019, 19:15 PM)diesel Kirjutas:  et siis külmale ruumile peno alla, et külm põranda alla ei jõuaks.
no kui piisavalt paksult panna, ehk ei jõuagi.
aga miks te siis köetavale ruumile ka penot kangesti tahate panna?

unusta see peno ära. vala oma põrand nagu mõeldud ja ongi kõik tehtud mis tarvis.

Kõik tegelikult ju teavad miks penot panna aga nokivad.
Kui kütte on põrandas siis peno selleks, et soe maase ei vajuks ja eriti hea saab kui peno peale veel saab pandud hõbepaber mis sooja tagasi kiirgab.
Külmale ruumile peno alla on sama põhimõttega, et äkki ikka viitsid kütta ruumi kogu aeg ja siis saab ka betoon põrandal soojaks minna ja maasoojus umbes +5 kraadi seda petooni maha ei jahuta.
Kui põranda kütte ja piisavalt penot ja vahel veel foolium paber siis mida suurem on betooni mass seda kauem võttab aega mahajahtumine ja samas ka ülesse kütmine.
Vasta

(07-06-2019, 13:16 PM)Daff Kirjutas:  Nüüd on aga mingi penosekt hakanud mul arvamust kujundama, et ilma penot alla panemata seda põrandat teha ei saa...

Perest noorim tütar sai mehele mindud.
Ja valmistab siis juba pikemat aega härjasilmi peekoniga selliselt, et lööb pannile kaks muna, lisab peekoniviilud ja kui valmis, lähevad pannile jälle kaks muna ja peekon. Päevast päeva.
Mees ükskord küsib, et "Miks sa, kallis kaasa, ei saa kuidagi meie jaoks nelja muna ja peekonit korraga pannile laotud?"
"Aga nii tehaksegi! Paari kaupa", on vastus kiire tulema. "Juba minu ema ja vanaemagi tegid sedasi."
Saabub ühel päeval siis moment, mil väimees jääb ämmaga hetkeks kahekesi ja sellil meenub see muna praadimise seik ning esitab teemakohase küsimuse oma kaasa emale.
"Meil polnud iialgi piisava suurusega panni", kostab tüdruku ema vastuseks.
Vasta

(07-06-2019, 13:16 PM)Daff Kirjutas:  Tulen oma "murega" ka teistele seltsiks. 
Omal vaja valada 9x12m vana talulauda põrand betooni alla. Jääb kasutusse lihtsalt külma ruumina. Kerge nn. kolhoosi töökoja laadne ehitis. Plaanis suve lõpupoole ära teha. 
Aluspind on aasta tagasi liivaga rihti aetud ja veega tihedaks uputatud. Liivakihi paksus umbes 10 kohati 20 senti.
Koht kuhu on võimalik autot varjualla lükata saab ka armatuuri sisse. 
Nüüd on aga mingi penosekt hakanud mul arvamust kujundama, et ilma penot alla panemata seda põrandat teha ei saa. Pidavat minema jalutama talvel.
MIKS?
Kõrval on mul teine ruum mis on 9x5m ja valati kui ma veel algkoolis käisin. Ei penot ega liiva all ja püsib. Valati otse mulla peale.Pole ühtegi mõra isegi sisse tõmmanud.
Mõtlesin, et konsulteerin ka siinse seltskonnaga. Siin kambas on jutt nagu kõige selgem.
Kui kütma pole plaanis hakata põrandat siis milleks see +5 c°  ära plokeerida penoga. Kile alla ja valama. Ei sõida see põrand kuhugi.  
Näiteks minu garaaz:  ladusin 100-se fibo ruudukujuliselt muru peale ( isegi niita ei viitsinud) koormakatte kile panin sisse, armatuuri peale ja valasin 8 cm betooni peale.  Asub 1 meeter suht kõrgest jõe kaldast. Ma kl ei karda, et alla sõidab  Smile   Laudas valasin 10 cm otse kana sitale, nats liivaga loodisin, ka on paigas ja pragudetta. Talvel tundub isegi nats soe.   Kile on tähtis, ilma pärast põrand märg.

Meelde tuli miks peno hea on. Armatuuri kandurid vajuvad liiva sisse kui valada, penoga kannab paremini
Vasta

Kui pinnas niipalju niiske, et võiks kylmudes mängima hakata, laod peno alla, kui seda pole siis miks teda ikka vaja.

