[PlyVal64]

Õhuvahe looduskiviseintel on pigem tehnoloogiline aga ka teadlik soojustusvahe. Kui tahta mõlemal poolel siledat ja viimistluse vaba seina, siis tahes-tahtmata jääb kahe eraldi laotava poole vahele hõredam osa. Tihtipeale loobiti see pisikest kiviklibu täis, liiva ma pole ise kohanud. See klibu võis külma"silda" tekitada aga üldiselt oli selline sein seest "õhku täis". Lauskivi laoti ikka vundamentideks jms ajal, kui seda tegid veel orjad. 1800 lõpul ja isegi 1900 alguse talupoegade töö oli ikkagi orjatöö. Mõisnikul oli pohh, palju ta orjad puid tegema pidid ja neid ahjudesse ajama. 

Wabariigi ajast alates, kus nii töö kui materjal hakkas raha maksma ja ehituses hakati ka mõtlema kokkuhoiule, kadusid sellised mõttetused ära. Euroopas varem, Eestis hiljem. Massiiv-kiviseinasid sai lubada endale jälle NLiidu stagnatsiooni ajal, raudbetoon linnades ja silikaltsiit kolhoosiehituses, aga Stalini-aegsed tellismajad jms on kõik õhuvahedega nn"kergseintega" ehitised. Nagu Wabariigi-aegsedki. Mingeid kombainikuure ja töökodasid äkki laoti täissilikaadist seintega? Kuid mis oli silikaltsiit ja Narva-Ahtme gaaskukeroon tegelikult - õhumullidega ehk kinniste pooridega suhteliselt soojapidav materjal või lihtsamalt poorbetoonid! Küll läbikivi aga oma mõttelt sarnane vanadele õhuvahega laotud looduskiviseintele. Ja poorbetoonil ehk AAC'l on ka sajandi jagu iga, kusagil 20'te alguses see Rootsis leiutati ja patenteeriti 1924.