Mul elumajal näiteks kaks kivi ja korsten selga laotud - kestnud nii varsti 90 aastat. Pärit aga olen sealt kandist, kus vundament valati ikkagi +1m sygav - muidu tõstab kus see ja teine. Liivane pinnas vs savine pinnas.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Veel üks variant garaaži põranda jaoks. Sellise põranda peal võib tunnihinda küsida 2x rohkem kui muidu.

E:  Väga kallis põrandakate ei tulekski kui teha näiteks 1 eurosendistest. Juhul kui ma mööda ei pannud, siis oleks ruudu hind 40 euri + liimid, vaigud ja töö.


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

On keegi mõelnud teha tööstusruumidesse nagu garaaž põrandat püstistest puitklotsidest.
Mulle hea mitu aastat tagasi üks siberis käinud taat soovitas laduda 10cm pikkustest haava prussi juppidest. Pidavat hea soe olema ja kole vastupidav. Linttraktor võib kannakaid peal teha valged triibud jäävad ainult maha. Samas ei idane ei mädane.
Ainult hind tuleb päris räige praegusel ajal.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kolhooside algusaastateil olidki sellised töökoja põrandad. Mäletamist mööda olid sepipaja põrandad ka puuklotsidest.

__________________________
M:GAZ63 uued kummid

M: Datsun Cherry
M: Volvo mootor



Vasta

Olen näinud sellist põrandat töökojal. Vastu pidas küll ja linttraktorid sõitsid peal ka.
Vasta

Vanamees töötas raudtee töölisena vanasti. Nende töökojas liipri jupitatud ja pystiselt põrandaks laotud.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Sain majandi ajal pigisimmutatud pakkpõrandatega töökoja kätte uuena. Esimesed kümme aastat muretu. Koristaja ainult nägi pühkimisega vaeva.Eks teda hoidis kohal see, et kõik leitud tühjad pudelid sai poodi viia. Tolmust ja õlist pikapeale tekkis peale nagu asfaldikiht, põrand järjest siledam. Kohe leidis mahakukkunud seibi üles. Siis hakkasid lohud tekkima, pakud kohati pudiks (näiteks märkamata tilkuva radika läheduses). Ilmselt asi ka selles , et töökoda sooäärel, liiva alla ei mingit kilet. Ei aitand pigi puitu enam hoida. Üles ja ehitusbrigaad valas betoonist uue. Aga muidu jalgadele oli pakkpõrand hea. Ja keevitamisel võttis tuld tasapisi- korra kirsaga peale ja kustunud. Üksikuid 10x10 ja 10x20 pakke sai asendamiseks ise lõigatud ja vanaõlis immutatud.
Arvan et nüüd geotekstiil või kile alla,  vanaõli vannist õlitatud pakud püsti. Vibraatoriga üle sõita ja saab väga soojapidav põrand roomikasinate kodulegi.
Vasta

Töökojas on tarvis liigutada mööda põrandat suht suurt massi väikeste ratastega abivahenditega. Rockla, mootoritõstuk jne. Kui rockla peal on 2t raskust, mis jaotub sisuliselt 3 punkti peale ja põrand on 10x10 klotsidest, siis mõistusega võttes peaks klotsid ju auku vajuma? Teine näide: Jumzi mootor kaalub ~500kg. Mootoritõstukiga, millel on 6-7cm läbimõõduga väikesed malmrattad, sellist mootorit vist ka sujuvalt niisugust põrandat mööda ei liiguta? Kolhoosi töökoda selles mõttes teine ooper, et seal telfer laeall ...
Vasta

(13-06-2019, 14:35 PM)Envir Kirjutas:  mõistusega võttes peaks klotsid ju auku vajuma?
Mõistusega võttev inimene ei hakka niikuinii vast 21saj nn praktilise tootmishoone põrandat mingitest klotsidest ehitama. Kaevab, soojustab, armeerib ja valab betooni. Ilmselt paneb ka küttetoru sisse: kui ise ei vaja, siis ehk vajab keegi nt 50a pärast.
Ses vaates on teemaarendus niikuinii ju lihtsalt muljetamine.
Kui ma eksin ja mõni päris-tegija nüüd päriselt klotspõrandat tegema hakkas, siis "prove me wrong" Wink

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta

(13-06-2019, 14:35 PM)Envir Kirjutas:  ... Kui rockla peal on 2t raskust, mis jaotub sisuliselt 3 punkti peale ja põrand on 10x10 klotsidest, siis mõistusega võttes peaks klotsid ju auku vajuma?...

 Kui sa oleks rääkinud viiekümnedail roklast kolhoosnikule, siis sind oleks hullarisse viidud.

__________________________
M:GAZ63 uued kummid

M: Datsun Cherry
M: Volvo mootor



Vasta

(13-06-2019, 19:35 PM)13piisab Kirjutas:  Mõistusega võttev inimene ei hakka niikuinii vast 21saj nn praktilise tootmishoone põrandat mingitest klotsidest ehitama.
Aga kui need klotsid panna alt soojustatud armeeritud betooni peale? Üsna intrigeeriv mõte...
Põrandaküttega on jah, vähemalt arvutuslikult "nägemist" kahjuks, seal loetakse puidu puhul millimeetreid millegipärast.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Tuttaval on see autentne puitklots põrand, paigaldatud siis, kui kolhoos selle ehitas. Tollal ilmselt oli parim saadaval variant. Täna on see peavalu. Osas pakud on pehkinud, osad lõhki või masina peal seismisest lohud sees. Kui midagi peenemat maha kukub, siis sinna see jääb üldjoontes, mida sa otsid.... Kohad kus talvel masin masi on seisnud - lohkus. Muidugi üks hea pluss on - kui oli vaja põhupurusti võllil laagreid maha pressida, siis oli kerge põrandast kolm pakkus välja kangutada, et 60tonnise pressi alla vajaminev süvis tekiks võlli jaoks. Betoonpõrandasse augu lõhkumine oleks kõvasti vaevalisem olnud. Kaua seda töökoja põrandat saeti ja tahuti kahjuks ei tea. Peenelt on muidugi tehtud, pakkude vahel mingit ülemäärast ruumi pole ja tihendatud liiv oli all. Lihtsalt see põrand on tänaseks kuuri põranda väärtusega. Kindlasti paistab ägedam välja, kui mingi lihtne betoonpõrand aga samas... Kui paljud teist jätkuvalt Fordsoniga maad künnavad? Smile
Vasta

Ega seda nüüd nii ka saa võtta päris, et 70 aastat tagasi pandi garaaži puidust põrand ja vot nüüd on katki ja puha perses teema. Sama tark oleks väita, et vaata kus kunagi paigaldati katusele eterniit ja nüüd kõik tilgub läbi. Vaadake mis aeg, töö ja hooramine selle otsas on käinud terve selle aja. Loomulikult on tänased materjalid paremad ja siledamad ja soojemad ja mis iganes veel, kuid 70 aasta pärast näevad need sama trööbatud välja kui seal peal terve selle aja päriselt tööd teha, sama mehemoodi nagu kolhoosi ajal tehti. 

Eks aeg on edasi läinud ja ka materjalid muutunud, kuid kes keelab täna võtta need puitklotsid ja vaakumkambris vaiku täis imeda enne paigaldamist või mis iganes teemat ajada vastavalt tänapäevastele võimalustele. Eks kindlast on iga disain ja iga materjal vastavalt kohale ning seal valitsevatele tingimustele, kuid elu ei ole nii must/valge ühti, et ei saa või ei ole hea kuna see või teine ei pea 70 aastat vastu garaaži põrandal. Garaaže on erinevaid, inimesi on erinevaid, töö ja intensiivsus on suhtelised mõisted praktikas. Samas on ka teadus vahepeal arenenud sitta kanti ja puiduga saab igasugu imet teha. Vabalt võite oma garaaži põranda kasvõi ära spoonida vastavate vaikude all kui aga soovi ja tahtmist on.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Klotspõrand tehti selleks, et seal roomikutega sõita.
Vasta

(13-06-2019, 01:46 AM)viplala Kirjutas:  Veel üks variant garaaži põranda jaoks. Sellise põranda peal võib tunnihinda küsida 2x rohkem kui muidu.

E:  Väga kallis põrandakate ei tulekski kui teha näiteks 1 eurosendistest. Juhul kui ma mööda ei pannud, siis oleks ruudu hind 40 euri + liimid, vaigud ja töö.


Lool ühe ettevõtte wc on sedasi tehtud.
Vasta

(13-06-2019, 03:39 AM)Daff Kirjutas:  On keegi mõelnud teha tööstusruumidesse nagu garaaž põrandat püstistest puitklotsidest.
Mulle hea mitu aastat tagasi üks siberis käinud taat soovitas laduda 10cm pikkustest haava prussi juppidest. Pidavat hea soe olema ja kole vastupidav. Linttraktor võib kannakaid peal teha valged triibud jäävad ainult maha. Samas ei idane ei mädane.
Ainult hind tuleb päris räige praegusel ajal.

 See on hästi vana leiutis, ammu enne traktoreid. Nii tehakse ideaalset tallipõrandat, parim hobuse jalgadele ja üldse tervisele ja kestab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne